Trüki- ja pakenditööstus – kvartaliraport – 11.03.2025

1. 2025. aasta prognoos: tollitariifid, eksport ja aeglaselt kasvav tarbija kindlustunne

Sigrid Kõiv

Infopanga konkurentsianalüütik

Kõige täpsemalt on praeguse olukorra kokku võtnud Eesti Panga vanemökonomist Kaspar Oja tänavu veebruaris Tööstusuudised.ee portaalile antud kommentaaris öeldes, et ühelt poolt kinnitavad 2024. aasta lõpu andmed, et eksport on taas kasvuteel, teisalt on kasvanud globaalne ebakindlus kaubanduspiirangute ja seniste reeglite kehtivuse osas.

Valge Maja uus administratsioon on ametisse asumise esimestest päevadest peale kehtestanud või ähvardanud kehtestada erinevaid tollitariife. Hiinale kehtestati 10%line lisatariif juba mitu nädalat tagasi, nüüdseks on seda kahekordistatud 20%ni. Kanadat ja Mehhikot ähvardanud 25%line tariif jõustus märtsi alguses. 11. märtsil teatas Donald Trump, et Kanada terasele ja alumiiniumile hakkab kehtima 50%line tollimaks, kuid võttis selle hiljem tagasi. Euroopa Liidu kaupu ähvardab USA samuti 25%lise tollimaksuga. Juba on teateid ka plaanitavast 25%lisest tollimaksust eksporditavale puitmaterjalile, jõustumispäev peaks olema 2. aprill. Tollitariifide kehtestamine on Trumpi oluline valimislubadus ning seda nüüd kärarikkalt täidetaksegi.

Eesti eksporti eelmisel aastal USAsse 714 miljoni euro väärtuses kaupa. See moodustas 4,1% kogu meie ekspordimahust ja nii on USA suuruselt kuues Eesti kaubanduspartner. Kolmandiku kaupade ekspordist USAsse moodustasid 5G-seadmed. Tollitariifide otsene mõju meie majandusele on väike ja puudutab kindlaid sektoreid, ent olulist mõju saame tunda Euroopa kaubanduspartnerite ja kaubavoogude ümberjaotumise kaudu. Näiteks Eesti jaoks olulistele kaubanduspartneritele Rootsile ja Soomele on USA kasvas sihtturg. Swedbank langetas just tollitariifide mõju tõttu euroala tänavust majanduskasvu prognoosi 1%ni.

Euroopa Teraseassotsiatsiooni president Henrik Adam on välja toonud, et kuigi seni kehtisid Euroopa terasetootjatele erandid ja tariifikvoodid, on ELi terase import USAsse siiski vähenenud enam kui 1 miljoni tonni võrra aastas. Kui erandid ja tariifikvoodid kaotatakse, väheneb Euroopa terase ekspordi maht USA turule 3,7 miljoni tonni võrra. USA on EL terasetootjatele suuruselt teine eksporditurg ja 2024. moodustas see 16% kogu ELi terase ekspordist. Teised turud seda mahtu kompenseerida ei suuda.

Teine oluline mõjutaja on kaubavoogude ümberjaotumine. 2024. aastal importis USA 23 miljonit tonni terasetooteid kolmandatest riikidest ja need mahud hakkavad nüüd otsima uusi turge. Euroopa Teraseassotsiatsiooni hinnangul tullakse juba praegu massiliselt Euroopa turule odavate tootmishindadega piirkondadest Aasias, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. 2024. aastal sulges Euroopa terasetööstus 9 miljoni tonni ulatusest tootmisvõimsust ja kaotas 18 000 töökohta.

USA tariifid võivad mõjutada ka Euroopa tselluloosi- ja paberitööstust, sest USA on oluline tarbija selleski sektoris. Kui Euroopa tootjad kaotavad ligipääsu USA turule või peavad maksma kõrgemaid tariife, võib see tähendada ületootmist Euroopas, mis omakorda surub alla hindu.

Tollitariifide kehtestamine tähendab vastumeetmete rakendamist EL poolt, millele omakorda järgneksid vastumeetmed, või pikki ja pingelisi läbirääkimisi, mis Euroopa niigi vaevaliselt kosuvat majanduskasvu ei toeta. Asjaolu, et tollitariifide mõju maksab esimesena kinni USA tarbija, pakub küll mõru lohutust, kuid ei aita eriti. Euroopa Liit on omalt poolt lubanud vastata proportsionaalsete meetmetega, Kanada kehtestas vastulöögina ulatusliku tollimaksude paketi USA impordile. Hiina on vastuseks kehtestanud rea erinevaid tollimakse erinevatele tootegruppidele, lisaks on kasutusele võetud muid kaubandustõkkeid. Vaatlejate hinnangul on Hiina vastus olnud siiski oodatust tagasihoidlikum, milles nähakse võimalust Trumpiga läbi rääkida.

Analüütikud on üsna üksmeelsed, et kaubanduspiirangutest ei võida keegi. Välja on toodud rida probleeme, mida see kaasa toob, alates hindade tõusust kuni üldise ebakindluse kasvuni. USA jaemüüjad on juba hoiatanud tarbijaid suurema hinnatõusu eest, USA aktsiaturud reageerisid tariifide kehtestamisele langusega. Tariifide laiemat mõju on praegu vara prognoosida, pigem oodatakse olukorra selginemist. Sellega läheb aga ilmselt tavapärasest rohkem aega, sest Trumpi ametiaja algus on toonud kaasa üsna kiireid muutusi.

Eesti eksport kasvab

Rootsile prognoosib Eesti Pank tänavu tugevnemist, mida soodustab valitsussektori kulutuste suurenemine. Koos hinnatõusu aeglustumise, laenuintresside alanemise ning inflatsioonist kiirema palgakasvuga on ka tarbijate ostujõud ja kindlustunne tugevnenud. Soome majandus on samuti aeglaselt kasvule pöördumas. Siiski on sealsete tööstusettevõtete hinnangud oma väljavaadete suhtes taas pessimistlikumaks muutunud ning kasvu pidurdab peamiselt vähene nõudlus.

Eelmisel aastal suunasid Eesti töötleva tööstuse ettevõtted oma müügist välisturule 67%, pooltel tegevusalades oli ekspordi maht isegi üle 80%. Eksportivaid ettevõtteid on Eestis 30%, kuid nendega on seotud suur hulk teisi ettevõtteid, mis toodavad lõpptoodete jaoks tootmissisendeid ja pakuvad tootjatele erinevaid teenuseid. Mõned aastad tagasi Arenguseirekeskuse tellitud uuringu järgi on Eestis 80% ettevõtetest kahe tehingupartneri kaugusel eksportimisest.

Mitme panga analüütikud märgivad, et suur osa Eesti ekspordist on seotud Põhjamaade kinnisvara- ja ehitusturuga. Sügav pessimism Rootsi ja Soome ehitussektoris on järele andmas ning märgata on ostjate huvi elavnemist. Kuna uute elamispindade ülepakkumine püsib, siis kiiret toibumist oodata ei saa.

Teisalt on mitmes teises Eesti ekspordis suurt rolli mängivas tööstusharus – elektroonikatööstus, elektriseadmete tootmine ja metallitööstus – olnud näha viimastel kuudel selgelt kasvu. Loodetavasti need positiivsed hoovused süvenevad, sest meie ettevõtete tellimuste mahud on maailma mastaabis väikesed. See võiks ka tähendada, et ettevõtted on muutlikes oludes paindlikumad ning kasvule aitavad globaalsest mõttes väikesed tellimused kaasa.

Näiteks Finora panga peaanalüütik Vaidotas Sumskis prognoosib ekspordile tänavuseks aastaks 3,4%list ja tulevaks aastaks 3,8%list kasvu. Tema hinnangul kasvab tänavu kõige enam masina- ja metallitööstuse, puidu-, mööbli-, ka toiduainetetööstuse eksport, lisaks veel telekommunikatsiooniseadmete ja ehitusteenuse eksport.

LHV makroanalüütiku Triinu Tapveri hinnangul on tänavu eksporti ja üldist majandust mõjutavaks tegurisk USA, Hiina ja ELi suhted.

Tarbija kindlustunne kosub vaevaliselt

Eelmise aasta lõpus ja tänavu aasta alguses prognoosid erinevad pangad Eesti erinevat, kuid väikest majanduskasvu. Eesti Panga majanduskasvu prognoos oli 1,6%, SEB oma 1,8% ja Swedbankil 1,5%. Luminor ootab tänavuseks aastaks 1%list majanduskasvu. Pangad ütlesid üksmeelselt, et tänavust kasvu pidurdavad maksutõusud, ent tuleval aastal hakkab majandus kiiremini kosuma.

Seepärast pole põhjust oodata tarbijate ebakindluse taandumist enne järgmist aastat. Majanduse kasvuprognoosid on liiga tagasihoidlikud, et tarbija tihkaks end kindlamalt tunda. Maksutõusulaine, mida inimesed tundsid nii jaanuarikuises töötasus kui ka automaksu makstes, saabub uuesti suvel, mil tõuseb käibemaksumäär. Õnneks, muidugi tingimusel, et majandusolud drastiliselt ei muutu, tarbijate kindlustunne praegu ka ei halvene, sest intressimäärad on madalad ja tööturg tugev.

Tänavu märtsi alguses teatas statistikaamet, et eelmise aasta neljandas kvartalis lõppes kümme kvartalit kestnud majanduslangus. Möödunud aasta viimases kvartalis oli majanduskasv 1,2%. Statistikaameti andmetel oli kõige olulisem roll energeetikasektori 21%line lisandväärtuse kasv, järgnesid 5,7%ga info ja side. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas 0,5% ja kaubanduse oma 0,8%. Ehitussektori lisandväärtus vähenes ligi 13%, järgnesid veondus ja laondus.

Positiivne pööre toimus ka eratarbimises, mis suurenes SKPga samas tempos – 1,2%. Kaupade ja teenuste eksport suurenes kokku 3,2% ja import 3,5%. Kaupade väljavedu suurenes 4,9%, seda eelkõige puidutoodete ja metallitoodete ekspordi tõttu.

Jaekaubanduse maht kasvas jaanuaris 3% võrreldes aasta varasemaga. Seejuures suurenes tööstuskaupade müügimaht kõige enam netipoodides – 15%. Eesti Panga andmetel on meie majapidamiste e-ostud välismaalt kasvanud viimase paari aastaga 4,5%lt 6,5%ni, Omniva andmetel on 15% Eesti pakkide kogumahust pärit Aasiast. Mõlemad osakaalud on kasvava iseloomuga. Näiteks kasvas kullerteenuse osutajate eelmise aasta nelja kvartali käive aastaga 8,5%, samal ajal pidi muu logistikasektor leppima palju väiksema kasvu või lausa kahanemisega. See näitab tarbijate harjumuste nii põhjalikku muutumist, et isegi igapäevaseid tarbekaupu soetades otsitakse odavamat pakkujat ja tellitakse kulleriga. See puudutab kõiki kaubagruppe alates olmekosmeetikast lõpetades elektroonika ja mööbliesemetega.

Agressiivsete pakkumistega Hiina netihiidude laovarud otsivad nüüd USA tollitariifide tõttu väljapääsu ja see tähendab siinsetele kaupmeestele teravat konkurentsisurvet. Kaks ja pool aastat kestnud majanduslangus on põhjalikult muutnud tarbijakäitumist: hinnatundlikkus on uus normaalsus ja see jääb nii väga kauaks ajaks.

2. Juhtide küsitlus: kasumlikkuse jätkuvat kahanemist soovitakse vältida

Juhtide küsitlus viidi läbi märtsi alguses. Küsitlusele vastas 14 juhti. Vastanute väike arv mõjutab tulemusi oluliselt, kuid lubab siiski markeerida üldiseid trende.

Mis muutub Teie ettevõttes järgmisel kuuel kuul?

Skaala: 1-kahaneb kiiresti, 2-kahaneb, 3-püsib, 4-kasvab, 5-kasvab kiiresti.

Punased tulbad näitavad äsja läbi viidud küsitluse tulemusi, sinised näitavad eelmise aasta kolmandas kvartalis läbi viidud küsitluste tulemusi.

Võrreldes eelmise aasta kolmandas kvartalis läbi viidud küsitlusega on juhtide keskmine hinnang sektori seisundile mõnevõrra kahanenud: nüüdne keskmine hinnang sektori seisundile oli 3,19 palli viiepallisüsteemis ja see oli 0,03 palli võrra madala eelmise küsitluse tulemusest. 0,03-pallist kahanemist ei saa pidada suureks muutuseks, pigem viitab see olukorra püsimisele üsna sarnasel tasemel. Üksikute näitajate kaupa vaadates on siiski mõningaid olulisi muutusi.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid keskmisele palgale ja toote-teenuse hinnale.

Keskmise palga kasvuprognoos on võrreldes eelmise küsitlusega oluliselt aeglustunud. See on mõnevõrra ootamatu leid, sest valdavalt oleme siiski näinud töötasu kasvuprognooside kiirenemist. Kuna tegemist on suhteliselt väikese sektoriga, mis on juba pikema aja jooksul pidanud turu muutustega kohanema, siis on ka võimalik, et töötasu on saavutanud optimaalse taseme, üle mille pole kasv enam nii kiire.

Toote-teenuse hinnatõusu prognoos on üsna sarnane eelmise küsitluse tulemusega, kuid jääb sellest siiski veidi väikemaks.

Müügitulu kasvuprognoos on võrreldes eelmise küsitlusega veidi kiirenenud. Ilmselt mõjutab seda näitajat pigem toote-teenuse hinnatõus, mitte niivõrd nõudluse suurenemine.

Investeeringutele prognoosivad juhid püsimist senisel tasemel, eelmises küsitluses oli see näitaja selges kasvuprognoosis.

Ka kasumlikkusele prognoositakse püsimist samal tasemel. See viitab, et investeeringute hoidmise eesmärk on ka kasumlikkuse positsiooni hoidmine ja seda olukorras, kus keskmise palga kasvust reaalse ostuvõime vähenemise tõttu siiski pääsu pole. Müügitulu aeglane kasv ei võimalda kõiki kulusid tõsta, kuid kasumlikkuse jätkuvat kahanemist soovitakse siiski vältida.

Töötajate arvule, mis eelmises küsitluses oli kahanev näitaja, prognoositakse nüüd püsimist samal taseme. Ilmselt on ettevõtted suhteliselt pika kohanemisprotsessi jooksul optimeerinud piisavalt ka töötajate arvu. Nüüd oodatakse töötajate arvu säilitades turgude toibumist.

Kuidas muutuvad sisendkulud järgmise kuue kuu jooksul?

Skaala: 1-kahaneb kiiresti, 2-kahaneb, 3-püsib, 4-kasvab, 5-kasvab kiiresti.

Punased tulbad näitavad äsja läbi viidud küsitluse tulemusi, sinised näitavad eelmise aasta kolmandas kvartalis läbi viidud küsitluste tulemusi.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid tööjõukuludele. See ületab oluliselt nii eelmise küsitluse sama näitaja kasvuprognoosi kui ka teiste sisendkulude kasvuprognoosi. Kaubad-toore-teenused kulule ja turunduskulule prognoosivad juhid sarnast kasvukiirust. Eelmises küsitluses oli kaubad-toore-teenused kulu kasvuprognoos kiirem praegusest prognoosist, turunduskulude kasvuprognoos oli aga tänasest aeglasem.

Kuidas prognoosite majanduse taastumist?

6 vastanud juhti 13st ütlesid, et aeglane taastumine on juba tuntav. 3 vastajat ütlesid, et taastumist ei tule enne järgmist aastat, 3 juhti ütlesid ka, et taastumine ei tule enne teist poolaastat. 1 juht ütles, et ta ei oska prognoosida.

3. Eksperdi kommentaar: kolm tingimust positiivse väljavaate saavutamiseks

Lenno Uusküla

Luminor Eesti peaökonomist

Viis aastat on saanud mööda sellest ajast kui koroona Eestisse jõudis ning valitsus piirangud kehtestas. Koroonapiirangutega läks paar aastat, kuid ühel hetkel ta kohapealset tootmist enam liiga palju ei mõjutanud. Hoopis üleilmsed piirangud tegid kaupade liikumise Aasiast keeruliseks, poliitilised suunad soodustasid tootmist sõbralikes riikides ning nii sai Eesti töötlev tööstus Euroopat varustades hea positsiooni.

Siis ründas aga Venemaa Ukrainat ning kaubandus Venemaaga ei saanud jätkuda samas sammus. Inflatsiooni ja intressimäärade tõus tõmbas aga vee peale Soome ja Rootsi ehitus- ja kinnisvarasektorile. Meie väga edumeelne osa majandusest, mis tootis investeerimiskaupu Põhjamaade turule, kukkus kiirelt.

Nii on paljud ettevõtted just töötlevas tööstuses olnud valiku ees, kas võidelda või põgeneda. Paljud on võidelnud, kuid osade tegevuste puhul pole midagi muud teha kui tootmine sulgeda.

Liiga sageli tähendab Eestis töötlev tööstus jätkuvalt Lotte raamatust tuttavat Alberti köögivilja puhastamise ja lõikumise masinat ehk töötajad teevad tööd, mida võiks teha masin. Liiga vähe näeme masinaid ja automatiseeritud lahendusi. Automatiseerimine on oluline majandust ja tööjõuturgu vaadates kahes vaates. Üks on töökäte vähesus ja teine on palgatase. Mõlemad viitavad ühetähenduslikult sinnapoole, et tulevikutehastes näeb üksikuid töötajaid ning neil on palgad kõrged.

Immigratsioonist loodetakse abi, kuid ei ole selge, miks peaks inimesi tooma Eestisse elama, kui tootmist on võimalik mujale viia. Kui nad juba Eestis on, siis varsti soovivad nad saada ka sama palka, mis kohalikud ehk leevendus on osaline ja lühiajaline, sest pigem jääb immigrantide koduriigis tootmine odavamaks. Kohapealsel käsitööl on tulevikku, kui tehakse midagi erilist. Kui aga äriplaanis pole näha, et kümne aasta pärast suudetakse maksta Soomes töötava inimese palka, siis ei ole ka äril pikka tulevikku.

Keskelt läbi on töötlevas tööstuses olnud viimase kolme aasta jooksul lootused paremad kui reaalsus. Nii on ka kindlustunne jätkuvalt negatiivne, sest üks pettumus järgneb teisele. Kuigi ootused on olnud sageli paremad kui reaalsus, ei tähenda see, et kõigil halvasti läheks. Toiduainetööstus tervikuna toimetab peaaegu ajaloolise maksimumi lähedal. Elektroonikatööstuses on ettevõtteid, kes suurendavad tootmist ja ehitavad uusi tehaseid. Ka muidu kiratsevad metallitööstuses on ettevõtteid, kes suudavad teha Euroopa tasemel unikaalseid tooteid, mille kõrget kvaliteeti kaugel kolmandas riigis tagada ei suuda. Palju räägitud puidutööstuse osades ettevõtetes läheb hästi ja sellest ei sobigi avalikkuses väga rääkida kui ajad keerulised.

Donald Trumpi sisepoliitikaks kasutatavad tollimaksud on aga väliskaubandussidemeid taas raputamas. Eesti jaoks on USAst saanud küll oluline kaubanduspartner, kuid peamised mõjud tulevad läbi globaalsete tarneahelate ümbermängimise. Kuidas see välja mängib, sõltub väga palju valdkonna spetsiifikast ning üldistavad järeldused võivad olla üksikute ettevõtete jaoks väga eksiteele viivad. Ent püssi ei tasu nurka visata, edasi tuleb võidelda. Soome ja Rootsi hakkavad samuti ehitama. Venemaa sõjakäigu lõpp Ameerika Ühendriikide vahendatud rahuplaaniga aga tähendaks Venemaa-suunalise kaubanduse kiiret taastumist ning meie ülesanne on võtta sealt oma osa sõltuvusi üles ehitamata.

Positiivne on Eesti väljavaade kolme tingimuse täitmisel. Esiteks on vaja investeeringuid, jah, veelgi rohkem. Vahepeal on investeeringud jäänud tegemata, nõudlust on vähe, raha kallis ja tähelepanu mujal. Tootmise kaasajastamise protsess on hädavajalik turupositsiooni säilitamiseks. Maailm on kiiresti muutumas ja uued tehnoloogiaid vanu välja suretamas. Teiseks, koos investeeringutega pole sageli muud valikut edasi liikuda, leida kõrgema lisandväärusega tooted. Kolmandaks, kuna väliskaubandus on muutumas, tuleb palgata uusi ja paremaid müügimehi, kes leiavad üles turud, mõistavad, mida vaja on ning suudavad kauba maha müüa. Idufirmade sektoris on üle inimesi, kes oskasid müüa tooteid, mis veel tehagi ei osatud, nad saavad hakkama ka olemasolevate toodete müügiga.

Kuigi maailm on jätkuvalt keeruline, saab ka sogases vees kalu püüda ning Eesti oma väiksust ja paindlikkust saab siin heas mõttes ära kasutada. Püsistress, mis meid inimestena on hoidnud ärevana ja kaitseseisundis, on ka töötlevat tööstust tervikuna mõjutamas. Sellest välja saab aga tegutsedes.

4. 2024. aasta tulemused

Sektori suuremad ettevõtted on aastaga kaotanud koondkäivet, TOP 6-15 ettevõtted on aastaga kaotanud ka 1 protsendipunkti võrra turuosa. TOP 30st välja jäänud ettevõtted on aastaga kasvatanud veidi koondkäivet ja turuosa.

Sektori TOP 5

5. Ettevõtted TOPides: trükiettevõtted

Esimene nelja kvartali koondkäibe TOPis on PRINTALL AS. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 27 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 347 000 euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 6. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 7,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 358 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 1. ja kasvu TOPis 5.

Töötajaid oli ettevõttes eelmise aasta neljandas kvartalis 170 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 4 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 1. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 41 850 eurot, see kasvas aastaga 3020 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 172 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2430 eurot ja kasvas aastaga 8%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 156 690 eurot, see aastaga ei muutunud.

Riigihangete lepinguid sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 4 mahuga 79 845 eurot.

Eelmise aasta veebruaris lahkus ettevõtte juhatusest lahkus Kalle Kuusik ja juhatusse nimetati Margus Liivamägi. Aprillis nimetati juhatusse Triinu Raav.

Teine nelja kvartali koondkäibe TOPis on PRINT BEST OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 20,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3,3 miljoni euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 1. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 4,5 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 439 000 euro võrra. Selles käibe ja kahanemise TOPis on ettevõte 3.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 146 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 8 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 2. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 31 110 eurot, see kahanes aastaga 4980 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 143 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1830 eurot ja kasvas aastaga 20%.Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 140 650 eurot.

Kolmas nelja kvartali koondkäibe TOPis on LABELPRINT OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 18,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,9 miljoni euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 2. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 5,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,4 miljoni euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 2. ja kasvu TOPis 1.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 95 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 9 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 7. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 58 470 eurot, see kasvas aastaga 10 460 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 92 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2410 eurot ja kasvas aastaga 2%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 199 790 eurot.

Neljas nelja kvartali koondkäibe TOPis on VICTOR STATIONERY OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 16,8 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 3,9 miljoni euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 2. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 3,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 12 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 5.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 100 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 4 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 6. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 36 300 eurot, see kahanes aastaga 1640 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 99 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1820 eurot ja kasvas aastaga 5%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 169 970 eurot.

Viies nelja kvartali koondkäibe TOPis on DATA PRINT OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 14,7 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 229 000 euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 11. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 4,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 719 000 euro võrra. Selles käibe ja kasvu TOPis on ettevõte 4.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 70 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 2 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 8. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 58 030 eurot, see kasvas aastaga 8870 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 70 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2440 eurot ja kasvas aastaga 9%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 209 990 eurot.

Esimene koondkäibe kasvu TOPis on PRINT BEST OÜ.

Teine koondkäibe kasvu TOPis on LABELPRINT OÜ.

Kolmas koondkäibe kasvu TOPis on PIAR OÜ. Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 4,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,4 miljoni euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 14. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 1,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 767 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 11. ja kasvu TOPis 3.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 29 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 7 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 16. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 40 660 eurot, see kasvas aastaga 21 930 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 26 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1580 eurot ja kahanes aastaga 17%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 155 810 eurot.

Neljas koondkäibe kasvu TOPis on EMERSON TEN OÜ. Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 3,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,2 miljoni euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 17. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 558 000 eurot ja see kasvas aastaga 78 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 27. ja kasvu TOPis 19.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 25 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 22. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 22 320 eurot, see kasvas aastaga 3860 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 25 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1340 eurot ja kasvas aastaga 14%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 128 680 eurot.

Viies koondkäibe kasvu TOPis on ECOPRINT OÜ. Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 4,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,1 miljoni euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 12. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 836 000 eurot ja see kahanes aastaga 36 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 18. ja kahanemise TOPis 21.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 29 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte 17. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 28 830 eurot, see kahanes aastaga 1240 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 29 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2200 eurot ja kasvas aastaga 5%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 145 590 eurot.

Esimene koondkäibe kahanemise TOPis on KROONPRESS AS. Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 12,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 11,9 miljoni euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 6. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 3,3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 2,5 miljoni euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 6. ja kahanemise TOPis 1.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 122 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 72 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 4. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 27 390 eurot, see kahanes aastaga 2550 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 130 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2980 eurot ja kasvas aastaga 39%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 96 660 eurot.

Teine koondkäibe kahanemise TOPis on VICTOR STATIONERY OÜ.

Kolmas koondkäibe kahanemise TOPis on AKTAPRINT OÜ. Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 1,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 586 000 euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 37. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 430 000 eurot ja see kasvas aastaga 59 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 33.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 22 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 25. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 19 550 eurot, see kasvas aastaga 1880 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 21 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1670 eurot ja kasvas aastaga 6%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 68 190 eurot.

Neljas koondkäibe kahanemise TOPis on SKY BUILDERS OÜ. Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 2,7 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 498 000 euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 22. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 22 000 eurot ja see kahanes aastaga 672 000 euro võrra. Selles käibe kahanemise TOPis on ettevõte 2.

Töötajaid ettevõttes pole.

6. märtsil ettevõttel üleval 3000-eurone ajatatud maksuvõlg, mis koosnes valdavalt käibemaksuvõlast.

SKY BUILDERS OÜ aastane maksuvõla ajalugu. Allikas: Infopank

Viies koondkäibe kahanemise TOPis on ECOBOX OÜ. Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive 1,8 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 357 000 euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 28. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 617 000 eurot ja see kasvas aastaga 29 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 25.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 18 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 2 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 34. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 34 280 eurot, see kahanes aastaga 2470 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 17 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1290 eurot ja kasvas aastaga 6%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 107 410 eurot.

Esimene töötajate arvu kasvu TOPis on 132 töötajaga K-PRINT OÜ, kus töötajate arv kasvas aastaga 34 inimese võrra. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 21 530 eurot, see kasvas aastaga 2900 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 115 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1490 eurot ja see ja kasvas aastaga 6%. Eelmise aasta keskmine käive töötaja kohta oli 78 210 eurot.

Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 444 000 euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 7., kasvu TOPis 8. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 2,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1 miljoni euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 7. ja kasvu TOPis 2.

Teine töötajate arvu kasvu TOPis on 95 töötajaga LABELPRINT OÜ, kus töötajate arv kasvas aastaga 9 inimese võrra.

Kolmas töötajate arvu kasvu TOPis on 146 töötajaga PRINT BEST OÜ, kus töötajate arv kasvas aastaga 8 inimese võrra.

Esimene töötajate arvu kahanemise TOPis on 122 töötajaga KROONPRESS AS, kus töötajate arv kahanes aastaga 72 inimese võrra.

Teine töötajate arvu kahanemise TOPis on 11 töötajaga PAJO AS, kus töötajate arv kahanes aastaga 16 inimese võrra. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 73 820 eurot, see kasvas aastaga 46 260 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 23 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1990 eurot ja see kasvas aastaga 35%. Eelmise aasta keskmine käive töötaja kohta oli 120 350 eurot.

Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 2,8 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 93 000 euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 20. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 812 000 eurot ja see kasvas aastaga 68 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 19. ja kasvu TOPis 23.

Aprillis lahkus ettevõtte juhatusest lahkus Ain Pajo.

Kolmas töötajate arvu kahanemise TOPis on 16 töötajaga JUST PRINT OÜ, kus töötajate arv kahanes aastaga 8 inimese võrra. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 20 880 eurot, see kasvas aastaga 10 300 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 19 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1120 eurot ja see kahanes aastaga 21%. Eelmise aasta keskmine käive töötaja kohta oli 49 260 eurot.

Ettevõtte 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 936 000 eurot ja see kahanes aastaga 211 000 euro võrra. Koondkäibe TOPis on ettevõte 48., kahanemise TOPis 12. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 334 000 eurot ja see kasvas aastaga 80 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 39. ja kasvu TOPis 18.

6. märtsi seisuga oli ettevõttel üleval 83 000-eurone ajatatud maksuvõlg. See koosnes valdavalt 58 000-eurosest sotsiaalmaksuvõlast ja 19 000-eurosest tulumaksuvõlast.

JUST PRINT OÜ aastane maksuvõla ajalugu. Allikas: Infopank

6. Ettevõtted TOPides: pakenditootjad

Esimene nelja kvartali koondkäibe TOPis on METAPRINT AS. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 85 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 12,6 miljoni euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 1. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 21,8 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 2 miljoni euro võrra. Selles käibe ja kahanemise TOPis on ettevõte 1.

Töötajaid oli ettevõttes eelmise aasta neljandas kvartalis 255 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 11 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 2. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 85 640 eurot, see kahanes aastaga 4150 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 259 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2810 eurot ja kasvas aastaga 11%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 328 000 eurot, see kahanes aastaga 10%.

Veebruaris nimetati ettevõtte juhatusse Artjom Sokolov, kelle ülesandeks on ettevõtte jõuline laiendamine Euroopasse.

Aprillis müüs ettevõte kahjumiga ühe kolmest Venemaale jäänud ärist.

Teine nelja kvartali koondkäibe TOPis on ESTIKO – PLASTAR AS. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 42,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 633 000 euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 2. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 11,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,7 miljoni euro võrra. Selles käibe ja kasvu TOPis on ettevõte 2.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 200 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 14 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 3. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 59 690 eurot, see kasvas aastaga 4430 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 194 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2700 eurot ja kasvas aastaga 14%.Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 220 700 eurot.

Ettevõte teatas novembris, et laienevad Poola.

Kolmas nelja kvartali koondkäibe TOPis on “HORIZON” TSELLULOOSI JA PABERI AS. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 32,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 10,6 miljoni euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 1. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 8,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,2 miljoni euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 3. ja kasvu TOPis 1.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 325 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 6 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 1. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 25 730 eurot, see kasvas aastaga 7050 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 322 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1730 eurot ja kasvas aastaga 8%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 102 080 eurot.

Neljas nelja kvartali koondkäibe TOPis on DS SMITH PACKAGING ESTONIA AS. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 22,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 626 000 euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 3. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 5,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 804 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 4. ja kasvu TOPis 3.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 110 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 10 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 4. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 49 380 eurot, see kasvas aastaga 3100 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 109 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2470 eurot ja kasvas aastaga 15%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 208 830 eurot.

Viies nelja kvartali koondkäibe TOPis on STORA ENSO PACKAGING AS. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 14,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 957 000 euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 2. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 3,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 202 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 5. ja kasvu TOPis 6.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 27 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 3 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 11. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 141 070 eurot, see kasvas aastaga 20 840 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 28 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 3120 eurot ja kasvas aastaga 5%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 521 610 eurot.

7. Ettevõtted TOPides: seadmete ja materjalide tarnijad

Esimene nelja kvartali koondkäibe TOPis on ANTALIS OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 31,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 153 000 euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 3. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 8,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 7000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 1. ja kahanemise TOPis 3.

Töötajaid oli ettevõttes eelmise aasta neljandas kvartalis 56 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte 1. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 150 160 eurot, see kahanes aastaga 130 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 55 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 4240 eurot ja kasvas aastaga 6%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 567 690 eurot, see kasvas aastaga 2%.

Teine nelja kvartali koondkäibe TOPis on IGEPA LIBRA VITALIS AS. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 11,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1 miljoni euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 2. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 3,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,5 miljoni euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 2. ja kasvu TOPis 1.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 20 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 3. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 196 300 eurot, see kasvas aastaga 79 300 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 21 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2510 eurot ja kahanes aastaga 5%.Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 552 570 eurot.

Kolmas nelja kvartali koondkäibe TOPis on HEIDELBERG BALTIC FINLAND OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 7,7 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 365 000 euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 3. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 2,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 361 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 3. ja kasvu TOPis 2.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 11 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 4. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 201 820 eurot, see kasvas aastaga 15 920 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 11 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 4610 eurot ja kahanes aastaga 42%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 697 270 eurot.

Riigihangete lepinguid sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 1 mahuga 569 900 eurot. Hankijaks on K-Print OÜ.

Neljas nelja kvartali koondkäibe TOPis on OVERALL EESTI AS. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 5,8 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 58 000 euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 5. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 1,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 128 000 euro võrra. Selles käibe ja kasvu TOPis on ettevõte 4.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 30 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 2 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 2. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 50 930 eurot, see kasvas aastaga 7180 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 31 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2020 eurot ja kasvas aastaga 3%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 185 650 eurot.

Riigihangete lepinguid sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 11 mahuga 301 468 eurot.

Viies nelja kvartali koondkäibe TOPis on PAPYRUS OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 3,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 286 000 euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 2. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 1,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 125 000 euro võrra. Selles käibe ja kasvu TOPis on ettevõte 5.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 2 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 9. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 537 000 eurot, see kasvas aastaga 220 670 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 2 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 4980 eurot ja kasvas aastaga 33%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 1,9 miljonit eurot.

Juulis lahkus ettevõtte juhatusest Vilija Rugieniūtė ning juhatusse nimetati Jenő Szilágyi ja Jens Thurøe.

8. Ettevõtted TOPides: vahendajad

Esimene nelja kvartali koondkäibe TOPis on PAKENDITÖÖSTUS OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 3,6 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 321 000 euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 1. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 965 000 eurot ja see kasvas aastaga 172 000 euro võrra. Selles käibe ja kasvu TOPis on ettevõte 1.

Töötajaid oli ettevõttes eelmise aasta neljandas kvartalis 10 ja nende arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 1. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 96 500 eurot, see kasvas aastaga 8390 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 9 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2590 eurot ja kasvas aastaga 6%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 403 560 eurot, see kahanes aastaga 2%.

Teine nelja kvartali koondkäibe TOPis on TRAGE OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 37 000 euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 3. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 764 000 eurot ja see kahanes aastaga 44 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 2. ja kahanemise TOPis 5.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 6 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte 2. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 127 330 eurot, see kahanes aastaga 7340 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 6 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1720 eurot ja kasvas aastaga 6%.Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 501 330 eurot.

Kolmas nelja kvartali koondkäibe TOPis on PRINTLINK PRODUCTION OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 2,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 130 000 euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 3. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 554 000 eurot ja see kahanes aastaga 48 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 3. ja kahanemise TOPis 4.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 5 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte 3. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 110 800 eurot, see kahanes aastaga 9600 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 5 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2070 eurot ja kasvas aastaga 34%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 414 000 eurot.

Neljas nelja kvartali koondkäibe TOPis on ELLINGTON PRINTING OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 1,9 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 418 000 euro võrra. Koondkäibe kahanemise TOPis on ettevõte 1. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 523 000 eurot ja see kahanes aastaga 82 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 4. ja kahanemise TOPis 1.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 5 ja nende arv kahanes aasta varasemaga võrreldes 4 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 4. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 104 600 eurot, see kasvas aastaga 37 380 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 6 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 2950 eurot ja kahanes aastaga 10%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 318 670 eurot.

Viies nelja kvartali koondkäibe TOPis on PRINTING PARTNERS GROUP OÜ. Ettevõtte 2024. aasta koondkäive oli 1,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 47 000 euro võrra. Koondkäibe kasvu TOPis on ettevõte 6. Eelmise aasta neljanda kvartali käive oli 234 000 eurot ja see kasvas aastaga 88 000 euro võrra. Selles käibe TOPis on ettevõte 5. ja kasvu TOPis 2.

Töötajaid oli ettevõttes neljandas kvartalis 2 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte 9. Käive töötaja kohta oli neljandas kvartalis 117 000 eurot, see kasvas aastaga 44 000 euro võrra.

Keskmiselt oli ettevõttes eelmisel aastal 2 töötajat. Nelja kvartali keskmine töötasu oli 1810 eurot ja kasvas aastaga 2%. Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli 563 500 eurot.

9. Riigihanked

Sektori ettevõtete riigihangete lepingute maht oli eelmisel aastal 1,5 miljonit eurot. Lepingu keskmine maksumus oli 49 881 eurot ja mediaanmaksumus oli 11 880 eurot.

Kõige suurema lepingute mahuga ettevõtted sektoris olid HEIDELBERG BALTIC FINLAND OÜ, OVERALL EESTI AS ja JOON OÜ. Sektori hankijate esikolmiku moodustasid K-PRINT OÜ, RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS ja EESTI TÖÖTUKASSA.

Oleme vaatluse alt välja jätnud üldised raamhanked. Raamhangete käigus läbi viidud üksikud lihthanked kajastuvad selle võitnud ettevõtte hangete mahus.

Riigihanke lepingute TOP

Hankijate TOP

10. Kasusaajad

Kasusaaja on inimene, kellel on lõplik valitsev mõju juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel ettevõttega seotud tehingud või toimingud tehakse. Objektiivsema tulemuse saamiseks leidsime ettevõtete lõplikud kasusaajad kehtivate äriseoste baasil ja see ei pruugi üheselt vastata ettevõtte poolt Äriregistrile esitatud lõplike kasusaajatega.

Tabelis kuvame sektori suuremate ettevõtete kasusaajad, kelle otsene või kaudne kontroll ettevõttes on vähemalt 10%.

Välisomanikele kuuluvate ettevõtete puhul pole meil mõistliku ressursikuluga võimalik tegelikke kasusaajaid kindlaks määrata. Sellisel juhul arvestame kasusaajateks välisomanikele kõige lähedasemad isikud siinsete ettevõtete juhtkondades: ettevõtte nõukogu esimees, nõukogu liige, juhatuse esimees, juhatuse liige, tegevjuht.

11. Krediidihinnang

Graafik näitab sektori krediidihinnangut 10. novembri ja 10. veebruari seisuga. Kahe perioodi võrdlus näitab, et kahanenud on nii halva kui ka rahuldava krediidihinnanguga ettevõtete osakaal, kasvanud on hea krediidihinnanguga ettevõtete osakaal.

84,1% valimi ettevõtetest oli krediidihinnang hea ja neil ettevõtetel probleeme ei ole.

12,4% ettevõtete krediidihinnang oli rahuldav. Neil ettevõtetel on ilmnenud vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
– uus (asutatud vähem kui 2 aastat tagasi) või passiivne (viimased 2 aastat pole käivet ega töötajaid, esitamata on majandusaasta aruanded);
– viimane majandusaasta aruanne on esitamata;
– omakapital on negatiivne;
– ajatamata maksuvõlg alla 1000 euro;
– ajatatud maksuvõlg üle 1000 euro;
– esineb B2B võlg, kuid summa pole märkimisväärne.

3,5% ettevõtetest on krediidihinnang halb. Sellistel ettevõtetel on ilmnenud vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
– esitamata on 2 viimast majandusaasta aruannet;
– juhatusse on nimetatud silmatorkavalt paljude probleemsete ettevõtetega seotud inimene;;
– ajatamata maksuvõlg kogusummas üle 1000 euro;
– esitamata on vähemalt üks kahest viimasest maksudeklaratsioonist;
– esineb B2B võlg, summa on märkimisväärne.

12. Suurimate maksuvõlgadega ettevõtted

Sektori maksuvõlg oli 1. veebruari seisuga 483 230 eurot ja see kasvas jaanuari algusega võrreldes 6,8%. Maksuvõla osakaal kuukäibest oli 1%.

Maksuvõla TOP

Kuu aja jooksul on kõige enam kasvanud KUUP3 OÜ maksuvõlg. 7. märtsi seisuga oli ettevõttel ülevalt 25 000-eurone ajatatud maksuvõlg. See koosens peamiselt 10 000-eurosest sotsiaalmaksuvõlast, 8000-eurosest käibemaksuvõlast ja 4000-eurosest tulumaksuvõlast.

16 töötajaga ettevõtte viimase kvartali käive oli 197 000 eurot ja nelja viimase kvartali käive oli 776 000 eurot. Ettevõtte nelja kvartali keskmine töötasu oli 1540 eurot.

KUUP3 OÜ aastane maksuvõla ajalugu. Allikas: Infopank

Maksuvõla kasvukiiruse teine on LUDERE OÜ. 7. märtsi seisuga oli ettevõttel üleval 16 000-eurone ajatatud käibemaksuvõlg.

1 töötajaga ettevõtte viimase kvartali käive oli 28 000 eurot ja nelja viimase kvartali käive oli 200 000 eurot. Ettevõtte viimase nelja kvartali keskmine töötasu oli 70 eurot.

LUDERE OÜ aastane maksuvõla ajalugu. Allikas: Infopank

Maksuvõla kasvukiiruse kolmas on NEVI OÜ. 7. märtsi seisuga oli ettevõttel üleval 56 000-eurone valdavalt ajatatud maksuvõlg. See koosnes põhiliselt 23 000-eurosest sotsiaalmaksuvõlast, 21 000-eurosest käibemaksuvõlast, 6000-eurosest tulumaksuvõlast ja 1000-eurosest töötuskindlustusmakse võlast.

14 töötajaga ettevõtte viimase kvartali käive oli 117 000 eurot ja nelja viimase kvartali käive oli 470 000 eurot. Ettevõtte viimase nelja kvartali keskmine töötasu oli 730 eurot.

NEVI OÜ aastane maksuvõla ajalugu. Allikas: Infopank

13. 2023. aasta majandusaasta aruannet mitte esitanud ettevõtted

17. veebruari seisuga oli sektoris 2 ettevõtet, kellel oli 2023. aasta majandusaasta aruanne esitamata. Loomulikult on ka objektiivseid põhjuseid, miks ettevõttel majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata jääb. Siiski näitab praktika, et majandusaasta aruande esitamata jätmine viitab nigelatele majandustulemustele, mille avalikuks saamist püütakse edasi lükata, või administratiivsele suutmatusele, mis viib nigelate majandustulemuseni. Omalt poolt innustame kõiki ettevõtjaid oma majandusaasta aruandeid igal juhul tähtaegselt esitama.

14. Sektori ärisündmused

Allikas: INFOPANK

AKTAPRINT OÜ:
20.05.2024 Omanikeringist lahkus SAVEEST OÜ 100,00%. Omanikeringi lisandus NOIS OÜ 50,00% ja Urmas Savi 50,00%. Omanikeringi kuuluvad NOIS OÜ 50,00% (uus omanik) ja Urmas Savi 50,00% (uus omanik). Infopanga kasusaajad on Martin Väljas 50,00%, Urmas Savi 50,00%.

ARTPROOF OÜ
25.06.2024 Ettevõtte juhatusest lahkus Ando Heilmann.

BRÄNDIKULTUUR OÜ
09.10.2024 Omanikeringist lahkus Sander Sellin 100,00%. Omanikeringi lisandus Kermo Abram 100,00%. Omanikeringi kuuluvad Kermo Abram 100,00% (uus omanik). Ettevõtte juhatusest lahkus Sander Sellin ja juhatusse nimetati Kermo Abram.

DOBEFY OÜ
30.09.2024 Omanikeringi lisandus Marina Gofenšefera 30,00%. Omanikeringi kuuluvad Pāvels Spiridonovs 70,00% (varasem osalus 100,00%) ja Marina Gofenšefera 30,00% (uus omanik).

ELAVAD PILDID OÜ
26.09.2024 Ettevõtte juhatusest lahkus Oliver Lillma. Omanikeringist lahkus OPERAATOR KÕPS OÜ 50,00%. Omanikeringi kuulub Aleks Märtson 100,00% (varasem osalus 50,00%).

ELLINGTON PRINTING OÜ
12.02.2024 Omanikeringist lahkus Allan Matsov 33,33%. Omanikeringi lisandus ELLINGTON PRINTING OÜ 33,33%. Omanikeringi kuuluvad ELLINGTON PRINTING OÜ 33,33% (uus omanik), Eero Pank 33,33% ja Indrek Mäe 33,33%. Infopanga kasusaajad on Eero Pank 33,33% ja Indrek Mäe 33,33%.

FABRICA PRINTING OÜ
18.11.2024 Ettevõtte staatuseks Äriregistris märgiti likvideerimisel. Varasem staatus oli registrisse kantud. Ettevõtte juhatusest lahkusid Dmitri Novogran ja Indrek Kalda.
31.12.2024 Ettevõtte staatuseks Äriregistris märgiti kustutatud. Varasem staatus oli likvideerimisel. Omanikeringist lahkusid NOVO DISPLAY OÜ 50,00% ja Indrek Kalda 50,00%.

GO GREEN OÜ
31.10.2024 Omanikeringi lisandus Andrus Viitong 10,00%. Omanikeringi kuuluvad Leili Viitong 90,00% (varasem osalus 100,00%) ja Andrus Viitong 10,00% (uus omanik).

JUSTINO TRADE OÜ
11.12.2024 Ettevõtte juhatusse nimetati Karine Mandel.

KULBERT AS
15.01.2024 Omanikeringist lahkus Ivar Kalma 100,00%. Omanikeringi lisandus Mikk Kalma 100,00%. Omanikeringi kuulub Mikk Kalma 100,00% (uus omanik).
17.01.2024 Omanikeringi lisandusid Marika Karu 25,00% ja Maili Kalma 25,00%. Omanikeringi kuuluvad Marika Karu 25,00% (uus omanik), Mikk Kalma 25,00% (varasem osalus 100,00%), Mari Kalma 25,00% ja Maili Kalma 25,00% (uus omanik).

MARSAN PRINT OÜ
11.04.2024 Omanikeringist lahkus Remi Neitsov 82,00%. Omanikeringi lisandus GO GREEN OÜ 30,00% ja Andrus Viitong 52,00%. Omanikeringi kuuluvad GO GREEN OÜ 30,00% (uus omanik), Andrus Viitong 52,00% (uus omanik), Meelis Võsu 6,00% ja Kajar Kalamees 12,00%. Infopanga kasusaajad on Andrus Viitong 52,00%, Leili Viitong 30,00%, Kajar Kalamees 12,00%.
31.10.2024 Omanikeringist lahkusid GO GREEN OÜ 30,00%, Andrus Viitong 52,00%, Meelis Võsu 6,00% ja Kajar Kalamees 12,00%. Ettevõtte staatuseks Äriregistris märgiti kustutatud. Varasem staatus oli registrisse kantud. Ettevõtte juhatusest lahkusid Kajar Kalamees ja Meelis Võsu.

METAPRINT AS
19.02.2024 Ettevõtte juhatusse nimetati Artjom Sokolov.

PABERPAKEND OÜ
20.05.2024 Ettevõtte juhatusest lahkus Aleksei Besednikov.

PAKETT AS
03.07.2024 Omanikeringist lahkus Elna-Mall Moorlat 20,00%. Omanikeringi kuuluvad Indrek Talgre 10,00%, Sven-Erik Moorlat 35,00% (varasem osalus 25,00%), Eneken Moorlat 35,00% (varasem osalus 25,00%) ja Olev-Pear Moorlat 20,00%.

PAPYRUS OÜ
12.07.2024 Ettevõtte juhatusest lahkus Vilija Rugieniūtė ja juhatusse nimetati Jenő Szilágyi ning Jens Thurøe.

PAJO AS
18.04.2024 Ettevõtte juhatusest lahkus Ain Pajo.

PIXMILL ESTONIA OÜ
15.07.2024 Omanikeringi lisandus PixMill Yhtiöt Oy 100,00%. Omanikeringi kuulub PixMill Yhtiöt Oy 100,00% (uus omanik).
17.08.2024 Omanikeringist lahkus PixMill Yhtiöt Oy 100,00%. Omanikeringi lisandus KS PRODUCTIONS OÜ 100,00% (uus omanik). Infopanga kasusaaja on Kendy Sagadi 100,00%.
28.08.2024 Ettevõtte juhatusest lahkusid Arttu Juhani Sallinen, Jari Jussi Avellan ja Sami Markus Pulkkinen. Ettevõtte juhatusse nimetati Kendy Sagadi.
28.11.2024 Omanikeringi lisandus Kendy Sagadi 100,00% (uus omanik).
09.12.2024 Omanikeringist lahkus KS PRODUCTIONS OÜ 100,00%.

PRINTALL AS
16.04.2024 Ettevõtte juhatusse nimetati Triinu Raav.
29.02.2024 Ettevõtte juhatusest lahkus Kalle Kuusik ja juhatusse nimetati Margus Liivamägi.

PUSSIKESKUS EESTI OÜ
06.03.2024 Ettevõtte juhatusse nimetati Janne Timo Ilmari Janhonen ja Jonne Juhani Janhonen.

TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ
08.03.2024 Omanikeringist lahkusid kõik senised väikeomanikud. Omanikeringi lisandus VIROINVESTMENT OÜ 99,77% (uus omanik). Infopanga kasusaajad on Romet Puhk 44,90%, Uuno Lausing 39,91%, Richard Tomingas 19,95%.
10.04.2024 Ettevõtte juhatusse nimetati Richard Tomingas.
16.10.2024 Omanikeringist lahkus VIROINVESTMENT OÜ 99,77%. Omanikeringi lisandus INFORTAR AS 100,00% (uus omanik). Infopanga kasusaajad on Enn Pant 24,40%, Kalev Järvelill 24,25%, Ain Hanschmidt 14,78%.
17.10.2024 Ettevõtte juhatusest lahkusid Richard Tomingas ja Tõnu Niidi ning juhatusse nimetati Martin Paukson.
14.11.2024 Ettevõtte juhatusse nimetati Jaan Tamm.

TAMEO LIPP OÜ
22.11.2024 Ettevõtte juhatusest lahkus Ludmilla Tsirel ja juhatusse nimetati Andres Plank.

TRÜKITEENUSED OÜ
21.01.2025 Omanikeringist lahkusid Jelena Tereping 100,00%, Katariina Viktoria Helena Tereping 100,00%, Evelin Jessica Helena Tereping 100,00% ja Edgar Tereping 100,00%. Omanikeringi lisandus AVANTGARDE OÜ 100,00% (uus omanik). Infopanga kasusaaja on Kaimar Mürk 100%.
23.01.2025 Ettevõtte juhatusest lahkus Avo-Rein Tereping ja juhatusse nimetati Kaimar Mürk.

VABA MAA AS
31.01.2025 Omanikeringist lahkus INFORTAR AS 100,00%. Omanikeringi lisandus TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ 100,00% (uus omanik). Infopanga kasusaajad on Enn Pant 24,4%, Kalev Järvelill 24,25% ja Ain Hanschmidt 14,79%.

WE R.SIGNS OÜ
20.06.2024 Ettevõtte WE R.SIGNS OÜ staatuseks Äriregistris märgiti pankrotis. Varasem staatus oli registrisse kantud.

15. Sektori uudislint

Allikas: TÖÖSTUSUUDISED.EE

03.03.2025
Ringmajandusettevõtete liit: kas peame sellise rumaluse läbi tegema?
Ringmajandusettevõte liit (ERMEL) saatis justiits- ja digiministrile pöördumise, kus kritiseerib teravalt jäätmereformi. “Küsimus on, kas peame riigina sellise rumaluse ikka läbi tegema,” kirjutavad nad.
Loe lähemalt SIIT.

27.02.2025
Tiina Kuuler: kuidas ma euronõudeid täites uusi Eesti veini silte teen
“Tundub eritobe märkida, et veinis on rasva 0%, soola 0%, valku 0%, aga noh, kui on vaja, siis on vaja.” Valgejõe Veinivilla asutaja ja perenaine Tiina Kuuler kirjeldab, kuidas ta veinisildid nõuetele vastavusse viis.
Loe lähemalt SIIT.

27.02.2025
Uued karmid nõuded pakenditele. Mis muutub ja kuidas valmistuda?
Euroopa Liidu määrus seab pakenditele hulga uusi nõudeid. Milliseid täpsemalt ja mis on võimalikud tagajärjed, selgitab advokaadibüroo Cobalt kestlikkuse ja keskkonnaõiguse valdkonna juht Siim Vahtrus.
Loe lähemalt SIIT.

09.02.2025
Väikepood tõmbab tuure üles. “Kui võlgu pole, oled Viljandis edukas ettevõtja”
Oktoobris panid kaks naist Viljandis püsti pakendivaba Nullpoe, kus kaupa saab osta täpselt nii palju või vähe, kui vaja. Käimasaamiseks läheb veel natuke aega, kuid ökoemmed, tudengid ja vanurid on poe juba kenasti üles leidnud, rääkisid poepidajad.
Loe lähemalt SIIT.

28.01.2025
Vandeaudiitor: pakendiaruande uus audit on tulekul. Kas ettevõtted on valmis?
Pakendatud kaupade turule toojad ja pakendajad peavad esitama pakendiaruande, seega on aeg üle vaadata, kas ka sinu ettevõttel on auditeerimiskohustus, soovitab vandeaudiitor Tarmo Rahkama.
Loe lähemalt SIIT.

27.01.2025
Orkla ja ETS NORD mõjualast 3: komakohast tähtsam on suur pilt
Mõjuala 3 hindamine on tihti kõige keerulisem, sest partneritelt on raske andmeid kätte saada. Tööstusettevõtted ETS NORD ja Orkla Eesti jagavad, kuidas nad mõjuala 3 hindavad ja heidet vähendavad ning milliseid andmebaase kasutavad.
Loe lähemalt SIIT.

22.01.2025
Jäätmekäitluse TOP: väikesed üllatajad teevad turuliidritele pika puuga ära
Jäätmekäitluse edetabeli esiotsast ei leia üllatuslikult teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijad. Jäätmereformi suhtuvad kõik kriitliselt.
Loe lähemalt SIIT.

07.01.2025
Sirje Potisepp: käibemaksuerisus langetaks toidu hinda? Ei usu
Toorainete hind kerkib üleilmselt. Eesti toidutootjatele on oluline, et valitsus ei kehtestaks makse või nõudeid, mis halvendaks nende konkurentsivõimet välisturgudel, kirjutab Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loe lähemalt SIIT.

02.01.2025
Ülevaade | Mis seadused ja maksud muutuvad keskkonnavallas?
Ülevaade 1. jaanuarist jõustunud olulisematest seaduse- ja maksumuudatustest, mis puudutavad keskkonnavaldkonda. Vaata, mis muutused ootavad ees näiteks plastpakendite, autode ja hoonete puhul.
Loe pikemalt SIIT.