Metsatööstuse aastaraport 2025 | Näidis

1. Juhtide küsitlus: väikest kasvu prognoositakse vaid toote-teenuse hinnale ja keskmisele palgale

Küsitlus viidi läbi augusti lõpus, küsitlusele vastas 58 juhti.

Kuidas muutub teie ettevõttes järgmisel kuuel kuul:

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad tänavu kevadel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Juhtide keskmine hinnang sektori seisundile oli 2,88 viiepalliskaalal ja võrreldes kevadel läbi viidud küsitlusega oli see oluliselt paranenud, toonane keskmine hinnang oli 2,58. Nii on juhtide keskmine hinnang sektoris seisundile veidi paranenud – eelmises küsitluses ilmnenud kiiret kahanemist enam ei oodata.

Viiepalliskaalal märgib hinne 3 neutraalset hinnangut, olukorda, kus näitajad ei kasva ega kahane, ka järgmisel poolaastal püsivad näitajad samal tasemel. Sellele sektorile on omane ka hooajalisus: kevadel läbi viidud küsitluses seisid ettevõtted reaalselt silmitsi majandustegevuse aeglustumisega. Nii sai eelmine küsitlus läbi viidud linnurahu ajal, mis sektori ettevõtete majandusaasta aruannete kohaselt on problemaatiline poliitiline otsus, millel on oluline mõju majandustegevusele. Oleme täheldanud, et sellised otsused mõjutavad tihti täiesti otseselt juhtide küsitluses antavaid hinnanguid.

Nüüd on järgmise poolaasta lõikes ootamas talvine hooaeg, millal kasvab vajadus näiteks hakke- ja küttematerjali järele. Samuti ajatavad siinsed ettevõtted oma majandustegevust ilmaolude järgi, mil on võimalik masinatega metsas töötada. Lisaks on erinevad analüütikud osutanud märkidele, mis viitavad majanduse toibumisele ja nõudluse aeglasele kasvule. See kõik võib samuti mõjutada juhtide hinnanguid.

Eelmises küsitluses oli ka vaid 21 vastajat, mis võib samuti oluliselt tulemust mõjutada.

Valdav osa näitajaid on jätkuvalt kahanemises, kuid kahanemine on varasemaga võrreldes oluliselt aeglustunud.

Üks kahest näitajast, millele ei prognoosita kahanemist, on toote-teenuse hind. Sellele prognoositakse isegi väikest kasvu. Sektori toote-teenuse hindu mõjutab oluliselt määral maailmaturul ja majanduses toimuv. Nii näiteks kirjeldasid mitmed ettevõtted möödunud majandusaasta toorme hindu suhteliselt stabiilsetena, suuri kõikumisi ei olnud. Siinne küsitlus näitab, et oodatakse sarnase trendi jätkumist. Kuna muu majandus näitab toibumise märke, siis võib aktiveeruda turu nõudlus. Arvestades vähemalt praegust aeglast toibumist, ei saa ka turu nõudluse kasv kuigi kiiresti kosuda.

Keskmine palk on üks kahest näitajast, mis püsib eelmise küsitluse tulemusega sarnasel tasemel, ning ka üks kahest, mis näitab väikest kasvu. Elukalliduse kasv küll hoiab palgasurvet, kuid nõudluse madalseisus on ettevõtetel sellele keeruline vastata. Siiski jäi sektori eelmise aasta keskmine töötasu kasv napilt alla Eesti keskmise, mis omakorda tähendab, et ettevõtted, kes on saanud investeerida efektiivsuse tõstmisse on ka tööandjate konkurentsis paremal positisoonil.

Töötajate arv on teine näitaja, mis on eelmise küsitlusega sarnasel tasemel, suunaga kahanemile. Kujunenud olukorras otsivad ettevõtted mõistetavalt võimalusi vähendada survet kulubaasile ja optimeerida töötajate arvu. Siiski ei kiirustata selle vähendamisega, seda eriti nüüd, kus on näha suhteliselt ilmsemaid märke nõudluse taastumisest, sest taasvärbamine on sageli keerulisem ja kallim olemasolevate hoidmisest. Töötajate arvu prognoos viitab ka, et ettevõtted ei plaani juurde värvata ja olemasoleva tööjõu kasutamist jälgitakse kriitiliselt läbi kulude juhtimise prisma.

Müügitulu prognoos erineb oluliselt eelmise kvartali küsitluse omast: võrreldes eelmise korraga, on selle kahanemine oluliselt aegustunud. See ilmselt näitab hooajalisust, kuid seda võib mõjutada ka praeguste vastajate oluliselt suurem arv. Kasvule, olgu või väikesele, see siiski veel pöördunud pole. Mitmeid kvartaleid järjest kestnud kahanemine on juhid teinud ettevaatlikuks ning müügitulu prognoosimisel ollakse pigem konservatiivsed.

Investeeringute mahu kahanemine on samuti veidi aeglustunud. Siin võib olla pigem tegemist ka sellega, et investeeringute mahu vähendamine pole enam ilma ettevõtte konkurentsiolukorda kahjustamata kuigivõrd võimalik. Teatavas mahus investeeringutega jätkamine on ettevõtete töös hoidmiseks möödapääsmatu.

Kasumlikkuse prognoos on valdavalt kahanemises olnud alatest 2023. aasta esimesest kvartalist alates. Toona liikus kasumlikkuse prognoos esimest korda kahanemisse ja on seal sestsaadik püsinud, välja arvatud ühe erandiga: täpselt aasta tagasi läbi viidud küsitluses sai kasumlikkus korraks väikese kasvuprognoosi. Kasumlikkuse arvelt on tõstetud palku ja tehtud investeeringuid ning selle positsiooni parandamine saab olema üsna oluline väljakutse järgmise majanduskasvu ajal.

Kuidas muutuvad sisendkulud järgmise kuue kuu jooksul?

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad tänavu kevadel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid kaubad, toore, teenused kuludele ja tööjõukuludele. Üldiseid hinnatõuse arvestades on see ka üsna ootuspärane. Siiski väärib märkimist, et sisendkulude kasvuprognoos on võrreldes eelmise küsitlusega veidi aeglustunud.

Kuidas tunnetate nõudlust oma sektoris praegu?

47% vastanud juhtidest ütlesid, et nõudlus nende sektoris praegu ei muutu. 29% juhtide hinnangul nõudlus kahaneb. 19% tunnetavad praegu nõudlust oma sektoris aeglaselt kasvavana ja 3 vastanud juhti ütlesid, et nõudlus kasvab kiiresti – see võib olla tingitud spetsiifiliselt kliendi- või tooteprotfelli koosseisust.

Millised on teie hinnangul suurimad riskid, mis võivad mõjutada teie ettevõtte tegevust järgmise 12 kuu jooksul? Palun valige kuni 3 kõige olulisemat.

Ülekaalukalt kõige olulisem mõjutaja ettevõtte järgmise 12 kuu tegevusele on juhtide hinnangul seadusandlikud muudatused sh maksutõusud ja keskkonnanõuded – seda nimetas 59% vastanud juhtidest. Sellele järgnesid kliimaga seotud riskid, mida nimetasid 48% vastanud juhtidest, ning geopoliitilised pinged ja ebastabiilsus, seda nimetas 38% vastanud juhtidest. 33% juhtidest nimetasid nii nõudluse jätkuvat langust kui ka sisendhindade tõusu. Tööjõukulude kasvu märkis 19% vastanud juhtidest.

Milliseid arendustegevusi te oma ettevõttes olete hiljuti käivitanud või lähiajal plaanite käivitada? Võite valida mitu vastust.

50% vastanud juhtidest ei planeeri arendustegevusi. 22% juhtidest plaanivad uute tehnoloogiate või masinate soetamist ning 21% tööprotsesside ümberkujundamist.

Kuidas hindate üldist majanduskeskkonda Eestis järgmise 12 kuu jooksul?

53% juhtidest on valmis, et Eesti majanduskeskkond halveneb järgmise 12 kuu jooksul veelgi, 26% juhtide arvates jääb see samaks. 16% ootavad mõõdukat paranemist.

 

2. Eksperdi kommentaar: metsatööstus taastub ettevaatlikult

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on viimaste aastate kiire kasv metsatööstussektoris, sellele järgnenud langus ja nüüdne mõõdukas taastumine olnud sektori ettevõtetele omamoodi vastupidavustest. Metsatööstuse arengute ja turul toimuva kohta uuris Äripäeva põllumajanduse teemaveebi juht Meelika Sander-Sõrmus.

„Kasv seadis sektori ettevõtetele väljakutse, kuidas tootmismahtusid kiiresti suurendada ja nõudlusega kohandada. Langus sundis taas kiiresti ümber kohanduma väiksema nõudluse ja hinnatasemega. Praegune taastumine on pigem ettevaatlik – ettevõtted on kulude juhtimisel teadlikumad ja keskenduvad rohkem efektiivsusele. Uut kasvutsüklit veel tunda ei ole,“ ütles Välja.

Välja sõnul sõltub sektori üldine tulemus suuresti üksikute suurte ettevõtete käekäigust. „Nende turuosa ja ekspordimahud on märkimisväärsed. Valdkond on kapitalimahukas, mistõttu on suur osa koondunud suuremate ettevõtete kätte, kellel on rohkem investeerimisvõimekust ja arenguvõimalusi. Tänu sellele on nad ka efektiivsemad ja kriisikindlamad,“ selgitas ta.

Kasumlikkus paraneb, kuid ettevaatlikult

2024. aastal teenis valdkond 135,1 miljonit eurot kasumit, mis on 12,2% rohkem kui aasta varem. Välja hinnangul on kasumlikkuse taastumine tervitatav, kuid mitte veel püsiv trend.

„Palju sõltub globaalsest majandusest, energiahindadest, Euroopa ja Aasia turgude nõudlusest ning kaubandussõja mõjudest. Pigem võib öelda, et tegemist on ettevaatliku paranemisega, mitte kindlustatud kasvuga,“ märkis ta.

Tööjõukulud ja digitaliseerimine

Kuigi töötajate arv on vähenenud, on investeeringud ja efektiivsus suurenenud. Liidu juhi sõnul annab sektor siiski otseselt ja kaudselt tööd pea 60 000 inimesele.

„Palgasurve on endiselt suur. Seda aitab tasakaalustada automatiseerimine ja tootlikkuse kasv. Ettevõtted saavad hakkama siis, kui nad suudavad pidevalt investeerida nii tehnoloogiasse kui ka töötajate oskuste arendamisse,“ ütles ta.

Henrik Välja lisas, et metsatööstus on digitaliseerimise esirinnas: „EISi aasta ettevõtte konkursil on „aasta digitaliseerija“ kategoorias viie finalisti seas koguni kolm metsatööstusettevõtet.“

 

3. 2024. aasta üldine ülevaade

Kõige rohkem on aastaga müügitulu kaotanud TOP 6-15 ettevõtted, ligi 5%, selles suurusjärgus ettevõtted on aastaga ka oma turuosa kaotanud. Kõige enam on aastaga oma müügitulu kasvatanud TOP 5 ja TOP 16-30 ettevõtted, nemad on 1 protsendipunkti võrra kasvatanud ka oma turuosa.

Sektori müügitulu TOP 30

Allikas: Äriregister, Infopank

Sektoris on 391 ettevõtet, neist 352 ületavad 100 000-eurost käibepiiri. Aastaga kasvas käibepiiri ületavate ettevõtete arv 4 ettevõtte võrra. Viie aastaga on käibepiiri ületavate ettevõtete arv kasvanud 96 ettevõtte võrra. Uusi ettevõtteid loodi eelmisel aastal valdkonda 22.

2024. aastal oli sektori müügitulu 597,1 miljonit eurot ja see kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 2%. Müügitulu tegi järsu kahanemise üle-eelmisel aastal, kuid nüüd on see pöördunud aeglasesse kasvu. Sektori müügitulu kasvas 2021. ja 2022. aastal kiiresti ning pärast järsku kukkumist üle-eelmisel aastal läheb ilmselt omajagu aega, et müügitulu taastuks 2022. aasta tasemele. Sektori müügitulu kasvu mõjutab oluliselt ka A&P Mets müügitulu kasv 10 miljoni euro võrra. Selle ettevõtte näitajateta oli sektori eelmise aasta müügitulu sisuliselt 2023. aasta tasemel. Viie aastaga on valdkonna müügitulu kasvanud 52%.

Meie prognoosimudel näitab müügitulule järgmiseks kaheks aastaks 9%list kasvu. Tegemist on arvutusliku prognoosiga, mida mõjutab oluliselt varasemate aastate müügitulu suhteliselt suur kõikumine. Sektori müügitulu mõjutavad nii turu nõudlus, toorme hindade dünaamika kui ka ilm. Majandusele prognoositakse praegu aeglast taastumist, seda arvestades peaks nõudlus kasvukursil püsima.

Valdkonna koondkasum oli 135,1 miljonit eurot, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 12,2%. Sarnaselt müügitulule tegi ka koondkasum läbi üle-eelmisel aastal järsu languse. Olles nüüd küll pöördunud kasvule, jääb näitaja endiselt maha 2022. ja 2021. aasta näitajale. Sedagi näitajat mõjutab oluliselt ühe näitaja Roger Puit kasumi 12,8 miljoni eurone aastane kasv. Ülejäänud sektori koondkasum kasvas aastaga 1,6%, millega on koondkasum sisuliselt aasta varasemal tasemel. Selles sektoris mõjutab ettevõtete bioloogiliste varade väärtuse kasv samuti kasumlikkuse kujunemist. Käiberentaablus oli eelmisel aastal 22,6%. Viimased viis aastat ongi sektori käiberentaablus küllalt kõige olnud: kõige madalam oli see järsu kahanemise aastal 2023, mil käiberentaablus oli 20,6%.

Koondkasumi kasvu mõjutavad nii müügitulu kasv kui ka kulude juhtimine. Arvestades elukalliduse kasvu ka sellest tulenevat survet kulubaasile, ei õnnestu ilmselt prognoosimudel pakutud mahus 16% koondkäivet kahel järgneval aastal kasvatada. Samas on ettevõtete kasumimarginaal olnud kõrge, niisiis on pigem ootuspärane eelmise aastaga sarnase kasumi kasvu jätkumine.

Töötajaid oli valdkonnas eelmisel aastal 2035. See kahanes aastaga 3,6%, viie aastaga on töötajate arv kasvanud 1,9%. Töötajate arv oli eelmisel aastal üsna sarnane 2021. aasta näitajaga. Arvestades samaaegset varade mahu kasvu, on ettevõtted pigem investeerinud efektiivsuse tõstmisse.

Valdkonna keskmine töötasu oli 1857 eurot ja see kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 7,8%. Sellega on sektori keskmise töötasu kasv üsna sarnane Eesti sama perioodi keskmise töötasu kasvuga. Sektori varasema kahe aasta töötasu kasv oli pigem tagasihoidlik. Ilmselt mõjutas palgakasvu ka töötajate arvu samaaegne vähenemine. Palgasurve paraku püsib, seda hoiab üleval üldine elukalliduse tõus.

Käive töötaja kohta oli eelmisel aastal 293 439 eurot ja see kasvas aastaga 5,9%. Kasum töötaja kohta oli 66 380 eurot ja see kasvas aastaga 16,4%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 96 190 eurot ja see kasvas aastaga 14%.

Varade maht oli valdkonnas eelmisel aastal 2 miljardit eurot ja see kasvas aastaga 9,4%. Meie prognoosimudel pakub järgmiseks kaheks aastaks varade mahu kasvuks 17%. Selline prognoos tuleneb eelkõige arvutuslikust keskmisest. Ilmselt jääb varade mahu kasv ka järgmise kahe aasta jooksul pigem eelmise aasta tasemele. Viie aastaga on varade maht valdkonnas kasvanud 80%. Käibevara maht oli valdkonnas eelmisel aastal 323,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 8%. Varade rentaablus oli 6,7%. Varade käibekordaja oli 0,3.

 

4. Ettevõtted TOPides

Esimesel kohal müügitulu TOPis on VALGA PUU OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 45,1 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 5,9 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 10,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 7 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte neljas.

Töötajaid oli ettevõttes 103 ja nende arv kahanes aastaga 11 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte esimene. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2691 eurot ja see kasvas aastaga 9%. Palga TOPis on ettevõte 15. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 10%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 145 471 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 111 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 4,8 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 9,9 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 3,5 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 1,5 miljoni euro ulatuses.

Ettevõte kirjutab, et oluliselt kasvanud kasumi tingis peamiselt bioloogilise vara (metsa) väärtuse tõus, see kasvas aastaga 2 miljonilt eurolt 10,3 miljoni euroni.

Puidu müügihindades olid aruandeaastal suunad erinevad: saepalkide hinnad oluliselt ei muutunud, kuid kasepalgi hind langes ligikaudu 15%. Okaspuu paberpuidu hinnad seevastu kallinesid aastaga umbes 20%. Hoolimata Eesti puidutöötlemise tööstustoodangu mahu ligikaudu 10,7%lisest langusest 2024. aastal, püsis kõigi puidusortimentide keskmine müügihind 2023. aasta tasemel, mis oli tingitud tooraine kättesaadavuse vähenemisest.

Tooraine kättesaadavust piirasid mitmed tegurid: 15. aprillist kuni 30. juunini kestev linnurahu ning kevadine teede lagunemise perioodiks raskeveokitele kehtestatud liikluspiirang. Lisaks mõjutas 2024. aasta sügis-talvist perioodi tavapärasest soojem ja lumevaesem talv, mis raskendas metsavarumist ja vähendas tooraine pakkumist tööstustele, muutes puiduvarumise kulukamaks.

Aruandeaastal istutati 270 hektarile (2023. aastal 413 ha) kokku 360 932 uut metsataime (2023. aastal 575 173) ning teostati hooldus-, valgustus- ja sanitaarraiet 1281 hektaril (2023. aastal 1 376 ha). Ettevõte väljendas muret liiga kergekäeliselt seatavate looduskaitseliste piirangute pärast, mis moodustavad grupi metsaportfellist ligikaudu 19% (2023. aastal 17%) ja millega kaasnevaid kahjusid maaomanikele ei hüvitata üldse või on makstavad hüvitised väga väikesed.

Ettevõte investeeris 2024. aastal uute metsamaade soetamiseks 2,7 miljonit eurot (2023. aastal 4,9 miljonit eurot), mille eest osteti 280 hektarit (2023. aastal 726 ha) kinnistuid. Aasta lõpu seisuga kuulus grupile 24 721 hektarit maad (2023. aastal 24 464 ha).

Ettevõte plaanib jätkata metsamajandamise tehnika uuendamist ja olemasoleva metsaportfelli tootlikkuse ja kvaliteedi parendamist. Uurimis- ja arendustegevuse projekte ei planeerita olulisel määral, neid finantseeritakse Foreko OÜ kaudu.

Konsolideeritud kasumiaruanne näitab, et grupi müügitulu ligi 12% ning muud äritulud kahanesid 3 miljonilt eurolt 2,2 miljoni euroni. Kasum bioloogilistelt varadelt kasvas 2 miljonilt eurolt 10,3 miljoni euroni, mis oli peamine tegur ärikasumi paranemisel.

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus aasta varasemast negatiivsest -193 014 eurost positiivseks 83 090 euroks.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu vähenes 41,5 miljonilt eurolt 36,4 miljoni euroni. Kas selle vähemine aitas ärikasumile positiivselt kaasa. Vähenes ostetud metsamaterjali kulu ning tooraine ja materjali kulu, kasvas ostetud kasvava metsa raieõiguse kulu. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 1,1 miljonit eurolt 12 miljoni euroni. Suurimad kulud olid juhtimisteenused ja mitmesugused bürookulud.

Tööjõukulud vähenesid veidi, 4,5 miljonilt eurolt 4,4 miljoni euroni. Töötajate arv kahanes samal ajal veidi. Põhivarade kulum ja väärtuse langus püsis stabiilsena 2,3 miljoni euro ringis. Muud ärikulud vähenesid 337 854 eurolt 174 554 euroni. Peamiselt vähenes erisoodustuste kulu koos maksudega.

Ärikasum kasvades 6 miljonilt eurolt 13,3 miljoni euroni.

Ettevõtte intressikulud olid 2,9 miljonit eurot ja muud finantskulud olid 144 733 eurot. Intressikulud korrigeerisid maksustamiseelset kasumit allapoole.

Valdvav enamus müügitulust tuli Eestist ja metsamaterjalide müügist. Muud teenused andsid 511 769 eurot (2023: 566 233 eurot), kaeve- ja mullatööd andsid 382 211 eurot (2023: 334 335 eurot).

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte esimene. Selle käive oli 10,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,1 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte viies. Viimase nelja kvartali koondkäive on 43,3 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 59 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 17 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3801 eurot ja see kasvas aastaga 21%.

---

Teisel kohal müügitulu TOPis on A&P METS AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 31,4 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 10 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 1,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 526 916 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 21.

Töötajaid oli ettevõttes 56 ja nende arv kahanes aastaga 5 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte neljas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3367 eurot ja see kasvas aastaga 24%. Palga TOPis on ettevõte teine. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 73 742 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 88,1 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 636 716 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 46,1 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 2,7 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 4,2 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,2 miljoni euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et aruandeaastal investeeris kontsern kokku 7,5 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas maa. Kontserni koosseisus toimus ka muudatus: varem puidu varumisega tegelenud AS Lemeks Võru on tänaseks likvideeritud. Kontserni peamised tegevusalad hõlmavad metsakinnistute ja metsamaterjali ostu, kasvava metsa ülestöötamist, ümarpuidu sortimendi müüki ning vähesel määral metsamaterjali transporditeenuse osutamist. Kontserni kuuluvad tütarettevõtted tegelevad ka põllumajanduse (OÜ Sakala Põldur) ja kinnisvaraarenduse ning haldamisega (OÜ Näituse Arenduse).

Ettevõtte tänavune eesmärk on jätkata samal kursil, prioriteediks on kinnistute ja raieõiguste ostmine.

Kasumiaruanne näitab, et müügitulu enam kui 10 miljoni eurose kasvuga kasvas brutokasumi aastaga 2,8 miljonilt eurolt 4 miljoni euroni.

Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu kasvas aastaga 18,5 miljonilt eurolt 27,3 miljoni euroni. Kasvas tooraine ja materjali kulu, alltöövõtu kulu ja transpordikulu.

Bioloogilistelt varadelt saadud kasum vähenes 605 359 euroni (2023: 921 542 eurot), see avaldas ärikasumile negatiivset mõju. Turustuskulud vähenesid 60 063 euroni (2023: -94 039 eurot). Üldhalduskulud kasvasid 3 miljoni euroni (2023: 2,7 miljonit eurot). Üldhalduskulude kasvu peamine tegur oli tööjõukulude kasv. Muud äritulud suurenesid 960 358 euroni (2023: 901 831 eurot), peamiselt oli tegemist materiaalsete põhivarade müügist saadud kasumi ja sihtfinantseerimise tuludega.

Lõpptulemusena kasvas ärikasum aastaga 1,8 miljonilt eurolt 2,6 miljoni euroni.

Tütarettevõtjatelt saadud kahjum oli eelmisel aastal 41 032 eurot (2023: 0 eurot), intressitulud olid 929 462 eurot ja intressikulud 2,3 miljonit eurot. See korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Valdav enamus müügitulust tuli Eestist ja metsavarumisest, teraviljakasvatus andis 2,5 miljonit eurot (2023: 258 168 eurot).

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kaheksas. Selle käive oli 3,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,7 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte neljas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 28,9 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 31 töötajat. Töötajate arv aastaga ei muutunud. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3608 eurot ja see kasvas aastaga 15%.

---

Kolmandal kohal müügitulu TOPis on SÖDRA FOREST ESTONIA OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 22,4 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 5,8 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte teine. Kasum oli 7,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,2 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kuues.

Töötajaid oli ettevõttes 6 ja nende arv aastaga ei muutunud. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2969 eurot ja see kahanes aastaga 9%. Tööjõukulu moodustas müügitulust 1%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 1,3 miljonit eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 69,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 7,5 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 15,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1,5 miljoni euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et puidu hinnad oli suhteliselt stabiilsed, aasta algus oli intensiivne ja hea tänu soodsatele talvetingimustele, mis võimaldasid aasta esimesel poolel raiuda tavapärasest rohkem. Seetõttu tuli sügisel raieid vähendada. Metsakasvatushooaeg, sealhulgas istutamine ja harvendamine, kulges samuti plaanitust paremini ja tulemustega võib rahule jääda.

Alates 1. jaanuarist 2024 on ettevõtte ärinimi Södra Forest Estonia OÜ, varem Södra Metsad OÜ. Alates augustist on ettevõtte kontor Tallinnas aadressil Toom-Kuninga 15.

Aruandeaastal osteti Eestis juurde 228 hektarit metsakinnistuid summas 1,4 miljonit eurot, millest maa väärtus oli 327 271 eurot ja bioloogiliste varade väärtus 1,1 miljonit eurot. Ettevõtte tegevussuunaks oli jätkuvalt metsakinnistute koondamine, ostes uusi kinnistuid prioriteetsetesse piirkondadesse ning vahetades ja müües mitteprioriteetsetes piirkondades asuvaid kinnistuid. Aasta lõpu seisuga kuulus ettevõttele ligikaudu 17 766 hektarit kinnistuid.

Aruandeaastal varuti Pärnu ja Lääne-Virumaa ladudesse paberipuitu kokku 166 862 m³ summas 11 370 302 eurot. Rootsi emafirmale eksporditi paberipuitu 221 728 m³ summas 17 082 393 eurot. Võrreldes 2023. aastaga (76 575 m³ varutud, 166 105 m³ eksporditud) näitab see märkimisväärset kasvu nii varumises kui ka ekspordis.

Aasta keskel teatati juhtkonnas protsessi algatamisest uue omaniku leidmiseks kõigile ettevõtte kinnisvaraobjektidele Eestis ja Lätis. See on mõjutanud nii personali kui ka mõningaid äriotsuseid, näiteks uute tuuliku- või CO2 sidumise lepingute sõlmimist.

Ettevõte sai 2024. aastal Natura 2000 toetust erametsamaale 46 175 eurot (2023: 37 125 eurot).

Tänavu jätkab ettevõte metsade majandamise ja kohaliku müügiga tavapärasel viisil vastavalt eelarve mahtudele. Aruandes ei ole esitatud täpsemat infot 2025. aasta teise poole või 2026. aasta kohta, eriti arvestades käimasolevat uue omaniku otsimise protsessi.

Ettevõtte kasumiaruanne näitab, et müügitulu kasvas 35%, brutokahjum oli 191 395 eurot, aasta varem oli brutokasum 157 358 eurot.

Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu kasvas aastaga 16,4 miljonilt eurolt 22,6 miljoni euroni. Kasvu peamine tegur oli müügi eesmärgil ostetud kaubad, mille kulu kasvas 9,8 miljonilt eurolt 15,4 miljoni euroni. Ka tooraine ja materjali kulud ning alltöövõtu kulud kasvasid.

Kasum bioloogilistelt varadelt kasvas aastaga 5,4 miljonilt eurolt 8 miljoni euroni. See on ka põhiline asjaolu, mis viis ärikasumi märgatavasse kasvu.

Üldhalduskulud vähenesid 564 128 eurolt 476 277 euroni, langesid eelkõige tööjõukulud, juhtimiskulud ja auditikulud. Muud äritulud vähenesid 181 700 eurolt 102 643 euroni.

Brutokahjumile vaatamata oli ettevõtte ärikasum 7,3 miljonit eurot, mida 35 506 eurone intressitulu veel ka ülespoole korrigeeris.

Peamine osa ettevõtte müügitulust tuli Rootsist 17,1 miljonit eurot (2023: 11,7 miljonit eurot). Müük Eestis kasvas aastaga 4,8 miljonilt eurolt 5,3 miljoni euroni. Müük Lätti kahanes 35 946 eurolt 11 758 euroni.

Põhilise osa müügitulust tuli metsamaterjali müügist

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte viies. Selle käive oli 5,2 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte esimene. Viimase nelja kvartali koondkäive on 19,6 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 5 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4896 eurot ja see kasvas aastaga 42%.

---

Neljandal kohal müügitulu TOPis on AARMAN PUIT OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 21,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 4,5 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte neljas. Kasum oli 1,6 miljonit eurot, aasta varem oli ettevõtte kahjum 2,1 miljonit eurot. Kasumi TOPis on ettevõte 17. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 76 ja nende arv kahanes aastaga 9 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kolmas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3014 eurot ja see kasvas aastaga 9%. Palga TOPis on ettevõte kuues. Tööjõukulu moodustas müügitulust 17%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 68 802 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 11,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,1 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 2,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 908 140 euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et metsavarumine andis aruandeaastal suurema osa käibest, see moodustas 19,7 miljonit eurot, millest metsamaterjali müük oli 10,9 miljonit eurot. Ülejäänud osa moodustas kompleksteenuse osutamine nii Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) kui ka Lätis ja Prantsusmaal.

Aruandeaastal täideti kõik RMK lepingumahud, osteti raieõigusi ja realiseeriti ettevõtte enda kinnistutelt raiutud puitu. Osteti juurde 18 uut kinnistut kogupindalaga 132 hektarit, mis tõi ettevõtte maade kogupindala aasta lõpu seisuga 1915 hektarile. Sõlmiti 158 kasvava metsa raieõiguse ning metsamaterjali müügilepingut. Jätkati koostööd lepingupartneritega nagu Belforest OÜ, TM Energy ja osaühing Lepalaane, ning lankide soetamist ka oksjoniportaali Timber.ee kaudu. Sõlmiti 3 uut kapitalirendilepingut ning uutesse metsamasinatesse ja autodesse investeeriti 1,4 miljonit eurot, kokku oli investeeringuid 2,7 miljoni euro ulatuses.

Aruandes märgiti, et 2024. aasta lõpp oli viletsate ilmaolude tõttu raske ning see ei võimaldanud paljudel lankidel raiuda, sarnased tingimused jätkusid ka 2025. aasta alguses.

Tänavu on ettevõtte eesmärk leida piisavalt lanke Eestis ja jätkata töödega ka väljaspool Eestit, vahetada välja mõned metsamasinad ökonoomsemate mudelite vastu, osaleda uuel RMK riigihankel, kuna praegune hange on lõppemas, istutatakse 100 000 istikut.

Kasumiaruanne näitab, et koos müügitulu 27%lise kasvuga pöördus aasta varasem 1,9 miljoni eurone ärikahjum eelmisel aastal 1,9 miljoni euroseks ärikasumiks.

Ettevõtte muud äritulud kasvasid aastaga 236 935 eurolt 583 418 euroni, põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus kasvas 2023. aasta negatiivsest -344 689 eurolt positiivseks 23 665 euroks, kasum bioloogilistelt varadelt kasvas 717 505-eurosest kahjumist 881 289 euroseks kasumiks. Need olid kõige olulisemad mõjutajad aasta varasema ärikahjumi muutmisel ärikasumiks.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas 10,4 miljonilt eurolt 14,6 miljoni euroni. Suurim kasv tuli tooraine ja materjali kuludest, samal ajal püsis energia (kütuse) kulu stabiilsena, alltöövõtu kulu vähenes, varuosade kulud aga kasvasid veidi.

Mitmesugused tegevuskulud vähenesid 1,3 miljonilt eurolt 885 727 euroni. Suurim langus tuli lähetuskuludest, samuti vähenes lootusetute ja ebatõenäoliste nõuete kulu nullini. Põhivarade kulum ja väärtuse langus vähenes 2,2 miljonilt eurolt 1,5 miljoni euroni. Tööjõukulud püsisid stabiilsena.

Ettevõtte intressitulu oli 1606 eurot. 301 438-eurone intressikulu korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Peamine osa müügitulust tuli Eestis, see kasvas 13,1 miljonilt eurolt 19,8 miljoni euroni. Saksamaa müügitulu langes nulli, 2023. aastal oli see 856 555 eurot. Prantsusmaa müügitulu vähenes aastaga 2,1 miljonilt eurolt 821 717 eurole. Läti müügitulu püsis stabiilsena, see langes veidi 507 756 eurolt 467 768 euroni.

Põhiosa müügitulust tuli metsavarumisest, kaubavedu maanteel kahanes aastaga 1,9 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte teine. Selle käive oli 6,3 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 642 463 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 13. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 22 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 71 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 5 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3639 eurot ja see kasvas aastaga 9%.

---

Viiendal kohal müügitulu TOPis on ROGER PUIT AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 20,5 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,7 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte üheksas. Kasum oli 19,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 12,8 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte esimene..

Töötajaid oli ettevõttes 29 ja nende arv kasvas aastaga 6 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 14. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2842 eurot ja see kahanes aastaga 5%. Palga TOPis on ettevõte üheksas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 7%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 708 503 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 215,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 20,4 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 13,7 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 2,5 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 2000 000 euro ulatuses.

Ettevõte põhjendab oma paranenud majandustulemusi peamiselt bioloogilise vara (metsa) väärtuse kasvuga, mis kasvas aasta 5 miljonilt eurolt 20,5 miljoni euroni.

Puidu müügihindades olid erinevad trendid: saepalkide hinnad püsisid 2023. aastaga võrreldes stabiilsena, samas kui kasepalgi hind langes ligikaudu 15%. Okaspuu paberpuidu hinnad aga kallinesid aastaga umbes 20%. Eesti puidutöötlemise tööstustoodangu maht vähenes Statistikaameti andmetel 2024. aastal kokku ligikaudu 10,7%, kuigi aasta lõpp näitas paranemismärke. Hoolimata tööstustoodangu mahu langusest püsis puidu sortimentide keskmine müügihind 2023. aasta tasemel, mis oli tingitud tooraine kättesaadavuse vähenemisest.

Tooraine kättesaadavust piirasid mitmed tegurid: lindude pesitsusrahu, mis kitsendab metsatöid 15. aprillist 30. juunini, ning kevadine teede lagunemise periood, mil raskeveokitele kehtestatakse liikluspiiranguid. Lisaks raskendas metsavarumist 2024. aasta sügis-talvise perioodi tavapärasest soojem ja lumevaesem talv, mis samuti vähendas tooraine pakkumist.

Ettevõte on murelik Eestis kergekäeliselt seatavate looduskaitseliste piirangute pärast, mis tekivad tihti prognoosimatult, eriti 1. kategooria pesitsuspaikades. Need piirangud ei kao mõistliku aja jooksul ka peale kaitse-eesmärgiks oleva liigi lahkumist ning riik ei suuda tagada kaitsealadel vajalikus mahus hooldustöid. See viib olukorrani, kus kaitsealused liigid liiguvad majandusmetsadesse, mis omakorda kaitse alla võetakse. Maaomanikele tekkivaid kahjusid kas ei hüvitata või on hüvitised väga väikesed. Ettevõtte metsaportfellist moodustasid 2024. aastal looduskaitselise piiranguga alad ligikaudu 12% (2023. aastal 11%).

Metsakasvatuses istutas ettevõte aruandeaastal 184 hektarile metsamaale kokku 341 260 uut metsataime (2023. aastal vastavalt 215 hektarile 410 469 taime). Kvaliteetsema metsamaterjali saamiseks ja metsade tervisliku seisundi parandamiseks teostati hooldus-, valgustus- ja sanitaarraiet 1013 hektaril (2023. aastal 652 hektaril).

Ettevõte investeeris 2024. aastal uute metsamaade soetamiseks 11,0 miljonit eurot (2023. aastal 14,4 miljonit eurot), osteti 1479 hektarit kinnistuid (2023. aastal 1613 hektarit). Aasta lõpu seisuga oli ettevõtte omanduses 40 819 hektarit maad (2023. aastal 39 654 hektarit).

Tänavu planeerib ettevõte hoida olemasolevat metsaportfelli ning parendada selle tootlikkust ja kvaliteeti. Ettevõttel puuduvad olulised uurimis- ja arendustegevuse projektid järgmisteks aastateks, kuna need finantseeritakse Foreko OÜ kaudu.

Ettevõtte kasumiaruanne näitab, et müügitulu 9%lise tõusuga koos kahanes brutokasum 2,5 miljonilt eurolt 2 miljoni euroni. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu kasvas aastaga 16,2 miljonilt eurolt 18,5 miljoni euroni. Kulude kasvu mõjutasid alltöövõtu suurenemine, tööjõukulude tõus, amortisatsioonikulu kasv ja kasvava metsa omakulu suurenemine.

Ärikasum kasvas 8,9 miljonilt eurolt 22,3 miljoni euroni ja seda mõjutas oluliselt kasum bioloogilistelt varadelt, mis kasvas 5 miljonilt eurolt 20,5 miljoni euroni.

Üldhalduskulud suurenesid mõõdukalt 1,5 miljonilt eurolt 1,6 miljoni euroni, seda peamiselt tööjõukulude ja juhtimisteenuse tasude kasvu tõttu. Muud äritulud langesid 3 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni, see langus oli tingitud peamiselt kasumi vähenemisest materiaalsete põhivarade müügil ning kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutuse kasumi vähenemisest, samas laekus rohkem tulu trahvidest, viivistest ja hüvitistest.

Intressitulud olid 15 927 eurot ja intressikulud 3,1 miljonit eurot. Viimased korrigeerisid maksustamiseelset kasumit veidi allapoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist. 19,1 miljonit eurot andis metsamaterjali müük (2023: 17,3 miljonit eurot),1 miljon eurot tuli hoonestu- ja kasutusõigusest (2023: 1,1 miljonit eurot).

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte neljas. Selle käive oli 5,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,2 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Viimase nelja kvartali koondkäive on 22 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 23 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4251 eurot ja see kasvas aastaga 21%.

---

Kuuendal kohal müügitulu TOPis on LEMEKS TIMBER TRADING OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 19,3 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte neljas. Kasum oli 46 974 eurot ja see kahanes aastaga 132 170 euro võrra.

Töötajaid ettevõttes pole.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 1,3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 2 miljoni euro võrra. Tegemist oli kogu ulatuses käibevaraga.

Ettevõte põhjendab oma tulemusi peamiste eksportturgude – Skandinaavia – jätkuva ebakindlusega, mis tulenes viletsast majanduskeskkonnast. Oluliste mõjutajatena mainitakse kõrgeid intressimäärasid, energiahindu, inflatsiooni ja Ukrainas valitsevat sõda. Lisaks välisteguritele mõjutasid ettevõtet ka kohalikud, aina enam piiravad metsamajandamise regulatsioonid ning maksupoliitilised muudatused. Kuigi eksportturgude osas on näha paranemise märke, ei kehti see kohalike regulatsioonide kohta.

Kõik need põhjused mõjutavad väga oluliselt ettevõtte eksportturge ja -kliente ka tänavu.

Ettevõte plaanib tänavu jätkata samade tegevusaladega ning suurendada tegevusmahtu ja efektiivsust.

Kasumiaruanne näitab, et koos müügitulu 14%lise langusega kahanes ettevõtte brutokasum 325 326 eurolt 164 220 euroni.

Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu vähenes samuti, see langedes aastaga 22,1 miljonilt eurolt 19,1 miljoni euroni. Vähenemise peamiseks põhjuseks oli tooraine ja materjalide kulu langus, samuti vähenesid müügi eesmärgil ostetud teenused, logistikakulud ja muud kulud. Vähenesid ka üldhalduskulud 83 684 eurolt 112 738 euroni, turustuskulud jäid peaaegu samaks.

Ettevõtte ärikasum kahanes aastaga 179 144 eurolt 47 084 euroni.

Ettevõtte finantskulu oli 110 eurot.

Müük Eestisse kasvas aastaga 14,3 miljonilt eurolt 16,3 miljoni euroni. Samal ajal vähenes müük Rootsi 3,6 miljonilt eurolt 1,3 miljoni euroni, Soome 2,6 miljonilt eurolt 872 696 euroni ja müük mujale ELi 1,9 miljonilt eurolt 884 053 euroni.

Puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük vähenes 21,7 miljonilt eurolt 18,7 miljoni euroni, puidu ja ehitusmaterjalide hulgimüügi vahendusteenus kahanes 762 861 eurolt 638 673 euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte seitsmes. Selle käive oli 4,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 855 745 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kaheksas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 17,7 miljonit eurot.

Töötajaid ettevõttes pole.

---

Seitsmendal kohal müügitulu TOPis on KARO METS OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 17,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,4 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kolmas. Kasum oli 2,2 miljonit eurot, aasta varem oli kahjum 229 503 eurot. Kasumi TOPis on ettevõte 13. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 38 ja nende arv kahanes aastaga 4 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kaheksas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2817 eurot ja see kasvas aastaga 14%. Palga TOPis on ettevõte kümnes. Tööjõukulu moodustas müügitulust 10%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 103 677 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 35,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,9 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 4,3 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 191 288 euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et puidu müügihinnad liikusid 2024. aastal sortimendist olenevalt erinevates suundades: saepalkide hinnad püsisid 2023. aasta tasemel, kasepalgi hind langes ligikaudu 15%, samas okaspuupaberipuidu hinnad kallinesid umbes 20%. Hoolimata tööstustoodangu langusest püsis puidu sortimentide keskmine müügihind 2023. aasta suurusjärgus, seda peamiselt tooraine kättesaadavuse vähenemise tõttu. Ka see ettevõte kritiseerib linnurahu ja kevadisi raskeveokite liikluspiiranguid ning osutab 2024. aasta sügis-talvisel perioodil valitsenud tavapärasest soojemale ilmale ja lumevaesemale talvele. Samuti muretseb ka see ettevõte looduskaitseliste piirangute pärast, mida metsaomanikele ei hüvitata või ei hüvitata piisavalt määral. Selle ettevõtte metsaportfellist moodustavad looduskaitseliste piirangutega alad ligikaudu 24% (2023. aastal 20%).

Kuigi ettevõtte müügitulu vähenes, teeniti metsa aastasest juurdekasvust ja väärtuse ümberhindamisest lisaks 3,4 miljonit eurot tulu (2023. aastal 216 521 eurot).

Ettevõte investeeris uute metsamaade soetamisse 700 000 eurot (2023. aastal 900 000 eurot), osteti 132 hektarit kinnistuid (2023. aastal 121 hektarit). Aasta lõpu seisuga oli ettevõtte omandis 9106 hektarit maad (2023. aastal 9034 hektarit).

Tänavu on ettevõttel plaanis hoida olemasolevat metsaportfelli, sealhulgas parendada selle tootlikkust ja kvaliteeti.

Kasumiaruanne näitab, et kuigi ettevõtte müügitulu kahanes 16%, kasvas ettevõtte ärikasum 296 220 eurolt 3,3 miljoni euroni. See tulenes bioloogiliste varade kasumi kasvust 216 521 eurolt 3,4 miljoni euroni. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus oli 181 957 eurot (2023: -82 942 eurot).

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu 15,1 miljoni euroni (2023: 17,6 miljonit eurot). Vähenes müügi eesmärgil ostetud kaupade kulu ja transpordikulud. Tooraine ja materjali kulud aga suurenesid.  Mitmesugused tegevuskulud püsisid stabiilsena 440 000 euro ringis. Tööjõukulud kasvasid pisut.  Põhivarade kulum ja väärtuse langus püsis stabiilsena. Muud äritulud olid 223 996 eurot ja muud ärikulud olid 30 184 eurole.

1,1 miljoni eurone intressikulu korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi allapoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist ning valdavalt metsamaterjali ja hakkepuidu müügist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kuues. Selle käive oli 4,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kolmas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 18 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 24 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 14 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4048 eurot ja see kasvas aastaga 36%.

---

Kaheksandal kohal müügitulu TOPis on EESTI METSAMEISTER OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 15,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,7 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte seitsmes. Kasum oli 145 572 eurot ja see kahanes aastaga 995 039 euro võrra.

Töötajaid oli ettevõttes 41 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte seitsmes. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2423 eurot ja see kasvas aastaga 12%. Palga TOPis on ettevõte 17. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 10%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 42 335 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 7,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 423 524 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 4,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 297 690 euro võrra. Ettevõte maksis dividende 411 055 euro ulatuses, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 97 255 euro võrra.

Ettevõtte hinnangul oli 2024. aasta metsandussektori olukord võrreldes eelneva aastaga stabiilsem. Tänavuselt aastalt oodatakse metsamaterjali hindade stabiilset kasvu ja üldise kindlustunde paranemist.

Ettevõtte konsolideeritud kasumiaruanne näitab, et müügitulu 21%lisele kasvule vaatamata kahanes ärikasum 1,2 miljonilt eurolt 303 903 euroni.

Ettevõtte muud äritulud vähenesid 1,6 miljonilt eurolt 705 121 euroni. Selle taga oli peamiselt vähenemised kasumis vastavalt seltsingu lepingule ning trahvide, viiviste ja hüvitiste laekumises. Kahjum bioloogilistelt varadelt oli 184 014 eurot, aasta varem oli kasum 205 991 eurot,

Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulud kasvasid 11,2 miljonilt eurolt 13,6 miljoni euroni. Kasvasid nii müügi eesmärgil ostetud kaubad kui ka müügi eesmärgil ostetud kinnisvara, alltöövõtt vähenes. Tööjõukulud suurenesid 1,4 miljonilt eurolt 1,6 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud vähenesid 845 939 eurolt 697 976 euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus vähenes 141 000 eurolt 131 064 euroni. Muud ärikulud vähenesid 95 055 eurolt 6601 eurole 2024. aastal.

Ärikasumi peamised mõjutajad olid muude äritulude vähenemine, bioloogiliste varade kasumi muutumine kahjumiks ning kaupade ja materjalide kulude kasv.

Ettevõtte intressitulud olid 37 845 eurot ja intressikulud olid 196 176 eurot. Nende koosmõju korrigeeris maksustamiseelset kasumit oluliselt väiksemaks.

Valdava enamus müügitulust tuli Eestist, Lätist saadi 149 350 eurot. Kinnistute müük andis 11,2 miljonit eurot (2023: 9,9 miljonit eurot), raieõiguste vahendus andis 3,9 miljonit eurot (2023: 2,5 miljonit eurot). Muude tegevusalade müügitulu oli juba oluliselt väiksem.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 19. kohal. Selle käive oli 1,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kuues. Viimase nelja kvartali koondkäive on 5,3 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 27 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3790 eurot ja see kasvas aastaga 14%.

---

Üheksandal kohal müügitulu TOPis on IRISCORP TRANSPORT OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 15,1 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 326 727 euro võrra. Kasum oli 94 173 eurot ja see kasvas aastaga 19 435 euro võrra.

Töötajaid oli ettevõttes 52 ja nende arv kasvas aastaga 4 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte viies. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3089 eurot ja see aastaga ei muutunud. Palga TOPis on ettevõte viies. Tööjõukulu moodustas müügitulust 17%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 51 320 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 13,5 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 736 114 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 4,9 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 215 160 euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et nende tulemusi mõjutasid ilmastiku- ja keskkonnatingimused ning poliitilised otsused. Aruandeaastal müüdi metsamaterjali enamasti Eestisse, vähesel määral ka Lätti. Transporditeenuste osutamisel keskenduti peamiselt RMK teenustele ja firma oma materjali veole. Kevadel oli metsa ülestöötamine ja vedu seoses linnurahuga paariks kuuks praktiliselt peatatud. Ettevõte soetas juurde 108,2 ha kinnistuid, realiseeris 224,2 ha ja müüs 104 612 tihumeetrit metsamaterjali. Jätkuvalt pandi rõhku väljatöötatud metsaostu süsteemile ja ülestöötamisele, laiendades tööde areaali ning uuendades tehnikat.

Tänavuse aasta kohta ütleb ettevõte, et materjali hinnatase on stabiliseerunud ning uuendada plaanitakse transpordivahendeid ja metsatehnikat.

Kasumiaeruanne näitab, et müügitulu kahanes 2%, ärikasum kasvas 441 070 eurolt 541 255 euroni. Muud äritulud kasvasid 191 983 eurolt 1,8 miljoni euroni ja see kasv oli tingitud kasumist materiaalsete põhivarade müügis. Kahjum bioloogilistelt varadelt süvenes aastaga 793 802 eurolt 3,2 miljoni euroni. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulud vähenesid 10,4 miljonilt eurolt 9 miljoni euroni. Kulude vähenemise taga oli peamiselt müügi eesmärgil ostetud kaupade kulu langus, samuti vähenesid müügi eesmärgil ostetud teenused, energia, transpordikulud, logistikakulud ning üür ja rent.

Mitmesugused tegevuskulud kahanesid 559 677 euroni (2023: 643 574 eurot). Tööjõukulud kasvasid 2,6 miljoni euroni (2023: 2,4 miljonit eurot), töötajate arv samal ajal veidi tõusis. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvasid 1 miljoni euroni (2023: 863 731 eurot). Muud ärikulud vähenesid 16 362 euroni (2023: 87 370 eurot). Siin oli peamine tegur kahjumi puudumine materiaalsete põhivarade müügist.

Ärikasumi kasvu peamisteks mõjutajateks olid märkimisväärne muude äritulude kasv, eriti materiaalsete põhivarade müügist saadud kasum, ning kaupade, toorme, materjalide ja teenuste kulude langus. Samal ajal avaldasid negatiivset mõju bioloogiliste varade kahjumi süvenemine ning tööjõukulude ja põhivarade kulumise kasv.

Valdava enamus müügitulust tuli Eestist, 14,6 miljonit eurot (2023: 15,3 miljonit eurot), müük Lätti kasvas 153 455 eurolt 462 838 euroni. Metsamaterjali müügitulu kasvas aastaga 7,7 miljonilt eurolt 7,9 miljoni euroni, transporditeenuste müügitulu vähenes 4 miljonilt eurolt 3,5 miljoni euroni, muu kauba ja teenuste müük kasvas 2,9 miljonilt eurolt 3,1 miljoni euroni.

Vandeaudiitori märkuse kokkuvõte: audiitor tuvastas, et bilansis seisuga 31.12.2024 on metsamaa väärtus ekslikult hinnatud. Kasvava metsa väärtus summas 213 tuhat eurot kajastati ekslikult maa soetusmaksumuse koosseisus ning lisaks samas summas ka bioloogilise varana. Lisaks ei kajastatud 2024. aastal müüdud ühe maatüki väärtust, summas 46,3 tuhat eurot, aruandeperioodi kuludes.

Nendest vigadest tulenevalt on audiitori hinnangul bilansis seisuga 31.12.2024 metsamaa üle hinnatud 259 tuhande euro võrra. Seega peaks maa olema bilansis kajastatud 259 tuhande euro võrra väiksemana ja aruandeaasta kasum peaks olema sama summa võrra väiksem. See viitab sellele, et ettevõtte esitatud 94 173-eurone kasum oleks audiitori korrigeeritud hinnangul tegelikkuses kahjum.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kolmas. Selle käive oli 5,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,1 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte teine. Viimase nelja kvartali koondkäive on 17,4 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 54 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3435 eurot ja see kasvas aastaga 3%.

---

Kümnendal kohal müügitulu TOPis on UNITED LOGGERS OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 14,1 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 2,1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kaheksas. Kahjum oli 80 561 eurot, aasta varem oli kasum 873 747 eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte 26. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 10 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte 45. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2726 eurot ja see kasvas aastaga 4%. Palga TOPis on ettevõte 14. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 3%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 36 156 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 5,9 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 98 139 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 3,3 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 77 236 euro võrra.

Vaatamata kahjumile oli ettevõtte omakapital aasta lõpul plussis. Ettevõtte põhitegevusala on puidust biokütuste tootmine ja eksport. Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Rootsis ja Soomes pakutakse ka metsauuendusteenuseid.

Aruandeaastal tehti materiaalse põhivara oste ja parendusi 115 156 euro väärtuses (2022: 1,3 miljonit eurot ja 2023: 1,2 miljonit eurot). Aruandes mainitakse, et järgmistel lähiaastatel sellises mahus praegu tehnika uuendust ei planeerita.

Kasumiaruanne näitab, et koos müügitulu 13%lise kahanemisega vähenes ka ärikasum 1 miljonilt eurolt 70 124 euroni. Muud äritulud kasvasid 12 892 eurolt 40 278 euroni, kasv oli peamiselt tingitud kasumist materiaalsete põhivarade müügi. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus oli 28 015 eurot, aasta varem oli see negatiivne -76 269 eurot.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulud vähenesid 14 miljonilt eurolt 13 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud kahanesid 466 096 eurolt 393 158 euroni. Kulude vähenemisesse panustasid eelkõige lähetuskulud, sõiduautode ülalpidamiskulud ja tööjõu rendikulud. Tööjõukulud kasvasid 418 957 eurolt 442 119 euroni, töötajate arv samal ajal ei muutunud. Põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenes 249 046 eurolt 265 031 euroni, muud ärikulud kasvasid 2704 eurolt 24 806 euroni.

Kõige olulisem ärikasumi vähenemise mõjutaja oli müügitulu langus, mida leevendasid teatud kulukategooriate vähenemine ja suurem kasum põhivarade müügist.

Ettevõtte intressikulu oli 152 291 euro ja see viis ärikasumi 80 561-eurosesse maksustamiseelsesse kahjumisse.

Müük Eestis kasvas 1,2 miljonilt eurolt 2,2 miljoni euroni, müük Taanis kahanes 6,3 miljonilt eurolt 4,2 miljoni euroni, müük Soome vähenes 5,7 miljonilt eurolt 4,7 miljoni euroni, müük Rootsi püsis suhteliselt stabiilsena 3 miljoni euro ringis.

Müügitulu põhiosa tuli küttepuu ja -hakke müügist, puidu hakkimine andis 436 918 eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 20. kohal. Selle käive oli 1,9 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,5 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte viies. Viimase nelja kvartali koondkäive on 9,8 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 2 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 8 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 6024 eurot ja see kasvas aastaga 70%.