Näidis: mootorsõidukite müük aastaraport 2023

1. Juhtide ootused järgmiseks poolaastaks

Küsitlesime tänavu juuli teises pooles sektori ettevõtete juhte ja palusime neil vastata oma ettevõtte lähima kuue kuu väljavaateid puudutavatele küsimustele. Kokku osales 81 juhti.

Juhtide hinnang sektori seisundile oli 5,3 palli 10-pallisüsteemis. Võrreldes pool aastat tagasi läbi viidud küsitlusega, on juhtide hinnang kahanenud vaid 0,1 palli võrra ning seda tuleb lugeda üsna stabiilselt püsivaks hinnanguks.

Mis muutub Teie ettevõtted järgmise kuue kuu jooksul?

Skaala: 1-kahaneb kiiresti; 2-kahaneb; 3-püsib; 4-kasvab; 5-kasvab kiiresti

Investeeringud on kuuest näitajast ainus, millele juhid prognoosivad kiiremat kasvu kui pool aastat tagasi läbi viidud küsitluses. Kõigi teiste näitajate osas on kasvuprognoosid tagasi tõmbunud. Investeeringute suhteliselt kiiremat kasvuprognoosi selgitab üksjagu ka asjaolu, et varasematel perioodidel hoidusid juhid investeeringute kasvatamisest, et tagada ettevõtete jätkusuutlikkus ja säilitada ettevõtte võime palgasurvele vastamiseks. Ilmselt on praegu sektoris suhteliselt rohkem selliseid juhte, kes varem edasi lükatud investeeringuid nüüd plaanivad teostama asuda ning sellest tuleneb ka investeeringute mahu kasvuootus.

Investeeringutega samas suurusjärgus kasvu prognoosivad juhid ka keskmisele palgale, kuid selle näitaja kasvuprognoos on pool aastat tagasi läbi viidud küsiltusega võrreldes juba oluliselt aeglasem. Kuna inflatsioon vedas palgasurvet olulisel määral, siis viitab keskmise palgakasvu aeglustumine muuhulgas ka ootusele inflatsioon leevenemiseks, millel vähemalt praegu paistab ka alus olevat.

Ka toote-teenuse hinna kasv on juhtide arvates aelgustumas. Hinnatõusu aeglustumise taga on esiteks eelmise aasta suhtelist kiire toodete hinnatõus. Teiseks pidurdavad hinnatõusu nii jahenev majandus kui ka tarbijate ebakindluse kasv, mida selles sektoris tajutakse ilmselt üsna vahetult.

Pigem väikest kasvu prognoositakse ka töötajate arvule. See jääb samuti oluliselt maha eelmise aasta kasvuprognoosist. Nii võib öelda, et töötajate arvu püsimine suhteliselt samal tasemel viitab omakorda sellele, et juhid väga ei oota tööde mahu kasvu. Pigem keskendutakse olemasoleva turuosa hoidmisele.

Müügitulule prognoosivad juhid püsimist samal tasemel. Toote-teenuse hinnatõusu taustal viitab see oodatavale müügimahtude kahanemisele. Kui siia lisada veel ka kasumlikkuse kahanemine eelmisel poolaastal läbi viidud küsitluse tulemusega üsna samas mahus, siis on selge, et palgasurvele vastamiseks ja investeeringute tegemiseks on juhid otsustanud just kasumlikkuses järele anda.

Kuidas muutuvad sisendkulud järgmise kuue kuu jooksul?

Skaala: 1-kahaneb kiiresti; 2-kahaneb; 3-püsib; 4-kasvab; 5-kasvab kiiresti

Tegevuskulude ning kaubad-teenused kulule prognoosivad juhid suhteliselt sarnast kasvu. Veidi väiksem on palgakulude kasvuprognoos. Turunduskulu hoiavad juhid senisel tasemel ning seegi viitab jahenevale majandusele ja klientide ebakindlusele – selles olukorras ei ole juhtide hinnangul ilmselt mõtet kuigi palju ressursse turunduse all hoida.

Kas täheldate võrreldes eelmise kvartaliga praegu muutusi klientide maksekäitumises?

89% vastanuist leidis, et klientide maksekäitumine ei ole muutunud. 6% vastajate hinnangul on võlglaste arv vaid veidi kasvanud. 3% vastanuist hindas võlglaste arvu kasvu kiireks ja 1,6% ütles, et ei oska klientide maksekäitumist hinnata.

Kommentaarides ütlesid juhid, et kliendid ei taha raha praegu välja anda, pigem ollakse äraootaval positisoonil. Ka leiti, et pangad on muutunud ettevaatlikumaks. Märgatud on sedagi, et rohkem on maksetega venitavaid kliente; ka selliseid, kes tahavad maksta osade kaupa ja selliseid, kes tahavad sõiduki otse välja osta. Pikaajaliste kohustuste võtmist pigem välditakse.

Üksikutel puhkudel on sedagi välja toodud, et mõned kliendid käituvad ootustele vastupidiselt ja teevad hoopis julgemaid ostuotsuseid.

Mis mõjutab turgu järgmise kuue kuu jooksul kõige enam?

Oluliste turu mõjutajate nimekiri on üsna mitmekesine.

22% vastanuist pidasid järgmise poolaasta kõige olulisemaks turu mõjutajaks majanduse üldist olukorda, 20% tõi olulise mõjutajana välja plaanitava automaksu. Selle mõju on ilmselt seda suurem, mida vähem on teada selle maksu mehhanismist ja sisust ning mida kauem konkreetse maksuplaaniga välja tulekut venitatakse.

13% hindas oluliseks turu mõjutajaks ka käibe- ja tulumaksumuudatust. Kindlasti on mistahes maksumuudatused, mis inimeste reaalset sissetulekut vähendavad, selle sektori jaoks olulise mõjuga.

12% hindas turu olulise mõjutajana sõda Ukrainas, 7% rahastamise kättesaadavust, 6% autode kättesaadavust ja 4% ostjate keskkonnateadlikkust. Arvestades “roheliste” poliitikate survet nii valitsuse kui ka Euroopa Liidu tasandilt, siis võiks ju oletada, et juhid alahindavad ostjate keskkonnateadlikust turu mõjurina. Ent ilmselt näitab see hoopis, et inimeste hoiakud turu tasandil muutuvad tegelikkuses oodatust oluliselt aegalsemas tempos.

Kommentaarides toodi välja ka euribori muutust. Samuti märgiti, et erinevad asjaolud (majanduslik ebakindlus, euribor, automaks jne) moodustavad sümbioosis olulise turu mõjutaja.

Kas ostjate eelistustes on viimase poole aasta jooksul olnud märgatavaid muutusi?

35% vastanuist tõid välja, et ostjad on muutunud hinnatundlikumaks. 15% arvates eelistatakse väiksema ülalpidamiskuluga sõidukeid. 10% on täheldanud elektri- või hübriidajamite, 9% väiksema võimsusega autode populaarsuse tõusu.

8% pole märganud ostjate eelistustes muutust, teist sama palju on neid vastajaid, kes märkasid ostuotsuseks kuluva aja pikenemist. 7% vastajaid ütles, et elektrisõidukid küll huvitavad inimesi, kuid nende hind peletab ostjaid. 4% arvates on rahastamise kättesaadavus halvenenud, sama paljud juhid ütlesid ka, et eelistatakse kiiret tarneaega.

Kommentaarides  tõi üks juht välja silma torganud suundumuse: inimeste teadlikkus on kasvanud ning kui peres on kaks autot, siis on üpris tõenäoline, et teine neist on elektirauto.

Juhid ütlesid kommentaarides veel, et ostjaid on vähem ning kui varem osteti ka 3-6-aastaseid luksusautosod, siis nüüd ostetakse võimalikult uusi autosid, mis oleksid võimalikult kaua kasutuses. Lahti tahetakse saada suurema võimsusega autodest – seda mõjutab ilmselt plaanitav automaks. Elektriautode kohta kliendid küll küsivad, kuid arvatakse, et laadimistaristu ei vasta vajadustele. Mõned juhid on ka märganud, et huvi elektriautode vastu on hoopis vähenenud. Seevastu on kasvanud huvi võimalikult väikese ülalpidamis- ja remondikuluga autode vastu.

Kas teie ettevõttel on mõõdetavad rohe-eesmärgid?

71% vastanuist ütlesid, et nende ettevõttel pole mõõdetavaid rohe-eesmärke. 11% ütlesid, et veel ei ole, kuid nende seadmisega tegeletakse, veel 11% ütlesid, et eesmärgi on seatud, kuid nende täitmine sõltub võimalustest. 3% ettevõtetest liiguvad rohe-eesmärkide suunas vastavalt kokku lepitud graafikule, 1% ei pea neid prioriteetseteks, sama paljudel on oma hinnangul rohe-eesmärgid täidetud ja veel 1% vastas, et neil on rohe-eesmärkide täitmine juba rutiiniks kujunenud.

Üldiselt võib öedla, et rohe-eesmärkide seadmine on selles sektoris väga  ebaühtlasel tasemel. Ilmselt sõltub see ennekõike omaniku või emaettevõtte intsiatiivist.

2. Turuosalise kommentaar: elektriautode müük kasvas esimesel poolaastal 79%

Esimese 6 kuuga registreeriti Eestis kõige enam bensiinimootoriga uusi sõidukeid. Bensiinimootoriga sõidukite osakaal oli 43,3 %, kuid nende osakaal kogumüügist langes 1,5 %. Väga suure hüppe oma osakaalu suurendamises tegid aga elektri- ja hübriidajamiga sõidukid. Elektriautode müügikasv oli lausa 79%.

2023. aasta esimene pool on autoturul möödunud rahulikult ning suuri üllatusi ega arenguid pole Eestis olnud. Esimese poolaastaga kasvas küll sõiduautode müük 9,5%, kuid selle taga on jõuliselt sõidujagamisteenuse ettevõtetele välja antud sõidukid. Eraklientidele ning teistele juriidilistele ettevõtetele müüdud sõidukite maht 2023. aasta esimeses pooles ei kasvanud. Samas tarbesõidukite müük võrreldes aasta varasemaga on kuu kokkuvõttes jätkuvalt üle 10% miinuses.

Eestis valitseb jätkuvalt trend linnamaasturite suunas, mis on selgelt kõige suurem segment. Kuid kui varasematel aastatel on eelistatud keskmisest suuremaid linnamaastureid, siis 2023. aastal võiks pigem tähendada väikemaasturite osakaalu tuntavat kasvu. Poolaasta kokkuvõttes on kõige populaarsemad automargid Toyota, Škoda ja Audi. Toyota juhib ka tarbesõidukite osas ning on suurima müügi turuosaga.

Esimese 6 kuuga registreeriti Eestis kõige enam bensiinimootoriga uusi sõidukeid. Bensiinimootoriga sõidukite osakaal oli 43,3%, kuid nende osakaal kogumüügist langes 1,5 %. Väga suure hüppe oma osakaalu suurendamises tegid elektri- ja hübriidajamiga sõidukid. Elektriautode müügikasv oli lausa 79% ning 2023. aasta esimese kuue kuu arvestuses moodustas elektriautode müük 5,3% kogu turumahust, kusjuures aasta tagasi oli see vaid 3,2%.

Hübriidsõidukite osakaal kasvas isegi rohkem, ehk siis 3% ning moodustab kuue kuu kokkuvõttes 40% koguturust. Seega elektri- ja hübriidsõidukid kokku on juba suurema osakaaluga kui bensiinimootoriga sõidukid. Suure tõenäosusega näeme 2023. aasta teises pooles olukorda, kus üle poole koguturust on kas hübriid- või elektrisõidukid. Diiselmootoriga sõidukite müük jätkab kahanemist kiirenevas tempos ja selle aasta esimese kuu kuuga vähenes diiselmootoriga sõidukite müügimaht üle 10% ning osakaal kogumüügist moodustab vaid 12,5%.

Teisel poolaastal võib oodata autoturu mõõdukat kasvu, sest autode saadavus on paranenud ja enamusel automüüjatel on tekkimas laoautod, mida kliendid saavad kätte koheselt või 1-2 nädala jooksul. Samas ei kehti see kõikide automarkide ja -mudelite kohta. Jätkuv hinnatõus pigem soosib neid, kes autod on ära tellinud või plaanivad lähiajal osta.

Inflatsioon autotööstuses jätkub ning see mõjutab ka autode hinnastamist. Kuna uute autode hinnad on viimase aasta-kahe jooksul kõvasti kasvanud, siis on ka järelturul olevate autode hinnad kasvanud samas tempos. Järelturu maht on viimastel kuudel olnud pigem stabiilne ja eelistatakse säästlikumaid ja odavamaid sõidukeid.

Lähiaja trend on kindlasti hübriidsõidukite ja elektriautode osakaalu kasv. Kui Euroopas on 2023. aasta esimese kuue kuu kokkuvõttes elektriautode osakaal juba üle 15%, siis Eestis vaid 5%. Seega on meil potentsiaali kasvuks küllaga. Hübriidsõidukeid ostetakse Eestis juba keskmiselt rohkem kui Euroopas (vastavalt 40% ja 24%), kuid siin tuleb pigem tunnistada Toyota, kui hübriidsektori kõige laiema valikuga tootja, tublit ning edukat tööd kogu Baltikumis.

Automaksu mõju autoturul veel ei täheldata, kuid kindlasti mõjutab selline segane seis nii automüüjaid, kui autoostjaid. Juhul, kui automaks peakski kehtima hakkama, siis peaks selle arvestamise alused ning maksukogumine olema lihtne ning baseeruma ennekõike just keskkonnasäästmisel. Lisaks tuleks piirata kasutatud ja eriti vanade kasutatud autode Eestisse toomist. Loodetavasti ei muuda maksusüsteem turgu nõnda, et soov oli teha midagi head, aga läks nagu tavaliselt. Praegused teadaolevad maksumudelid ei aita keskkonnasäästmisele kuidagi kaasa ning pigem on kohmakad.

3. KPMG kommentaar: kõrge ostuhind ja kõrged intressid takistavad turu taastumist

Uute sõiduautode müük on kasvutrendis, poolaastaga müüdi veidi üle 12 tuhande uue auto – sarnane poolaasta tulemus oli viimati 2016. aastal. Aasta teine kvartal näitas oluliselt paremat müüki kui esimene, tarneprobleemid on vähehaaval lahenenud. Rääkides kohalike diileritega, on sõiduautode tarneajad vähenemas tänaseks juba ühele kuni kahele kuule, mis võimaldab klientidel ostusid paremini planeerida. Samas on majanduslik ebakindlus tekitamas takistusi uute autode ostudele, tootjad on endiselt hädas elektriautode komponentidega, jätkuvalt on mureks akude puudus, mis ei luba rahuldada kasvavat nõudlust elektriautode järele.

Kohalike diilerite seas on traditsiooniliselt parimas müügivormis Toyota ning ainult veidi taga on teine rahvaauto Škoda.

Kesk-Euroopa autoturg on näidanud tänaseks 11 kuud pidevat kasvu ning juunis oli kasv juba 19% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Elektriautode müügi kasv on samuti muljetavaldav ning küündis juunis juba 55%, samas diiselautode müük kukkus 10%. Suurimat kasvu näitas Saksamaa: seal kasvas uute autode müük 24% võrreldes eelmise aasta juuniga ja elektriautode müük lausa 64%. Jätkuvalt on suurim automüüja Kesk-Euroopas Volkswagen ning teise koha on haaranud Stellantis.

Viimased kvartalid on olnud Teslale väga edukad. USA ettevõte on näidanud agressiivset müügikasvu ning nende elektriautode müük on jätkuvalt tõusuteel – nad müüvad täna Euroopas rohkem autosid kui Citroën ja Fiat. Võib prognoosida, et Tesla müügiedu jätkub eriti peale tootmisvõimekuse kasvatamist Saksamaal.

Mida on oodata lähitulevikus? Kohalikul Eesti autoturul on majandussurutis tõsisasi. Auto kõrge ostuhind ja kõrged intressid takistavad turu taastumist 2018. või 2019. aasta tasemel, mil müüdi poolaastaga 14,5 tuhat autot ehk üle 2000 uue auto rohkem kui käesoleva aasta esimese kuue kuuga.

Kuigi Euroopa autoturg kasvab, on probleemid sarnased Eestile. Esmalt on autode hind kasvanud ning potentsiaalsete ostjate ostuvõime kahanenud. Juhul, kui tootjad saavad tarneprobleemid lahendatud, võib eeldada, et mingil määral tuleb automüügi hindasid alandada. Selline trend on näha täna USA turul, kus nii Tesla kui ka Ford alandavad elektriautode hindu ning samal ajal suurendavad tootmisvõimekust.

Kolmas trend on jätkuv investeerimine laadimisvõrku. Huvitava kokkuleppe tegid suured autotootjad USAs, sealhulgas kohalikud General Motors, Euroopa tootjad BMW, Mercedes-Benz ja Stellantis ning Aasia tootjad Honda, Hyndai ja Kia plaaniga investeerida USA ja Kanada laadimisvõrku 1 miljard dollarit ehitades juurde 30 tuhat laadimispunkti ehk kahekordistades tänast võrku. Nimetatud tootjad plaanivad luua ühisettevõtte, mis kutsub ka teisi tootjaid liituma. Laadimisvõrk saab olema üks kriitilisi infrastruktuure, mille üle peetakse mitmeid lahinguid järgmistel aastatel. Meenutuseks, Ford liitus Tesla kiirlaadimisvõrguga ning Volkswagen on peamine aktsionär Electrify America-s.

Lõpetuseks, kohalik autoturg võib saada löögi majanduslanguse ning kõrgete intresside tõttu. Võimalik, et tarbijad eelistavad üha enam kasutatud autosid ning uute osakaal igakuises müügis kukub jälle 40% peale.

4. 2022. aasta üldine ülevaade

Tänavu sisaldab sektori valim varasemast suuremat hulka ettevõtteid, kes on tegutsenud muude EMTAKite all ja vahendanud erinevaid kaupu. Mootorsõidukite nõudluse kiire kasvu tingimustes sisenesid neist mitmed eelmisel aastal mootorsõidukite müügi sektorisse, sageli kasutatud sõidukite müüjatena. Siiski on selliste ettevõtete osakaal sektoris väike ja jääb alla 2%. See omakorda viitab, et tegemist on ajutise ja peatselt taanduva struktuurimuutusega.

Sektoris pidevalt tegutsevad ettevõtted on aastaga oma müügitulu märgatavalt kasvatanud. Selle peamiseks põhjuseks on nõudluse ja sisendhindade kasvust tingitud toote hinnatõus.

Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinna indeks eelmisel aastal 19,4% ja keskmine töötasu tõusis aastaga 8,9%.

Allikas: maksu- ja tolliamet, äriregister, Äripäeva infopank

Sektoris on 508 ettevõtet, neist 495 ületavad 200 000-eurost käibepiiri. Aastaga kasvas käibepiiri ületavate ettevõtete arv 60 ettevõtte võrra. Viie aastaga on käibepiiri ületavate ettevõtete arv kasvanud 178 ettevõtte võrra. Uusi ettevõtteid loodi eelmisel aastal valdkonda 183. See on viimase viie aasta kõige kiirem uute ettevõtete juurdekasv.

2022. aastal oli sektori müügitulu 4,1 miljardit eurot ja see kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 21,5%. Müügitulu ületas esimest korda 4 miljardi euro piiri, kuid kui arvestada juurde eelmise aasta inflatsioon, siis on reaalkasv üsna väike ja piirdub mõne protsendiga. Viie aastaga on valdkonna müügitulu kasvanud 42,1%.

Sektori koondkasum oli 150 miljonit eurot, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 36%. Kõige kiirem kasumi kasv jäi 2021. aastasse, mil kasum kasvas üle 100% ning isegi kui arvestada 2020. aasta kasumi kahanemist, jääb 2021. aasta kasv siiski kogu vaatlusaluse perioodi kiireimaks. 2022. aasta kasumi kasv sarnaneb 2019. aasta näitajaga, ent toona polnud praegusel tasemel inflatsiooni. Käiberentaablus oli eelmisel aastal 3,6% ja see on viimase viie aasta parim tulemus, ent sedagi mõjutavad kiire inflatsioon ja kõrge nõudlus. Sellele, et sõidukite defitsiit ja püsiv nõudlus on vähendanud konkurentsisurvet, viitavad oma tegevusaruannetes mitmed ettevõtted.

Töötajaid oli sektoris eelmisel aastal 5199. Aastaga kasvas töötajate arv 213 inimese võrra, viie aastaga on töötajate arv kahanend 467 inimese võrra. Töötajate arv kahanes väga kiiresti 2020. (koroona)aastal ning pole samale tasemele taastunud. Ilmselt ettevõtted seda ka ei taotle, sest majandusaasta aruannetes kirjeldatakse üsna palju samme, mida on astutud müügitöö efektiivsemaks muutmise suunas.

Sektori keskmine töötasu oli 2331 eurot ja see kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 8,7%. See on sarnane Eesti keskmise töötasu kasvuga eelmisel aastal. Kõige kiirem oli töötasu kasv 2021. aastal. Palgasurve sektoris hinnatõusu taustal kindlasti jätkub, samas kui erinevate töötajakohaste näitajate kasv jääb aasta varasematele kasvunumbritele alla. Viie aastaga on valdkonnas töötasu kasvanud 32,4%.

Käive töötaja kohta oli eelmisel aastal 794 159 eurot ja see kasvas aastaga 16,5%. Kasum töötaja kohta oli 28 967 eurot ja see kasvas aastaga 30,4%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 66 390 eurot ja see kasvas aastaga 17,2%.

Varade maht oli sektoris eelmisel aastal 1,5 miljardit eurot ja see kasvas aastaga 25,3%. Viie aastaga on varade maht sektoris kasvanud 53,2%. Käibevara maht oli valdkonnas eelmisel aastal 1 miljard eurot ja see kasvas aastaga 32,2%. Varade rentaablus oli 10,1%. Varade käibekordaja oli 2,8.

5. Uute sõidukite esmane registreerimine

2022. aasta registreeriti esmaselt kokku üle 49 000 sõiduautot, neist 41% olid uued. Samal tasemel oli uute sõiduautode osakaal esmaselt registreeritute seas 2013. aastal. Uute sõiduautode osakaal hakkas langema 2020. aastal ja põhjuseks on uute sõidukite kättesaadavuse kahanemine seoses koroona, tarneraskuste ja koostisosade defitsiidiga. Vaatamata Ukraina sõjast ja inflatsioonist tingitud majanduslikule ebakindlusele on turu nõudlus säilinud. Automaksu kehtestamise kava aitab ilmselt turu nõudluse püsimisele samuti kaasa.

Vaadates uute sõiduautode esmaste registreerimiste arvu 2023. aasta viimase nelja kuu jooksul, siis võib järeldada, et tarneraskused on hakanud järele andma ning tarbijate ostuhuvi püsib. Sektori mõnevõrra hooajaline iseloom küll mõjutab näitajaid, ent arvestada tuleb ka nende ostjatega, kes ostuotsuseid, mida seni kättesaadavusprobleemide tõttu edasi lükati, nüüd automaksu oodates realiseerima asuvad. See omakorda hakkab taas mõjutama nii uute kui kasutatud sõidukite hindu.

Alates käesolevast raportist hakkame kvartaalselt seirama ka esmaselt registreeritud elektri- ja hübriidsõidukite arvu.

Kuude võrdluses on elektriautode esmane registreerimine suhteliselt kiiresti kasvamas. Ilmselt hoiab tänavu aasta juuni 251 esmaselt registreeritud elektrisõidukiga mõni kuu rekordit enda käes. Hiljemalt tuleval kevadel, kui turg hooajaliselt jälle elavneb, kasvab taas ka esmaselt registreeritud elektrisõidukite arv.

Ootusepäraselt on esmaselt registreeritud elektrisõidukite seas ülekaalus uued sõidukid, ent tähelepanuväärselt on uute sõidukite osakaal siin kahanemas. Nii oli 2021. aasta teises kvartalis esmaselt registreeritud sõidukite seas uute autode osakaal 70%, 2023. aasta samal perioodil oli näitaja kahanenud juba 60%-ni.

Hübriidsõidukite esmaste registreerimiste arv on tänavu hüppeliselt kasvanud. Ilmselt mõjutab seda elektrisõidukist taskukohasem hind ning sõltumatus laadimistaristust. Seniste meediakajastuste põhjal võib ka oletada, et püsib ootus, et valitsuse maksuplaanides koheldakse hübriidsõidukeid bensiini- ja diiselmootoriga sõidukitest soodsamalt.

Hübriidsõidukite registreerimisel on uute osakaal veel suurem kui elektrisõidukite puhul, samas on ka siin uute osakaal kahanemas.

6. Ettevõtted TOPides

Esimesel kohal müügitulu ja kasvu TOPis on VEHO BALTICS OÜ. Selle müügitulu oli 2022. aastal 472,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 118,2 miljoni euro võrra. Müügitulust 313,3 miljonit eurot tuli Leedust, 84,6 miljonit Eestist ja 67 miljonit eurot tuli Saksamaalt. Ekspordi TOPis on ettevõte samuti esimene. Kasum oli 11,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 6,5 miljonit euro võrra. Kasumi ja kasumi kasvu TOPis on ettevõte teine.

Töötajaid oli ettevõttes 61 ja nende arv kasvas aastaga 9 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 17. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3 454 eurot ja see kasvas aastaga 2,2%. Palga TOPis on ettevõte üheksas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 0,7%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 238 561 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 180,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 63 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 135,7 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 63,5 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et tõi maale ja müüs 981 sõiduautot (aasta varem 791), 1161 tarbesõidukit (aasta varem 709) ning 4357 raskeveokit (aasta varem 3708). Müügikäibe kasvas tulenes nii suurema hulga sõidukite müügist kui ka sõidukite keskmise hinna kasvust. Maailma autotööstust tervikuna mõjutasid erinevate komponentide tarnekriis, mille tulemusena piirasid tehased uute sõidukite tootmismahtusid ning raskused logistikasektoris, näiteks rahvusvaheliste vedude kallinemine, veoteenuste defitsiit, vaheladude ülekoormus. Ettevõtte tegevuskulude kasv tulenes infotehnoloogia kulude kasvust seoses infrastruktuuri uuendamise ning majandustarkvara vahetamisega.

Aruandeaasta olulisematest eesmärkidest tõi ettevõte välja Baltikumi ja Soome maaletoomise integreerimise ühte organisatsiooni eesmärgiga rakendada Soome turul õpitud kogemusi kliendirahulolu, protsesside efektiivsuse ja juhtimispõhimõtete paremaks haldamiseks. Imporditavate sõiduautode ja tarbesõidukite Baltikumi logistika ja ladustamine tsentraliseeriti Paldiskisse.

Aruandeaastal oli Eestis tegutsevate üksuste süsihappegaasi jalajälg (carbon footpint) 1986 tCO2e (2021. a. 2988 tCO2e). Näitaja arvutati ettevõtte kasutuses olevate sõidukite ja nendes kasutatava kütuse ning renditavate ruumide energiasäästlikkust silmas pidades.

Eelmise aasta teisel poolel alanud uute sõidukite kallinemise trend jätkub tänavu ja see on tingitud nii tootmisdefitsiidist kui ka üldisest inflatsioonist. Ettevõte prognoosib tänavuseks aastaks head äritulemust tänu olemasolevatele klienditellimustele.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte esimene. Selle käive oli 212,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 110,3 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte samuti esimene. Ettevõttes oli teises kvartalis 60 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3883 eurot ja see kasvas aastaga 14,1%.

Teisel kohal müügitulu ja kasvu TOPis on TOYOTA BALTIC AS. Ettevõttel on tavapärasest erinev majandusaasta, mis kestab aprillist maini ja käesolevas raportis kasutatakse aruannet, mis kajastab majandustulemusi aprillist 2021 maini 2022. Selle perioodi müügitulu oli 361,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 93,8 miljoni euro võrra. Müügitulust 156,9 miljonit eurot tuli Leedust, 123 miljonit eurot tuli Eestist ja 76,8 miljonit eurot tuli Lätist. Ekspordi TOPis on ettevõte teine. Kasum oli 16,6 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 12 miljoni euro võrra. Kasumi ja kasumi kasvu TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 37 ja nende arv aastaga ei kasvanud. Tööandjate TOPis on ettevõte 28. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 4976 eurot ja see aastaga oluliselt ei muutnud. Palga TOPis on ettevõte kolmas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 0,8%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 527 781 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 96,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 15,2 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 94,8 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 15,5 miljoni euro võrra.

Viimases majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et vaatamata autoturu keerulisele olukorrale nii maailmas kui ka Balti riikides, suutis ettevõte kindlustada kasumlikkuse tänu kasvavale nõudlusele hübriid-elektrisõidukite järele. Majandusaasta peamiseks murekohaks on geopoliitilise ebastabiilsuse mõju majandusele. Sõda Ukrainas on kõigutanud majanduse tavapärast toimimist ja tekitanud tugevalt inflatsioonilise keskkonna. Seetõttu prognoosib ettevõte tarbijate ostujõu vähenemist ja ettevõtte kulubaasi kasvu.

Kuigi uute sõiduautode ja tarbesõidukite turg Balti riikides jääb eelmise majandusaastaga ligilähedasele tasemele, prognoosib ettevõte uute autode müügi ja netotulude kasvuks 5-10%. Seoses inflatsioonisurvega sisendhindadele ettevõtte kasumlikkus ilmselt väheneb, kuid siiski usuvad nad, et  jäävad kasumlikuks ka käesoleva majandusaasta lõpuks.

Kasumi jaotamise ettepanekus pakutakse tänavusteks dividendideks 13,6 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte samuti teine. Selle käive oli 114,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 19,5 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte neljas. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 43 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 7 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4648 eurot ja see kahanes aastaga 16,8%.

Kolmandal kohal müügitulu TOPis on AMSERV GRUPI AS. Selle müügitulu oli 2022. aastal 187 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 40,4 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kolmas. Valdav osa müügitulust tuli Eestist, 159,6 miljonit eurot saadi autode müügist. Kasum oli 6,7 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,9 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte viies ja vastavas kasvu TOPis üheksas.

Töötajaid oli ettevõttes 379 ja nende arv kasvas aastaga 18 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte esimene. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2449 eurot ja see kasvas aastaga 14,7%. Palga TOPis on ettevõte 32. Tööjõukulu moodustas müügitulust 7,9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 56 594 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 39,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 5,4 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 22,7 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 6,8 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 500 000 euro ulatuses.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et kontserni konsolideerimisgruppi kuuluvad esindused müüsid kokku 7061 autot, mis on aasta varasemaga võrreldes 16,9% enam. Eestis müüsid kontserni ettevõtted kokku 4141 sõidukit, Lätis 2920 sõidukit. Uute autode müügi osakaal müüdud sõidukite kogumahust oli 79,5%. Automarkide lõikes jagunes uute autode müük aruandeaastal: Toyota 81,3% (2021: 80,9%), Peugeot 6,3% (2021:
10,3%), Opel 10,5% (2021: 6,8%), Lexus 1,8% (2020: 2,1%).

2022. aasta suurimad investeeringud oli uue Harjumaal Peetri külas asuva keretööde ning teeninduskeskuse avamine, ehitiste aluse maa omandamine Riias ja Viljandi esinduse kolimine uutesse ruumidesse. Lisaks tehti investeeringuid hoonete parandamisesse ning erinevate esinduste kaasajastamiseks kaubamärkide imagoloogia ja müügistandarditega. Samuti investeeriti seadmetesse, tarkvarauuendustesse ja infosüsteemide parendamisse.

Tänavu on kontserni majandusliku tulemuslikkuse ja tööalase produktiivsuse oluline parandamine. Võtmekohaks on erinevate tööprotsesside tõhustamine ja äritegevusega seotud kulude optimeerimine, tõhusam laovarude  juhtimine ning käibekiiruse tõstmine.

Kasumi jaotamise ettepanekus pakutakse tänavusteks dividendideks 2,5 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte neljas. Selle käive oli 48,6 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 4,4 miljoni euro võrra. Käibe kahanemise TOPis on ettevõte teine. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 251 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 25 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2700 eurot ja see kasvas aastaga 13,7%. Ettevõtte kvartaalsed andmed sisaldavad Amserv Grupi ja Amserv Auto kvartaalseid näitajaid.

Neljandal kohal müügitulu TOPis on AUTO 100 AS. Selle müügitulu oli 2022. aastal 186,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 20,9 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte viies. Valdav osa müügitulust tuli Eestist – 126,4 miljonit eurot. Lätist saadi 47,4 miljonit eurot ja Saksamaalt 3,3 miljonit eurot. Ekspordi TOPis on ettevõte neljas. Kasum oli 10,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3 328 193 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kolmas.

Töötajaid oli ettevõttes 73 ja nende arv kasvas aastaga 7 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 15. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 4724 eurot ja see kasvas aastaga 6,2%. Palga TOPis on ettevõte neljas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 3%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 219 759 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 60,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 10 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 47,3 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 3,8 miljoni euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et 2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et suurima osa müügikäibest moodustab uute Škodade müük jaemüügivõrgule (67%), järgnevad Porsche uute ning kasutatud sõidukite müük (17,5%) ning uute Bentley ja Lamborghini sõidukite müük (10,2%).

Koroonapandeemia järelmõjud mõjutasid aruandeaastal oluliselt kogu uute autode tarneid ja müügiahelat. Aastale pandud eesmärki ei olnud võimalik müügis täita: tarne ja tootmisahela probleemid ei võimaldanud nõudlusega kaasas käia. Aasta teises pooles hakkas nõudlus inflatsiooni kasvu tõttu langema. Kasvav euribor muutis tarbijate käitumist ning jahutas nõudlust nii uute kui ka kasutatud autode sektoris. Hinnanguliselt jäi seoses probleemidega tootmises ettevõttel loovutamata Eesti ja Lätis kokku kuni 1000 uut Škoda sõidukit, millel oli märkimisväärne mõju käibele.

Tänavu teiseks poolaastaks prognoosib ettevõte tootmisolukorra paranemist, kuid erakorraline inflatsioon kasvatab ka riske. Keeruline olukord julgeolekus, kallinev raha hind turgudel ja vähenev tarbijate kindlustunne – kõik see teeb arengud müügis ettearvamatuks. Riskidena lisanduvad uue valitsuse otsused tõsta käibemaksu ning juurutada automaks. Viimase osas on igasugune mõjuanalüüs tegemata, ettevõtte hinnangul tehakse seda kiirustades ning tervikuna mõjutab see kogu sektorit vähemalt lühiajaliselt väga otseselt. Strateegilises plaanis mõjutab turgu valitsuse puuduv poliitika transpordisektori arengu osas.

Suurem investeering oli Pirni 1 Tallinn autokeskuse hoone omandamine, kus pärast hoone rekonstrueerimist avatakse senise asukoha Laeva 2 Tallinn asemel Bentley ja Lamborghini salong.

Kasumi jaotamise ettepanekus pakutakse tänavusteks dividendideks 900 000 eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kolmas. Selle käive oli 96,4 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 52,6 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte teine. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 83 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 16 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4170 eurot ja see kasvas aastaga 12,8%.

Viiendal kohal müügitulu TOPis on VEHO AS. Selle müügitulu oli 2022. aastal 138,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 32,3 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte neljas. Müügitulust 130,1 miljon eurot tuli Eestist, 5,3 miljonit eurot tuli Lätist ja 1 miljon eurot tuli Leedust. Ekspordi TOPis on ettevõte 13. Kahjum oli 1,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 524 844 euro võrra. Kahjumi TOPis on ettevõte teine.

Töötajaid oli ettevõttes 207 ja nende arv kahanes aastaga 7 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte teine. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2685 eurot ja see kasvas aastaga 18,1%. Palga TOPis on ettevõte 19. Tööjõukulu moodustas müügitulust 6,4%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 36 277 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 15,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 765 426 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 15,2 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 765 426 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et globaalset autotööstust mõjutasid koroonapandeemiast alguse saanud tarnehäired, tooraine ja komponentide defitsiit. Venemaa invasioon Ukrainasse võimendas neid mõjusid täiendavalt. Siiski müüs ettevõte aruandeaastal 25% rohkem uusi sõidukeid kui eelneval aastal. Müügikasv oli tugev kõigis tootesegmentides. Kõrge inflatsioon, intressimäärade kasv ja majanduskeskkonna suurenev ebakindlus müügitulemustele olulist negatiivset mõju ei avaldanud, kuid tarbijakindluse ja ostunõudluse vähenemist oli tunda aasta viimases kvartalis eelkõige kasutatud autode turul. Uute sõidukite müügis avaldub nõudluse jahenemine aeglasemalt ka pikema tarneaja tõttu.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte viies. Selle käive oli 38,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 5,9 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kümnes. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 204 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 6 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2696 eurot ja see kasvas aastaga 15,7%.

Esimesel kohal kasvu TOPis on VEHO BALTICS OÜ, teisel on TOYOTA BALTIC AS, kolmandal AMSERV AUTO, neljandal VEHO AS, viiendal kohal AUTO 100 AS.

Esimesel kohal kahanemise TOPis on AUTOHALLE OÜ. Selle müügitulu oli 2022. aastal 31,9 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 39,7 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte 28. Valdav enamus müügitulust tuli Eestist. Kahjum oli 662 235 eurot, aasta tagasi oli kasum 2,9 miljonit eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte kolmas.

Töötajaid oli ettevõttes 89 ja nende arv kasvas aastaga 8 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 12. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2638 eurot ja see kahanes aastaga 7%. Palga TOPis on ettevõte 23. Tööjõukulu moodustas müügitulust 11,8%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 34 665 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 19 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 719 074 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 10,8 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 469 222 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et tegevuse peamine fookus oli jaemüügiäri laiendamine ja edendamine. Suurimat kasvu näitasid aruandeaastal aasta varem ettevõtte portfelli lisandunud uued kaubamärgid Hyundai (+64%) ja Suzuki (+410%).

Investeering Läti tütarettevõttesse AutoHalle SIA on end õigustanud: aruandeaastal õnnestus ettevõttel tugevdada esindatavate brändide positsioone Läti turul ja aastane müügitulu oli 12,7 miljonit eurot.

Käibelanguse peamine põhjus on tingitud asjaolust, et 2021. aastal tegutseti lisaks jaemüügile ka Citroeni maaletoojana Baltikumis ning 2022. aasta oli esimene aasta, mil ettevõte tegutses ainult jaemüügis. Uute autode müük kahanes võrreldes eelmise aasta tulemusega 74,5%. Lisaks jaemüügi ja maaletoomise võrdlusbaasi erinevusele avaldasid müügimahu langusele mõju ka autotootjate tarne- ja toormeprobleemid, mis olid tingitud koroonakriisi järelmõjudest ning poliitiliselt ebastabiilsest olukorrast.

Tänavuse aasta algust iseloomustab jätkuvalt poliitiline ebastabiilsus, mille tõttu on ettevõte prognoosimisega ettevaatlik. Alates 2023. aasta märtsist tegutseb ettevõte Opeli ametliku edasimüüjana. Strateegilises fookuses on digitaalsete ja uuenduslike toote- ning teenuslahenduste väljatöötamine.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 28. Selle käive oli 9 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 635 045 euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 17. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 102 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 24 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2630 eurot ja see kahanes aastaga 0,8%.

Teisel kohal kahanemise TOPis on ABC MOTORS AS. Selle müügitulu oli 2022. aastal 37,7 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 7,5 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte 22. Müügitulust valdav enamus tuli müügist EL riikidesse. Ekspordi TOPis on ettevõte seitsmes. Kasum oli 362 125 eurot ja see kahanes aastaga 177 217 euro võrra.

Töötajaid oli ettevõttes 49 ja nende arv kasvas aastaga 2 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 24. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2725 eurot ja see kasvas aastaga 2,8%. Palga TOPis on ettevõte 18. Tööjõukulu moodustas müügitulust 5,7%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 50 875 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 16,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3,8 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 15,4 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 4 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 230 000 euro ulatuses, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 90 000 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et müügitulu vähenemise põhjustasid  tehaste tootmisprobleemid ja seetõttu olid saadud autode kogused väiksemad kui nõudlus. 2022. aastal müüdi kokku 1129 uut sõidukit, 702 uut sõidukit vähem kui aasta varem. Kasutatud sõidukeid müüdi 776, mis oli 446 sõidukit vähem kui 2021. aastal.

Aruandeaastal soetas ettevõte põhivara 69 554 euro ulatuses ning olulise osa sellest moodustas auto hoolduse – ja remondi seadmed. Tänavusse aastasse ei ole olulisi investeeringuid planeeritud.

Aruandeaastal jätkusid probleemid autode kättesaadavusega, lisandusid varuosade tarneraskused. Olulisel määral kerkisid nii sõidukite kui ka varuosade hinnad, kasutatud autode hinnad on peale vahepealset buumi stabiliseerunud. Üldine hinnatõus vähendas klientide ostuhuvi ning sarnase trendi jätkumist on oodata ka tänavu. Praegu plaanib ettevõte hoida uute autode müügi kasumlikkust samal tasemel, kuid oodata on käibe langust. Kasutatud autode osas plaanitakse suurendada autode valikut ning jääda eelmise aasta müügi tasemele.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 15. Selle käive oli 14,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 4,6 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 13. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 50 töötajat. Töötajate arv aastaga ei muutunud. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2737 eurot ja see kasvas aastaga 6,2%.

Kolmandal kohal kahanemise TOPis on AUTOSPIRIT AS. Selle müügitulu oli 2022. aastal 28,4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 7 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte 30. Valdav osa müügitulust tuli Eestist. Kasum oli 1,2 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 96 516 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 25.

Töötajaid oli ettevõttes 58 ja nende arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 18. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2113 eurot ja see kahanes aastaga 2,3%. Palga TOPis on ettevõte 46. Tööjõukulu moodustas müügitulust 6,9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 54 648 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 7,6 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 2,3 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 450 000 euro ulatuses.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et aasta oli autotootjatele endiselt keeruline, sest kriisist tulenevalt on olnud seisakuid tootmistes ja eelnevate aastatega kogunenud tellimusi ei suudetud oodatud mahus täita. Seega olid uute sõidukite tarned on endist tugevalt häiritud. Saastenormid Euroopa Liidus, mida autotootjad peavad täitma, karmistuvad iga aastaga. Ukraina sõda muutis kõikvõimalikke tarneahelaid, mille tõttu kallinesid suurel määral toormaterjalid ning erinevad komponendid. Elektri- ja hübriidtehnoloogiad on tootjatele kallid, ent vanema tehnoloogia kasutamisel tuleb tootjatel jällegi tasuda trahve iga ületava CO ühiku kohta

Tänavuseks aastaks on planeeritud Ascar Auto asukoha muutus. Uueks tegevuskohaks saab värskelt renoveeritud autokeskus aadressil Järveotsa tee 54, kus põhitegevuseks jääb Peugeot ja Opel’i järelteenindus ning kasutatud autode müük. Planeeritud on ka käivitada „Autospirit Premium“ kaubamärk, mis keskendub Premium sõidukite müügile. Suuri investeeringuid ei planeerita.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 26. Selle käive oli 9,3 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,2 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 29. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 30 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2276 eurot ja see kasvas aastaga 14,7%.

Neljandal kohal kahanemise TOPis on UNITED MOTORS AS. Selle müügitulu oli 2022. aastal 44,9 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 6,9 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte 17. Valdav osa müügitulust tuli Eestist. Kasum oli 458 045 eurot ja see kahanes aastaga 304 529 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 48.

Töötajaid oli ettevõttes 105 ja nende arv kasvas aastaga 9 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 9. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2794 eurot ja see kasvas aastaga 1,3%. Palga TOPis on ettevõte 15. Tööjõukulu moodustas müügitulust 10,4%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 49 047 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 8,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 941 746 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 6,8 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 73 976 euro ulatuses.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et aruandeaastal anti klientidele üle 20 426 uut sõiduautot, mida oli 8,6% vähem kui aasta tagasi. Peugeot sõiduautode müük langes võrreldes aasta varasemaga 41%, põhjuseks eelkõige tarneprobleemid. Tarbesõidukite müük langes aasta varasemaga võrreldes 15%.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 25. Selle käive oli 9,6 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kolmas. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 65 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 8 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3024 eurot ja see kasvas aastaga 16,9%.

Viiendal kohal kahanemise TOPis on AUTO FORTE TALLINN OÜ. Selle müügitulu oli 2022. aastal 20,3 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 5,6 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte 34. Kogu müügitulu tuli müügist Euroopa Liidu riikidele. Ekspordi TOPis on ettevõte üheksas. Kasum oli 247 980 eurot ja see kahanes aastaga 40 345 euro võrra.

Töötajaid oli ettevõttes 37 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte 30. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2480 eurot ja see kasvas aastaga 2,7%. Palga TOPis on ettevõte 30. Tööjõukulu moodustas müügitulust 7,2%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 46 278 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 2,6 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 494 351 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 2,3 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 465 240 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et aastat mõjutus väga kõrge inflatsioon ja kaupade tarneraskused. Seetõttu suudeti müüa kokku 710 sõiduautot ja tarbesõidukit ehk 392 autot vähem kui aasta varem.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 35. Selle käive oli 6,3 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,4 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 25. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 40 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2293 eurot ja see kahanes aastaga 5,9%.

Esimesel kohal kasumi TOPis on TOYOTA BALTIC AS, teisel kohal on VEHO BALTICS OÜ ja kolmas on AUTO 100 AS.

Neljandal kohal kasumi TOPis on KIA AUTO AS. Selle kasum oli 2022. aastal 8,7 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,3 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte seitsmes. Müügitulu oli 92,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 9,7 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte kaheksas. Müügitulust 40 miljonit eurot tuli Eestist, 34,3 miljonit eurot tuli Leedust ja 18 miljonit eurot Lätist. Ekspordi TOPis on ettevõte viies.

Töötajaid oli ettevõttes 11 ja nende arv aastaga ei muutunud. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 5423 eurot ja see kasvas aastaga 30,5%. Palga TOPis on ettevõte teine. Tööjõukulu moodustas müügitulust 1,1%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 878 936 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 31 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 18,3 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 29 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 18,2 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 2,6 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 920 667 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et püstitati nii käibe- kui ka kasumirekord. Kogu aasta jooksul ületas autode nõudlus tehase tootmisvõimsust, mis omakorda vähendas survet müügimarginaalidele. Kasumlikust aitas lisaks veel kasvatada kallimate mudelite osatähtsuse kasv müügis.

Traditsiooniliselt on autode jaemüügis müügitulu kõige suurem teises kvartalis ja kõige väiksem viimases kvartalis. Aruandeaastal olid kõikumised seotud eelkõige autode saadavusega ehk tehase tootmisvõimekusega. Põhjuseks oli jätkuv koostisosade tarnete ebastabiilsus tootjatele, mis peaks leevenema 2023. aasta teises pooles.

Kasumi jaotamise ettepanekus pakutakse tänavusteks dividendideks 5,5 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kuues. Selle käive oli 34,4 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 6,9 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte üheksas. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 10 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 6518 eurot ja see kasvas aastaga 26,7%.

Viiendal kohal kasumi TOPis on AMSERV AUTO.

Esimesel kohal kahjumi TOPis on KEILLA SYSTEMS OÜ (endise nimega Hebron OÜ). Selle kahjum oli 2022. aastal 4 miljonit eurot. Ettevõtte müügitulu oli 407 074 eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 4,3 miljoni euro võrra. Ettevõtted oli üks töötaja.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et muudavad tegevusala alustades tegevust IT-s. Investeeringud selleks on juba tehtud. Sellega lahkub ettevõte ka siinse raporti valimist.

Teisel kohal kahjumi TOPis on VEHO AS, kolmandal kohal on AUTOHALLE OÜ.

Neljandal kohal kahjumi TOPis on INCHCAPE MOTORS ESTONIA OÜ. Selle kahjum oli 2022. aastal 606 000 eurot, aasta tagasi oli ettevõtte kasum 335 000 eurot. Müügitulu oli 101,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 8,1 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte seitsmes. Müügitulust valdav osa tuli Eestist.

Töötajaid oli ettevõttes 196 ja nende arv kasvas aastaga 18 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kolmas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2928 eurot ja see kahanes aastaga 1,2%. Palga TOPis on ettevõte 12. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 43 638 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 48,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 6,4 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 29,8 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 5,9 miljonit euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et tugeva tagasilöögi andis Ukraina sõda ja kiiresti kasvavad energiahinnad, ent ka uute autode pikad järjekorrad ja tarneraskused. Eriti mõjutas see odavamate ja populaarsemate autode segmenti. Luksusbrändide turg pidas erinevatele probleemidele paremini vastu.

Kahjum oli suuresti tingitud kahes asjaolust. Need on seotud IT valdkonnaga ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite täpsustamisest tingitud muudatustega, mille tõttu pilvepõhiste lahenduste arenduskulusid ei saa enam kapitaliseerida, vaid tuleb need koheselt kanda kuludesse. Aruandeaastal liikus ettevõte raamatupidamistarkvaraga SAP uuele pilvepõhisele versioonile, mille tõttu kanti kuludesse ka varasemalt kapitaliseeritud IT arenduskulud kokku summas 444 000 eurot. Lisaks tehti aasta jooksul arendusi pilvepõhistesse analüütilistesse lahendustesse, mis samuti suurendasid märkimisväärselt IT kulusid.

Eelmise aasta kõige olulisem sündmus oli Tallinnas Lasnamäel uue kasutatud autode müügiesinduse avamine detsembri lõpus. Uus esindus avati Bravoauto nime all, mis on ettevõtte uus kasutatud autode kaubamärk.

Kontserni eesmärgiks on vähendada CO2 gaaside emissiooni 2030. aastaks 46%. Ettevõte investeerib pidevalt esinduste energiatõhusamatesse valgus- ja soojuslahendustesse. Samuti panustatakse roheenergiale. Pooleli on projektid täiendavate elektrilaadijate paigaldamiseks Haaberstis ja Peetris.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte seitsmes. Selle käive oli 33,3 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 5,5 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 11. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 223 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 26 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2785 eurot ja see kahanes aastaga 3,2%.

Viiendal kohal kahjumi TOPis on ELKE KURESSAARE OÜ. Selle kahjum oli 2022. aastal 504 094 eurot, aasta varem oli kasum 108 000 eurot. Müügitulu oli 4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 7896 euro võrra. Valdav osa müügitulust tuli Eestist.

Töötajaid oli ettevõttes 22 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte 42. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1379 eurot ja see aastaga oluliselt ei muutunud. Tööjõukulu moodustas müügitulust 12,1%.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 1,9 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 499 280 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 671 861 euro ulatuses ja see kasvas aastaga 190 071 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et juhatus hindas ebatõenäoliselt laekuvaks varasematel perioodidel tekkinud nõudeid 505 000 ja seetõttu kujunes aruandeaasta tulemuseks kahjum. Tänavu on eesmärk hoida turuosa vähemalt aasta varasemal tasemel.

Ettevõtte teise kvartali käive oli 1 miljon eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 120 884 euro võrra. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 21 töötajat ja töötajate arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1305 eurot ja see kasvas aastaga 4%.

Esimene tööandja valdkonnas oli 2022. aastal 379 töötajaga AMSERV AUTO, teine on 207 töötajaga VEHO AS, kolmas 196 töötajaga INCHCAPE MOTORS ESTONIA OÜ.

Neljas tööandja valdkonnas oli 2022. aastal 152 töötajaga INFO-AUTO AS. Töötajate arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2606 eurot ja see kasvas aastaga 14,8%. Palga TOPis on ettevõte 26. Tööjõukulu moodustas müügitulust 10,6%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 77 748 eurot.

Ettevõtte müügitulu oli eelmisel aastal 60,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 8,4 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte 13. Valdav osa müügitulust saadi Eestist. Kasum oli 5,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,5 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kuues.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 32,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 5 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 14,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 2,6 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 716 717 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 384 942 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruande kasumi jaotamise ettepanekus pakutakse tänavusteks dividendideks 500 000 eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 14. Selle käive oli 18,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 3,6 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 15. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 153 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 5 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2834 eurot ja see kasvas aastaga 14%.

Viies tööandja valdkonnas oli 2022. aastal 151 töötajaga SCANIA EESTI AS. Töötajate arv aastaga ei muutunud. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3124 eurot ja see kasvas aastaga 5,2%. Palga TOPis on ettevõte kümnes. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9,8%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 78 680 eurot.

Ettevõtte müügitulu oli eelmisel aastal 76,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 10,1 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte üheksas. Müügitulust valdav osa saadi Eestist, 1,1 miljon eurot tuli Hollandist. Kasum oli 4,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,3 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte seitsmes.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 24,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 4,5 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 21,6 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 4,8 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 1,5 miljonit euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 300 000 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et müügimahtude tõus jätkus ka pärast üllatavalt heade tulemustega lõppenud 2021. aastat, kuid nüüd jäi kasv aasta varasemat 15% väiksemaks. Aruandeaastal müüs ettevõte 307 uut veokit ja 32 uut bussi (aasta varem olid vastavad näitajad 314 uut veokit ja 12 uut bussi). Ettevõte müüs ja tarnis aruandeaastal ka esimese täiselektrilise raskeveoki Baltikumis, mis alustas kaubavedu 2022. aasta jaanipäeval Tallinnas ja Harjumaal. Baltikumi esimene elektriveok kasutab oma töös vaid taastuvat elektrienergiat.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 12. Selle käive oli 24,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 9,5 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte seitsmes. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 156 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 5 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3876 eurot ja see kasvas aastaga 8,1%.

Esimene töötajate arvu kasvu TOPis on 379 töötajaga AMSERV AUTO, teine on 196 töötajaga INCHCAPE MOTORS ESTONIA OÜ.

Kolmas töötajate arvu kasvu TOPis on 108 töötajaga CITY MOTORS AS. Töötajate arv kasvas aastaga 11 inimese võrra. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2230 eurot ja see kasvas aastaga 5,4%. Palga TOPis on ettevõte 42. Tööjõukulu moodustas müügitulust 8,4%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 44 253 eurot.

Ettevõtte müügitulu oli 2022. aastal 46 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 7,8 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte 16. Valdav osa müügitulust tuli Eestist, 792 646 eurot tuli Poolast. Kasum oli 935 198 eurot ja see kasvas aastaga 676 189 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 28.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 13 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3,5 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 12,3 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 3,7 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 100 000 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 10 000 euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et jätkusid probleemid uute sõidukite ja varuosade kättesaamisel, samal ajal säilis nõudlus kodumaisel turul. See lõi eeldused marginaalide tõusuks. Finantskulud vähenesid 10,6%, mitmesugused tegevuskulud kasvasid aastaga 18%.

Kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt pakutakse tänavusteks dividendideks 200 000 eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 19. Selle käive oli 13,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 883 245 euro võrra. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 92 töötajat. Töötajate arv aastaga ei muutunud. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2640 eurot ja see kasvas aastaga 14,7%.

Esimene töötajate arvu kahanemise TOPis on 19 töötajaga MOLLER AUTO VIRU OÜ. Töötajate arv kahanes aastaga 4 inimese võrra. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2175 eurot ja see kasvas aastaga 30,2%. Palga TOPis on ettevõte 44. Tööjõukulu moodustas müügitulust 10,1%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 36 489 eurot.

Ettevõtte müügitulu oli 2022. aastal 6,5 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 599 549 euro võrra. Valdav osa müügitulust saadi Eestist. Kasum oli 33 685 eurot ja see kahanes aastaga 100 310 euro võrra.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 1,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 678 390 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 1,6 miljoni euro ulatuses ja see 727 637 aastaga kasvas euro võrra.

2022. aasta majandusaasta aruande kasumi jaotamise ettepanekus pakutakse tänavusteks dividendideks 14 000 eurot.

Ettevõtte teise kvartali käive oli 1,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 264 460 euro võrra. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 18 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2000 eurot ja see kasvas aastaga 21,4%.

Teine töötajate arvu kahanemise TOPis on 6 töötajaga TARTU AUTOKESKUS OÜ. Töötajate arv kahanes aastaga 4 inimese võrra. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1370 eurot ja see kasvas aastaga 22,1%. Tööjõukulu moodustas müügitulust 12%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 31 716 eurot.

Ettevõtte müügitulu oli 2022. aastal 1 miljon eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 313 496 euro võrra. Kasum oli 59 134 eurot ja see kahanes aastaga 9451 euro võrra.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 358 667 eurot ja see kasvas aastaga 49 121 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 358 667 euro ulatuses ja see kasvas aastaga 49 121 euro võrra.

Ettevõtte teise kvartali käive oli 330 713 eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 19 098 euro võrra. Ettevõttes oli eelmises kvartalis 2 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 8 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1332 eurot ja see kasvas aastaga 2,1%.

7. TOPid

2023. aasta TOPid.