Jae- ja hulgimüük | 2025 Näidis

1. Juhtide küsitlus: meeleolu paranes, kuid kasumlikkus jätkab kahanemist

Küsitlus viidi läbi oktoobri alguses ning sellele vastas 63 juhti.

Kuidas muutub teie ettevõttes järgmisel kuuel kuul:

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad tänavu kevadel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Võrreldes tänavu teises kvartalis läbi viidud küsitlusega on juhtide hinnang muutunud optimistlikumaks. Kui kevadel läbi viidud küsitluses oli juhtide hinnang sektori seisundile 2,95 palli 5 palli skaalal, siis nüüd oli see 3,12 palli. Sellisel skaalal tuleb kolme palli taset lugeda neutraalseks, kus näitajatelt ei oodata kasvu ega kahanemist. Üle 3 palli näitab ootuste muutumist optimistlikumaks, alla 3 palli näitab ootuste muutumist pessimistlikumaks.

Siin sektoris keskmine hinnang eelmises küsitluses küll kuigi palju alla 3 taseme ei kukkunud, ainult 0,05 palli võrra, kuis siiski oli möödunud kevadel antud keskmine hinnang kolme viimase aasta madalaim. Nüüd, sügisese küsitluse keskmist hinnangut võib varasemaga võrreldes lugeda suhteliselt tavapärasemaks.

Sarnaselt eelmisele küsitlusele prognoosisid juhid kõige kiiremat kasvu toote-teenuse hinnale. Sisendkulude surve hindadele jätkub, kuid tihe konkurents aeglustab selle kandumist lõpp-hindadesse. See omakorda tähendab, et hinnatõus jaguneb pikema perioodi peale.

Eelmise küsitlusega võrreldes prognoosisid juhid juba oluliselt kiiremat kasvu keskmisele palgale. Elukalliduse ja maksutõusude taustal on see küllalt ootuspärane, samas on ka selge, et tööjõukulu on üks olulistest sisendkuludest. Selle kululiigi juhtimine on küllalt oluline ka kulusurve leevendamisel.

Võrreldes eelmise küsitlusega, on investeeringud saanud varasema kahanemise asemel nüüd kasvuprognoosi ja see on kahtlemata positiivne märk. See kasvuprognoos pole küll kiire, kuid on ometi selgelt kasvav, mis viitab ettevõtete valmisolekule arengusse panustada.

Müügitulu kasvuprognoos on küll aeglane, kuid taaskord positiivne selles mõttes, et see pole kahanemisprognoos nagu eelmises küsitluses. Müügitulu kasvuprognoosi mõjutab oluliselt toote-teenuse hind, mille kasvuprognoos oli müügitulu omaga võrreldes küllalt kiire. Siiski näitab müügitulu jätkuvalt suhteliselt aeglane kasvuprognoos juhtide ettevaatlikkust nõudluse suhtes ning siin eelistatakse olla pigem pessimistlik.

Töötajate arvule prognoosivad juhid jätkuvat kahanemist. See kahanemine on küll nii väike, et pigem tuleb seda lugeda näitaja püsimiseks senisel tasemel. Ent kahanemine viitab nii tööjõumahuka sektori puhul ja efektiivistamise tõstmiseks tehtud investeeringutele, samuti näitab see, et nõudluse kiiret kasvu pole oodata.

Kasumlikkuse prognoos on kahanev ning selles suhtes on siinsete juhtide hinnang väga sarnane paljude muude sektoritega, kus me tänavu seda küsitlus oleme läbi viinud: kasumlikkuse kasvu ei oodata eriti kusagil.

Kuidas muutuvad sisendkulud järgmise kuue kuu jooksul?

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad tänavu kevadel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid kaubad, toore, teenused kulule, kuigi see kahanemisprognoos on eelmise küsitluse omast veidi aeglasem. Siiski on vahe nii väike, et seda tuleb lugeda näitaja dünaamika püsimiseks senisel tasemel.

Tööjõukulude kasvuprognoos on oluliselt kiirenenud. Arvestades, et ka keskmisele töötasule prognoositakse kasvu, on tööjõukulu kasvu kiirenemine üsna ootuspärane.

Turunduskuludele prognoosivad juhid püsimist senisel tasemel ja see prognoos on sama teist kvartalit järjest. Arvestades, et siinsete ettevõtete turundusvajadus on suhteliselt suur, seda nii tegevusala kui ka konkurentsiolukorra pärast, võib see sisuliselt siiski tähendada turunduse mahu kahanemist: ka siin on kulud kasvanud, kuid ettevõtted ei kiirusta vastavate eelarvete kasvatamisega.

Kuidas tunnetate nõudlust oma sektoris praegu?

42% juhtidest ütlesid, et nõudlus ei muutu, 38% juhtide hinnangul nõudlus kahaneb. 17% juhtidest ootab nõudluse aeglast kasvu. Nõudluse kiiret kasvu ootab vaid üks juht, kuid see võib tulla ka konkreetse ettevõtte kitsamast tegevusalast.

Millised on teie hinnangul suurimad riskid, mis võivad mõjutada teie ettevõtte tegevust järgmise 12 kuu jooksul? Palun valige kuni 3 kõige olulisemat.

Ülekaalukalt kõige olulisemaks mõjutajaks järgmise 12 kuu jooksul pidasid juhid inflatsiooni ja klientide ostujõu langust ning seadusandlikke muudatusi, sh maksutõusud. Mõlemat mõjurit nimetas 52% vastanud juhtidest. Kolmandal-neljandal kohal mõjuritest on geopoliitilised pinged ja sisendhindade tõus, neid kahte nimetasid 29% vastanud juhtidest. Nõudluse jätkuvat langust nimetas olulise mõjurina veerand vastanuist ja muutusi klientide käitumises nimetas 21% vastanud juhtidest.

Kuidas hindate üldist majanduskeskkonda Eestis järgmise 12 kuu jooksul?

37% juhtidest hindasid Eesti majanduskeskkonda järgmise 12 kuu jooksul halvenevaks, 29% arvates jääb see samaks. 27% juhtidest ootab mõõdukat paranemist.

 

2. Kaubandussügis 2026: kokkuhoidlikkusega harjunud tarbija ootab soodus- ja omatooteid

Palusime Eesti suurte jaekettide juhtidel kommenteerida tulevat aastat silmas pidades ettevõtete ees seisvaid väljakutseid: millised on iseloomulikud jooned, mis teeb muret, kuidas on inflatsioon mõjutanud tarbijate käitumist, kas ja millal hakkavad sektoris toimuma suured muutused ning mis sunniks ettevõtteid läbi viima drastilisi muutusi.

Vastasid:
Selveri juhatuse liige Kristi Simonsen
Rimi Eesti Food tegevjuht Kristel Mets
OG Elektra omanik Oleg Gross
Prisma Peremarketi maajuhi Teemu Kilpiä
Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla
Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel

Küsitlesid Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv ja Kaubandus.ee toimetaja Marion Lehes.

Jaekaubanduse juhid prognoosivad, et 2026. aasta on jaekaubanduses sarnane tänavusele aastale, kus valitseb jätkuvalt majanduslik surve, hinnatundlikkus püsib kõrgena ja ostujõu kiiret taastumist pole ette näha. Juhid on üldiselt ühel meelel, et ettevõtted peavad olema paindlikud ning pidevalt otsima ja rakendama efektiivsust tõstvaid meetmeid, et madalate kasumimarginaalidega keskkonnas edukalt toime tulla

Jaekaubanduse iseloomulikud jooned 2026. aastal

• Hinnatundlik ostukorv

Tarbijate hinnatundlikkus jääb kõrgeks või isegi süveneb, kuna inimesed on harjunud oma kulusid kontrollima ja raha hoolikamalt lugema. Prognoositakse, et mahuline kaupade müügi langus jätkub, sest toidukaupade inflatsioon on olnud palgakasvust suurem. Tarbijate käitumine on muutunud alalhoidlikumaks ja kokkuhoidlikumaks, seda vaatamata asjaolule, et olukord tööturul pole kardetud määral halvenenud.

Kampaaniatoodete ja soodustuste osakaal ostukorvis püsib väga kõrge, see on kasvanud 30%lt enne kriisi 50%ni praegu. Mõned juhid usuvad, et kampaaniatoodete osakaalu kasv pidurdub või stabiliseerub ning asendub püsivalt soodsate tavahindadega, sest kliendid väsivad pidevast eripakkumiste järgi jooksmisest. Siiski tehakse ostuotsuseid kõigepealt hinna ning alles siis päritolu või kvaliteedi järgi.

• Sortiment kitseneb

Sortiment liigub üha enam hinnatundlikkuse suunas. Jätkub sortimendi kitsenemise trend, eriti kallimate toodete osas ja nende puhul, mille liikumiskiirus kaupluses on aeglasem. See võib mõjutada värskeid tooteid ja Eesti väiketootjate valikut. Kui kohaliku toidu hind on kallim, hakkab tarbija eelistama välismaist toidukaupa. Toidukauplustes müüdavate toodete valiku kitsenemine suunab tarbijaid vajalikke tooteid piiritagustest e-kauplustest ostma.

Omamärgitoodete müügi kasv jätkub kõikides jaekettides, see pakub tarbijatele paremat hinna ja kvaliteedi suhet ning vähendab kulusid vahendajate arvelt. Omamärgitoodete puhul rõhutatakse, et jaekett vastutab nende kvaliteedi eest sisuliselt kogu oma äriga ning tarbija on hakanud neid tooteid ka järjest rohkem usaldama.

• E-pood vs füüsiline pood

Füüsiliste poodide kadumist ei prognoosi keegi, need jäävad püsima, neil on oma roll. Omaette küsimus on, kuidas ja millal muutub toiduainete kojuvedu Eesti hajaasustust arvestades kasumlikuks. Praegu suunatakse investeeringud eelkõige füüsiliste kaupluste renoveerimisse ja ostukeskkonna parandamisse. Hinnatundlikud tarbijad eelistavad suuri hüpermarketeid, kust saab kõik vajaliku korraga soodsamalt.

Kuigi toiduainete e-poodide osakaal kogumüügist püsib pigem stabiilne, jätkub tööstuskaupade osas piiritaguse e-kaubanduse kasv. Selle põhjuseks ei ole alati ainult hind, vaid ka sortiment, saadavus ja tarnekiirus.

• Vähem hinnatundlikud tooted

Ostjad on vähem hinnatundlikud kategooriates, millest on lihtne loobuda, näiteks maiustused. Samuti on väiksem hinnatundlikkus kuivainetes (riis, pasta, tatar), mida kulub koguseliselt vähe ja mille ühikuhind on madal võrreldes toiteväärtusega. Kasvav trend on valmistoitude ostmine ühe-kahe inimesega leibkondades, kus kodus valmistatakse harvem süüa, ka nende puhul on hinnatundlikkus madalam.

Sektori suurimad murekohad

• Ostujõu langus ja maksutõusud

Jaekaubanduse arengu suurim murekoht on tarbija ostujõu langus ja selle taastamine. Kasvavad tootjahinnad, kõrged toormehinnad ja riiklikud maksutõusud andsid löögi tarbijakindlusele ja tõstsid toiduainete hindu. Mitmed ettevõtted jätsid suvise käibemaksu enda kanda ning kommunikeerisid seda ka ostjatele.

• Käibemaksupoliitika

Eriline murekoht on Eestis kehtiv käibemaksumäär toiduainetele, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Juhtide hinnangul võiks valitsus kaaluda kasvõi ajutist (nt üheks või kaheks aastaks) 9% maksumäära kehtestamist põhilistele toiduainetele (piima-, liha-, kala-, puu- ja juurviljad), et toetada elanikkonna toimetulekut ja ergutada sisetarbimist. Samuti leitakse, et 24% käibemaks kõikidele kaupadele, mis on kliendist paari kliki kaugusel, viib kohaliku kaubanduse mahtusid allapoole.

• Regulatsioonid ja bürokraatia

EL regulatsioonid suurendavad bürokraatiat ja halduskoormust, sundides värbama lisapersonali ja tõstes seeläbi kulusid. Samuti ollakse kriitilised riigi suhtes, mis survestab palkade tõusu. Iga palkade tõus jõuab kohe lõpp-hindadesse, mille maksab kinni tarbija.

Inflatsiooni mõju tarbija käitumisele ja meetmed mitmekesisuse säilitamiseks

• Tarbija käitumise muutumine

Kõrge inflatsioon on muutnud tarbijad teadlikumaks ja ostuotsused läbimõeldumaks. Kliendid käivad sagedamini mitmes poes, ostukorvid on väiksemad, oste planeeritakse ette. Kliendid hindavad kogu ostukorvis oleva toodete hulka ja summat, mida selle eest makstakse, tehes sageli tunnetuslikke otsuseid, kus ei teata täpset ühikuhinda, kuid tajutakse saadud väärtust.

• Sortimendi mitmekesisuse säilitamine

Kaupmehed on keskendunud igapäevaste toiduainete taskukohaste hindade hoidmisele. Sortimendi mitmekesisuse säilitamiseks pakutakse valikut erinevatest hinnaklassidest, püsivalt soodsate hindade programmi ja püsikliendisoodustusi. Arendatakse omamärgitooteid, mis pakuvad soodsamat hinda. Samuti tehakse koostööd Eesti väike- ja mikrotootjatega, pakkudes neile eraldi müügikohti (nt Talu Toidab), kus saavad oma tooteid müüa väiketootjad, kelle kogused ja tarnekindlus on kõikuvad. Sortimendi optimeerimiseks lisatakse lühema tarneahelaga lähedal toodetud kaupu.

Suuri muutusi turul oodata pole

• Madalseis ja konsolideerumine

Märke majanduslikust madalseisu lõppemisest praegu ei ole. Ent sektori juhid ka ei usu, et lähiajal oleks oodata järske muutusi turuosaliste seas, näiteks massilisi turult lahkumisi või laiaulatuslikke ühinemisi. Suured ühinemised ei ole Eesti turu killustatuse tõttu soodsad, sest sellega kaasneksid näiteks kaupluste suured sulgemiskulud.

Tõsised muutused toimuvad sektoris siis, kui äriühingud langevad pikaajalisse kahjumisse. Ainult Eestis tegutsevate jaekettide jaoks pole sulgemine lihtsalt ühest riigist lahkumine või ühe osakonna sulgemine, vaid see tähendaks kogu äritegevuse lõppu. Selliseid otsuseid tehakse reeglina vaid äärmisel vajadusel.

• Lahtiolekuajad ja sortiment

Lahtiolekuaegade lühendamised on juba väiksemates piirkondades aset leidnud (regioonide ja perioodide erisused), kuid need ei paranda oluliselt kuluefektiivsust. Sortimendi muudatused toimuvad vastavalt klientide eelistustele ja nõudluse muutustele järk-järgult, mitte järsku.

Drastilised muutused eeldavad äärmuslikke olusid

Põhiline tegur, mis sunnib drastilistele muudatustele, on pikaajaline kasumlikkuse langus. Eesti jaekaubanduse kasumlikkuse osakaal kogukäibest on Euroopa Liidu üks madalamaid, kõikudes umbes 2% ringis. Pikaajaline kasumlikkuse langus sunniks ärimudelit fundamentaalselt ümber hindama.

Juhid nendivad, et tänane olukord on piisavalt ekstreemne, et nõuda pidevat efektiivsuse tõstmist ja struktuuride optimeerimist. Näiteks hõlmavad need muutused energiamahukate seadmete väljavahetamist, iseteeninduse osakaalu suurendamist, kahjumlike kaupluste sulgemist ning personali struktuuri muutmist.

Teine järske muutusi esile kutsuv tegur on olukord, kus ettevõttete tegevus oleks olulisel määral halvatud. Näiteks kui Eesti toidutootjad lõpetaksid tegevuse või kui Euroopa riigid võtaksid väga protektsionistliku suuna (nagu Covidi ajal), takistades toiduainete eksporti. Arvestades Eesti madalat toiduga varustatuse taset, satuks meie toidujulgeolek tugeva surve alla.

Ärimudel võib vajada ümberhindamist ka siis kui tarbija käitumine järsult muutub, näiteks kui hinnatundlikkuse kasvab väga järsult. Ka suured maksumuudatused või regulatiivsed muudatused, mis panevad klientide ostujõu proovile, sunniksid drastilistele meetmetele.

Üldiselt on sektoris vajalik pidev valvsus ja selge strateegia loomine, et olla valmis reageerima muudatustele, mis ei pruugi olla otseselt isegi seotud kaubandusega.

 

3. 2024. aasta üldised tulemused ja 2025. aasta teise kvrtali näitajad

Kõige kiiremini kasvas TOP 16-30 müügitulu, nende turuosa kasvas aastaga 1 protsendipunkti võrra. Ka TOP 5 müügitulu näitas kasvu, kuid nende turuosa ei muutunud. TOP 6-15 ja väljaspool TOP 30 olevate ettevõtete müügitulu kasvas aastaga pool protsenti, kuid turuosa ei muutunud.

Kogu sektoris TOP 30

 

4. Ettevõtted TOPides: jaekaubandus

Esimesel kohal müügitulu TOPis on SELVER AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 620,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 7 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte teine. Kasum oli 14,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 4 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 2906 ja nende arv kahanes aastaga 61 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte teine. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1202 eurot ja see kasvas aastaga 3%. Palga TOPis on ettevõte 36. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 24 030 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 145,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 4,6 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 72,1 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 8,9 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 9,9 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,9 miljoni euro võrra.

Ettevõte põhjendab oma 2024. aasta majandustulemusi keerulise jaekaubanduskeskkonnaga. Kuigi hinnakasv aeglustus, püsis tarbijate ostujõud madalal ja majanduslangus hoidis tarbijate kindlustunde madalal. See väljendus tarbimisharjumustes, kus eelistati soodsama hinnaga kampaaniatooteid ja lükati vähem oluliste toodete oste edasi. Spetsialiseerimata kaupluste turusegmendi käive kasvas 2024. aastal jooksevhindades 0,8%, kuid mahuline müük langes kolmandat aastat järjest, vähenedes 2,8%. Selveri müügitulu vähenes aasta varasema perioodiga 1,1% ja Selveri kauplustest tehti 44,4 miljonit ostu, mis ületas eelmise aasta ostude arvu 0,4% võrra. Ettevõtte kirjutab, et nende müügitulu kasvas turusegmendist aeglasemalt ning mõjutasid kahe kaupluse sulgemine 2023. aastal, kolme kaupluse ajutine sulgemine renoveerimiseks ja kahe uue kaupluse avamine alles 2024. aasta teises pooles.

Ettevõtte 2024. aasta puhaskasumit mõjutasid eelkõige kaupade vähenenud läbimüük ja brutokasumi langus. Brutokasumi vähenemise põhjustasid tegevused hinnakuvandiga ja kampaaniatoodete osakaalu suurenemine ostukorvis. Vaatamata peaaegu kõikide teenuste ja materjalide hindade kallinemisele, suudeti tegevuskulude kasv hoida 3% tasemel tänu rakendatud kokkuhoiumeetmetele. Tööjõukulud püsisid tänu tööprotsesside jätkuvale efektiivistamisele eelmise aasta tasemel.

2024. aastal avas ettevõte Rocca Al Mare Selveri Tallinnas, Raadi Selveri Tartus ja TKM Gruppi kuuluva Logistikakeskuse Maardus, lisaks liituti Wolt Market platvormiga.

Tänavu esimeses kvartalis plaanis ettevõte sulgeda kaupluse Maardus, samuti renoveeritakse vähemalt üks kauplus ning äsja avatud logistikakeskus võetakse Selveri tarneahelas täismahus kasutusele.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu 1,1%lise kahanemisega vähenes ettevõtte ärikasum 16,2 miljonilt eurolt 11,8 miljoni euroni. Ärikasumi langust mõjutasid mitmed tegurid. Kuigi müüdud kaupade, toorme ja teenuste kulu vähenes 472,7 miljonilt eurolt 468,1 miljoni euroni, suurenesid mitmesugused tegevuskulud 71,7 miljonilt eurolt 73,8 miljoni euroni. Selle taga oli peamiselt üürikulude suurenemine, turunduskulude kasv ning andmeside ja IT kulude kasv. Tööjõukulud kasvasid 55,1 miljonilt eurolt 55,4 miljoni euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus püsisid aasta varasemal tasemel, umbes 12,1 miljoni euro ulatuses. Seega olid ärikasumi vähenemise peamisteks mõjutajateks müügitulu langus ja tegevuskulude, eriti üürikulude, kasv.

Kasum tütarettevõtjatelt oli 3 miljonit eurot, muud finantskulud olid 452 000 eurot. See korrigeeris maksustamiseelset kasumit ülespoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist ja valdavalt jaemüügist. Teenuste müügitulu oli 24,3 miljoni eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte teine. Selle käive oli 152,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 2,2 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte esimene. Viimase nelja kvartali koondkäive on 618,6 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 3246 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 82 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1072 eurot ja see kasvas aastaga 4%.

---

Teisel kohal müügitulu TOPis on MAXIMA EESTI OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 598,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 5,4 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kuues. Kasum oli 7,3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 4,4 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte neljas ja vastavas muutuse TOPis teine.

Töötajaid oli ettevõttes 2937 ja nende arv kahanes aastaga 268 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte esimene. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1198 eurot ja see kasvas aastaga 13%. Palga TOPis on ettevõte 37. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 21 721 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 237,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 11,8 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 66,7 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 1,9 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 3 miljoni euro ulatuses.

Ettevõte kirjutab et peamisteks väljakutseteks olid kahanevad jaekaubanduse müügimahud, käibemaksumäära tõus ja tihe konkurents jaekettide vahel, mis suurendas märgatavalt promomüügi osakaalu. Kui 2023. aastal mõjutasid tegevust negatiivselt kõrge inflatsioon, Lidli laienemine Eesti jaeturul ja kasvavad intressimäärad, siis 2024. aastal taltusid inflatsioon ja teises kvartalis hakkasid alanema ka intressimäärad.

Eelmisel aastal keskendus ettevõte äritegevuse kvaliteedi ja tõhususe parandamisele. Üheks olulisemaks sündmuseks oli 2021. aastal alustatud formaadiprojekti jõudmine lõpusirgele, mille eesmärk on viia kõik kauplused üle ühtsele formaadile, et parandada tegevuse tõhusust ja klientide ostukogemust. Aasta lõpuks oli 85 kauplusest uue formaadi saanud 74 ehk 87%. Ettevõtte plaanide kohaselt viiakse ülejäänud kaupluste formaadiuuendused lõpule 2025. ja 2026. aasta jooksul.

Koondkasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu 0,9%lise kasvuga koos kahanes ärikasum 13,8 miljonilt eurolt 10,5 miljoni euroni.

Müüdud kaupade kulu kasvas 553,1 miljonilt eurolt 560,4 miljoni euroni ja see mõjutas brutokasumi kujunemist. Müüdud kaupade kulu sisaldab nii edasimüügiks mõeldud kaupade maksumust kui ka kaupluste tegevusega seotud kulusid, nagu üür, hooldus, kommunaalkulud, amortisatsioon ja töötasud.

Ärikasumi languse peamiseks mõjutajaks oli turustuskulude kasv. Need kasvasid 26,4 miljonilt eurolt 27,8 miljoni euroni ehk 4,9%. Olulised kuluread turustuskulude koosseisus olid töötasu ja sellega seotud maksud, mis kasvasid 10,4 miljonilt eurolt 11,1 miljoni euroni, ning reklaamikulud, mis tõusid 4,2 miljonilt eurolt 4,9 miljoni euroni. Lisaks mõjutasid ärikasumit varade väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Ettevõtte finantstulud olid 2,2 miljonit eurot ja finantskulud 5,4 miljonit eurot. Finantskulude ülekaal korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist ja valdavalt jaekaubandusest.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte esimene. Selle käive oli 155,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 3,4 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kolmas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 601,9 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 2866 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 34 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1168 eurot ja see kasvas aastaga 4%.

---

Kolmandal kohal müügitulu TOPis on RIMI EESTI FOOD AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 483 miljonit  eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 12 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kolmas. Kasum oli 9,8 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 568 000 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kolmas.

Töötajaid oli ettevõttes 2588 ja nende arv kasvas aastaga 30 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kolmas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 979 eurot ja see kasvas aastaga 6%. Palga TOPis on ettevõte 45. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 19 557 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 71,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 3,6 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 43,4 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 4,7 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 8,3 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 6,3 miljoni euro võrra.

Ettevõte põhjendab oma tulemusi peamiselt inflatsiooniga, mis kasvatas müüki, kuid samal ajal suurendas ka sisendhindade survet. Klientide hinnatundlikkusele reageerimiseks jätkas Rimi programmiga „Tõenäoliselt parim tavahind turul“, mis pakub üle 700 igapäevatoote turu soodsaima või sellega võrdse tavahinnaga.

Ettevõte investeeris 8,7 miljonit eurot. Renoveeriti 10 kauplust, millest viies vahetati külmaseadmed keskkonnasõbralikumate vastu. Avati kolm uut kauplust: Puiestee Supermarket Tartus, Järveküla Supermarket Rae vallas ja iseteeninduslik Express-kauplus Tallinnas Noblessneri piirkonnas. Viimane on pilootprojekt, mis loob aluse võimalikule ööpäevaringsele ostlemisele. Suleti Sepa Supermarket Tartus. Aasta lõpus oli ettevõttel 84 kauplust.

Tänavu on kavas avada üks uus Supermarket ja jätkata olemasolevate kaupluste uuendamisega. Märtsis alustab tööd uus jaotuskeskus Laagris, kuhu kolivad ka Rimi peakontor ja keskköök. Jätkuvad ulatuslikud investeeringud nii põhipalkadesse kui ka tasemetasudesse. Lisaks saab 2. juunil 2025 ettevõtte uueks omanikuks Taani jaemüüja Salling Group AS, kes omandab Rimi Baltic AB aktsiad.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 2,5%, ärikasum kahanes 10,3 miljonilt eurolt 9,8 miljoni euroni.

Ärikasumi vähenemist mõjutasid peamiselt kasvanud kulud, mis ületasid müügitulu kasvu. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas aastaga 398,1 miljonilt eurolt 407,9 miljoni euroni. Selle rea kasvu mõjutasid enim müügiks ostetud kaupade kulu suurenemine ning üüri- ja rendikulude kasv. Tööjõukulud suurenesid 38,5 miljonilt eurolt 40,9 miljoni euroni, samal ajal kasvas ka töötajate arv. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 7 miljonilt eurolt 7,6 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud vähenesid 17,1 miljonilt eurolt 16,9 miljoni euroni.

Ettevõtte finantskulu oli 46 000 eurot ja see korrigeeris maksustatavat tulu veidi allapoole.

Kogu müük tuli Eestist ja jaemüügist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kolmas. Selle käive oli 126,5 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,9 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte neljas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 490,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 2691 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 132 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1176 eurot ja see kasvas aastaga 11%.

---

Neljandal kohal müügitulu TOPis on OG ELEKTRA AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 252,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 23,2 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 12 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 5,8 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte teine.

Töötajaid oli ettevõttes 1200 ja nende arv kasvas aastaga 72 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte neljas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1414 eurot ja see kasvas aastaga 5%. Palga TOPis on ettevõte 22. Tööjõukulu moodustas müügitulust 11%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 32 275 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 184,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 12,3 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 41,7 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 642 798 euro võrra. Ettevõte maksis dividende 200 000 euro ulatuses, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 100 000 euro võrra.

Ettevõte põhjendab oma 2024. aasta tulemusi peamiselt kahe teguriga. Esiteks oli 2023. aasta puhaskasum erakordselt suur tänu ühekordsetele tehingutele, sealhulgas 3,9 miljoni euro suurusele tulule elektrienergia tagasimüügist ja 1,4 miljoni euro suurusele tulule põhivara müügist. Teiseks, kui 2024. aasta alguses tõusis käibemaksumäär 2 protsendipunkti võrra, otsustas ettevõte mitte tõsta kaupade hindu, vaid katta käibemaksu tõus oma kasumimarginaali arvelt. See oli teadlik samm, mille kohta edastati klientidele teavet ka telereklaami vahendusel.

Aruandeaastal avas ettevõte kolm uut kauplust: 5. septembril Abja-Paluojas, 5. detsembril Sõmerul (Rakvere vallas) ja 20. detsembril Tõrvandis (Tartumaal). Investeeringud põhivarasse ulatusid kokku 15,9 miljoni euroni, mis tehti omavahenditest ilma laenuraha kaasamata. Ettevõte jätkas aktiivset tegevust kaupluseketi laiendamiseks, soetades kinnistuid Arukülla, Tapale, Väike-Maarjasse, Aespale ja Paikusele. Lisaks omandati Kohtla-Järvel Ahtme Kaubanduskeskus, kus oldi varem üürnikuks.

Sisenemine hotelliärisse: Üheks erakordsemaks otsuseks oli sisenemine hotelli- ja spaateenuste turule. Kuna Rakvere kesklinna planeeritud suurinvesteeringu detailplaneering venis, otsustas ettevõte suunata investeeringu Viljandisse, omandades sealse spaahotelli ehitusprojekti ja kinnistu. Kuigi Rakvere detailplaneering hiljem kehtestati, on see projekt edasi lükatud, kuni Viljandi projekt on valmis.

Tänavu aasta alguses avati uus kauplus Lihulas ning aruande esitamise hetkeks oli alustatud ka Tapa kaupluse ehitustöödega. Töös on veel viie kaupluse projektid. 4. veebruaril 2025 sõlmiti Nordecon AS-iga töövõtuleping Viljandi spaahotelli ehitamiseks, misjärel algasid ehitustööd algasid.

Kasumiaruanne näitab, et müügitulu kasvas aastaga 10,1%, ärikasum kahanes aastaga 18,1 miljonilt eurolt 12,1 miljoni euroni. Ärikasumi languse peamiseks mõjutajaks oli mitmesuguste tegevuskulude enam kui kahekordne kasv ning teiste kulude suurenemine.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas 189,5 miljonilt eurolt 211,1 miljoni euroni. Kasvu taga oli peamiselt müügiks ostetud kaupade kulu suurenemine ja riknenud kauba mahakandmise kulu kasv. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 4,3 miljonilt eurolt 8,8 miljoni euroni. Suurim kasv oli kommunaal- ja rendikuludes, mis tõusid 317 000 eurolt 3,9 miljoni euroni. Tööjõukulud kasvasid 24 miljonilt eurolt 26,8 miljoni euroni, peamiselt palgakulu kasvu tõttu, samal ajal kasvas ka töötajate arv. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 2,3 miljonilt eurolt 2,5 miljoni euroni.

Ettevõtte intressitulus olid 229 606 eurot ja -kulud olid 401 054 eurot. Kulude ülekaal korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist ja kaupade jaemüügist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte neljas. Selle käive oli 72,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 8,7 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Viimase nelja kvartali koondkäive on 268,6 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 1780 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 79 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 931 eurot ja see kasvas aastaga 10%.

---

Viiendal kohal müügitulu TOPis on PRISMA PEREMARKET AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 205,9 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 13,7 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte esimene. Ettevõtte kahjum oli 3,5 miljonit eurot, aasta varem oli kahjum 7 miljonit eurot.  Kahjumi TOPis on ettevõte teine.

Töötajaid oli ettevõttes 657 ja nende arv kahanes aastaga 78 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kuues. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1426 eurot ja see kasvas aastaga 8%. Palga TOPis on ettevõte 21. Tööjõukulu moodustas müügitulust 7%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 17 505 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 44,3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 6,4 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 26,5 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 4,7 miljoni euro võrra.

Ettevõte jaoks oli aruandeaasta muutuste aasta. Ettevõtte tegevusele avaldasid tugevat mõju Ukraina kriisist tulenev madal tarbijakindlus, kõrged energiahinnad ja üldine majanduskeskkonna ebastabiilsus. Negatiivsete mõjude leevendamiseks keskenduti eriliselt hinnastamisele, kuluefektiivsusele ja energiatõhususele.

Aruandeaastal jätkus Rocca al Mare hüpermarketi kontseptsiooni uuendamine, suleti kahjumlik Linnamäe Prisma supermarket, et tagada ettevõtte majandustegevuse jätkusuutlikkus.

Tänavu on ettevõtte fookuses tulemuslikkuse arendamine müügi kasvatamise ja kulude optimeerimise kaudu. Plaanis on tugevdada hinna- ja sortimendiliidri positsiooni, juhtida supermarketite segmendi kulusid, optimeerida tarneahelat ning tegeleda kadude haldamisega.

Tänavu värskendatakse osaliselt Lasnamäe ja Sikupilli poodide kontseptsioone, vähendatakse Narva Prisma müügipinda 4000 m² võrra, et see vastaks paremini kohalike tarbijate vajadustele ning jätkatakse uute tööprotsesside juurutamist supermarketites.

Pikemas plaanis kavatseb Prisma Peremarket jätkuvalt ja läbimõeldult laiendada oma tegevust Eesti jaekaubanduses ning peab läbirääkimisi uute jaekaubanduspindade üle erinevates Eesti paikades. Ettevõtte emaettevõte on kinnitanud valmisolekut ettevõtet majandusraskuste korral rahaliselt toetada.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu vähenes aastaga 6,2%. 2023. aasta 5,9 miljoni eurone ärikahjum kahanes 2,4-euroseks ärikahjumiks.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu vähenes 172,4 miljonilt eurolt 160,5 miljoni euroni. See aitas ärikahjumit vähendada. Mitmesugused tegevuskulud kahanesid 32,3 miljonilt eurolt 31,5 miljoni euroni. Selle rea suurimad komponendid olid üüri- ja rendikulud ning vee-, elektri- ja soojusenergia kulu. Tööjõukulud vähenesid 15,9 miljonilt eurolt 15 miljoni euroni, samal ajal kahanes ka töötajate arv. Põhivarade kulum ja väärtuse langus vähenesid 4,7 miljonilt eurolt 4,5 miljoni euroni. Olulised käibevara allahindlused, mis puudutavad varude allahindlust, vähenesid enam kui poole võrra 1,1 miljonilt eurolt 513 000 euroni. Muud ärikulud vähenesid drastiliselt 2,7 miljonilt eurolt 69 000 euroni ja see oli üks olulisemaid positiivseid mõjutajaid ärikahjumi vähenemisel.

Kuigi müügitulu langes, suutis ettevõte oluliselt vähendada nii müüdud kaupade kulu kui ka muid ärikulusid, mis viis ärikahjumi märkimisväärse vähenemiseni.

Ettevõtte intressitulud olid 55 000 eurot, finantskulud olid 15 000 eurot ja intressikulud olid 1,2 miljonit eurot ning nende mõju süvendas veidi maksustamiseelset kahjumit, kuid see jäi siiski aasta varasemast kahjumist väiksemaks.

Kogu müügitulu tuli Eestist ja jaemüügist spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte viies. Selle käive oli 49,5 miljoni eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte teine. Viimase nelja kvartali koondkäive on 202,3 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 683 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 51 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1309 eurot ja see kasvas aastaga 4%.

---

Kuuendal kohal müügitulu TOPis on ALDAR EESTI OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 157,5 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 6,2 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte viies. Kasum oli 1,9 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 970 803 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kaheksas.

Töötajaid oli ettevõttes 580 ja nende arv kasvas aastaga 47 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte seitsmes. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1304 eurot ja see kasvas aastaga 7%. Palga TOPis on ettevõte 34. Tööjõukulu moodustas müügitulust 8%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 23 693 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 55,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 7,1 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 50 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 6,9 miljoni euro võrra.

Ettevõte põhjendab oma 2024. aasta majandustulemusi inflatsioon, energiahindade ja jaekaubanduse tiheda konkurentsiga.

Ettevõte jätkas investeeringud olemasolevatesse kauplustesse, e-poodi ja turundustegevusse. Lisaks avati Viljandis uus kauplus nimega Uku CityAlko. Kokku oli ettevõttel 2024. aasta lõpuks 50 müügiüksust. Ettevõte tegutseb järgnevate kaubamärkide all: Aldar Market, SuperAlko, CityAlko, Sadama Turg, Aldar C&C, Kohvik Kai ja Kochi Aidad.

Tänavused eesmärgid on püsida senistes turusegmentides ning säilitada ja kasvatada kaupluste käivet, ostjaskonda ja turuosa, jätkata aktiivselt sobivate uute kaubanduspindade otsimist, et avada uusi kaupluseid, pidada tulemuslikumaid läbirääkimisi tarnijatega, et saavutada soodsamaid sisseostuhindu ja paremaid maksetingimusi, mis aitaks parandada likviidsuse juhtimist.

Ettevõtte kasumiaruanne näitab, et müügitulu kasvas aastaga 4%, ärikasum kahanes 2,9 miljonilt eurolt 1,7 miljoni euroni. Ärikasumi vähenemist mõjutasid peamiselt kulude kasv, mis ületas müügitulu kasvu.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas 136 miljonilt eurolt 140 miljoni euroni. Eriti kasvasid kulud toorainele ja materjalile ning üüri- ja rendikulud. Tööjõukulud kasvasid 10,2 miljonilt eurolt 11,9 miljoni euroni, ka töötajate arv kasvas. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 4,2 miljonilt eurolt 4,9 miljoni euroni. Suurim kasv oli reklaamikuludes ja mitmesugustes bürookuludes. Põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenes 427 467 eurolt 512 460 euroni. Muud äritulud vähenesid 2,4 miljonilt eurolt 1,3 miljoni euroni. Mõlemal aastal moodustas põhiosa tuludest võlanõude loovutus, mis 2024. aastal oli 1,3 miljonit eurot (2023. aastal 2,1 miljonit eurot). See vähenemine oli ärikasumi languse üks põhjuseid.

Ettevõtte intressitulu oli 201 058 eurot, muud finantstulud olid 3857 eurot ja intressikulu oli 552 eurot. Intressi- ja finantstulud korrigeerisid maksustamiseelset kasumit ülespoole.

Valdav osa müügitulust tuli Eestist ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 102,8 miljonilt eurolt 108,1 miljoni euroni. Läti müügitulu kasvas samuti veidi 48,3 miljonilt eurolt 48,7 miljoni euroni, Saksamaa müügitulu kasvas 209 906 eurolt 611 501 euroni.

Jaekaubandus andis 150,2 miljonit eurot, hulgikaubandusest tuli 5,1 miljonit eurot ja teenustest 1,8 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kuues. Selle käive oli 40,4 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 568 926 euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kümnes. Viimase nelja kvartali koondkäive on 160,2 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 481 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 24 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1285 eurot ja see kasvas aastaga 7%.

---

Seitsmendal kohal müügitulu TOPis on HARJU TARBIJATE ÜHISTU TÜH. Selle müügitulu oli 2024. aastal 153,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,6 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte üheksas. Kasum oli 3,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 2,9 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte seitsmes.

Töötajaid oli ettevõttes 569 ja nende arv kasvas aastaga 9 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kaheksas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1772 eurot ja see kasvas aastaga 5%. Palga TOPis on ettevõte kuues. Tööjõukulu moodustas müügitulust 10%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 34 101 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 63,6 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3,7 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 20,7 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 1,4 miljoni euro võrra.

Ettevõte selgitab oma majandustulemusi laiemas majanduskontekstis, viidates mitu aastat kestnud majandussurutisele, mis on tugevalt mõjutanud tarbija käitumist. Majandussurutise ilmingutena on kauplustes märgata soodustoodete ja kampaaniakaupade osakaalu kasvu klientide ostukorvis ning tavakaupade varguste mahu suurenemist. Kuigi Eesti majandus näitas 2024. aasta neljandas kvartalis esimesi taastumise märke ja väljus 10 kvartalit kestnud langusest, püsis kodumajapidamiste kindlustunne madalal, mis mõjutas negatiivselt eratarbimise ja jaemüügi mahtu.

Ettevõte tegi aruandeaastal investeeringud materiaalsetesse põhivaradesse, kogusummas 2,8 miljonit eurot. Peamised investeerimisprojektid olid: Aegviidu kaupluse ehituse teine etapp (829 725 eurot); Muraste Konsumi külmseadmete ja sisustuse uuendamine (426 299 eurot); Teatri Minimarketi ruumide ümberehitus ning külmseadmete ja sisustuse soetamine (kokku 490 746 eurot); Laagri Maksimarketi külmseadmete uuendamine (180 050 eurot); Kiili korterite ost (164 000 eurot) ja Laagri taaramaja ehitus (101 388 eurot).

Lisaks investeeriti hoonete, seadmete ja tehnoloogia uuendamisse 330 030 eurot.

Tänavuseks eesmärgiks on ettevõte endale seadnud olla oma liikmetele ja klientidele esmane valik jaekaubandusteenuse pakkujana ning hinnatud tööandja. Ettevõte plaanib säilitada ja suurendada oma turupositsiooni Harjumaal ja Tallinnas.

Kavas on mitme kaupluse renoveerimine ja uuendamine, milleks on planeeritud 3,3 miljonit eurot. Need investeeringud on suunatud kaasaegsema teenuse pakkumisele, jätkusuutlikkuse tagamisele, müügimahu kasvatamisele ja kasumlikkuse kindlustamisele. Samuti jätkatakse uute atraktiivsete asukohtade kaardistamist uute kaupluste rajamiseks.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes 1%, ärikasum vähenes 6,2 miljonilt eurolt 4,1 miljoni euroni.

Kaubad, toore, materjal ja teenused vähenes 121,5 miljonilt eurolt 121,1 miljoni euroni. Tööjõukulud kasvasid 15 miljonilt eurolt 16 miljoni euroni, samal ajal kasvas veidi töötajate arv. Mitmesugused tegevuskulud vähenesid 10,5 miljonilt eurolt 10,1 miljoni euroni. See kokkuhoid saavutati soojus- ja elektrienergia kuludelt, samas kui näiteks valvekulud kasvasid. Põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenes 2,1 miljonilt eurolt 2,2 miljoni euroni. Muud äritulud vähenesid 111 183 eurole (2023: 135 135 eurot), muud ärikulud kasvasid 12 566 euroni (2023: 12 138 eurot).

Ettevõtte kahjum finantsinvesteeringutelt oli 1,3 miljonit eurot (2023: kahjum 208 916 eurot), intressitulud olid 527 556 eurot. Kahjumi tõttu finantsinvesteeringutelt korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist, jaemüük andis 150,1 miljonit eurot ja kaubandusega seotud teenuste müük andis 2,6 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte seitsmes. Selle käive oli 40,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,7 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kuues. Viimase nelja kvartali koondkäive on 156,6 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 756 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1485 eurot ja see kasvas aastaga 12%.

---

Kaheksandal kohal müügitulu TOPis on LIDL EESTI OÜ. Ettevõttel on tavapärasest erinev majandusaasta ja käesolevas raportis on kasutatud aruannet, mis kajastab majandustulemusi 2024. aasta märtsist 2025. aasta veebruarini. Selle perioodi müügitulu oli 151,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 5,1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte viies. Kahjum oli 25,5 miljonit eurot, aasta varem oli kahjum 21,9 miljonit eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 509 ja nende arv kahanes aastaga 39 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kümnes. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2089 eurot ja see kasvas aastaga 12%. Palga TOPis on ettevõte esimene. Tööjõukulu moodustas müügitulust 11%. Lisandväärtus töötaja kohta oli -17 061 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 164,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 30,4 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 19,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 8,2 miljoni euro võrra.

Ettevõte põhjendab kahjumit jätkuvate investeeringute ja nendega seotud protsessidega, kahjum kaetakse järgmiste aastate kasumi arvelt. Keerulises majandusolukorras, mida iseloomustab ülemaailmse toidutoorme hindade ja tarbimismaksude tõusust tingitud inflatsioon, keskendus ettevõte müügiedendusstrateegia muutmisele, et võita kliente ja olla konkurentsivõimeline.

Aruandeperioodil jätkas ettevõte laienemist, avati neli uut kauplust, mis suurendas poodide koguarvu 17ni. Ettevõte tegi aasta jooksul investeeringuid pikaajalistesse varadesse 26,8 miljoni euro väärtuses. Muude oluliste arengute hulka kuulusid iseteeninduskassade kasutuselevõtt ja elektriautode laadimispunktide paigaldamine kõikidesse poodidesse.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu vähenes aasta varasemaga võrreldes 3,3%, ärikahjum süvenes aastaga 21,5 miljonilt eurolt 23,6 miljoni euroni.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kahanes 127,3 miljonilt eurolt 122,1 miljoni euroni ja see oli peamiselt tingitud müügiks ostetud kaupade kulu vähenemisest. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 32,5 miljonilt eurolt 33,1 miljoni euroni, suurima osa moodustasid administreerimis- ja operatiivteenused. Tööjõukulud suurenesid 16,2 miljonilt eurolt 16,8 miljoni euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 4,3 miljonilt eurolt 5,4 miljoni euroni. Muud äritulud kasvasid 2,1 miljonilt eurolt 2,3 miljoni euroni ja siin moodustas olulise osa kasum materiaalsete põhivarade müügist.

Ettevõtte intressitulud olid 154 389 eurot, kuid 2 miljoni eurone intressikulu korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist ka jaekaubandusest.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kaheksas. Selle käive oli 36,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte viies. Viimase nelja kvartali koondkäive on 154,2 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 521 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 74 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2079 eurot ja see kasvas aastaga 12%.

---

Üheksandal kohal müügitulu TOPis on JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU TÜH. Selle müügitulu oli 2024. aastal 133,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 6,6 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kolmas. Kasum oli 71 940 eurot ja see kahanes aastaga 2,6 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 44.

Töötajaid oli ettevõttes 711 ja nende arv kahanes aastaga 25 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte viies. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1501 eurot ja see kasvas aastaga 4%. Palga TOPis on ettevõte 16. Tööjõukulu moodustas müügitulust 13%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 23 864 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 57,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,1 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 32,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1,6 miljoni euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et jätkati oma tegevuse efektiivistamist uute tehnoloogiliste lahenduste juurutamisega, mis aitaksid tulevikus vähendada kulusid. Kaubandustegevuse rentaablus vähenes seoses hinnalisandi langusega, mis oli tingitud tarbijate ebakindlusest ostude sooritamisel. Kampaaniakaupade osakaal käibest suurenes ja ületas ühe kolmandiku. Ettevõte kirjutab, et on hoidnud maakauplusi avatuna ka kohtades, kus elanike vähesus ei võimalda tegutseda kasumlikult.

Aruandeperioodil investeeriti põhivarasse 870 500 eurot, millest valdav osa läks kaupluste tehnoloogia ja muu materiaalse põhivara uuendamiseks.

Tänavu plaanib ettevõte jätkata investeeringute tegemist kaupluste infotehnoloogiasse, seadmetesse ja tarkvarasse , et vähendada töö mahtu ja hoida kokku tööjõukulusid ning parandada teenuste kvaliteeti. Samuti plaanitakse investeerida kaupluste külmseadmetesse, lisaks plaanitakse tulevikus suurendada päikesepaneelidel töötava elektri tootmist. Plaanis on ka mitme kauplushoone renoveerimine, et oleks tagatud nõuetekohane ja kaasaegne ostukeskkond.

Kasumiaruanne näitab, et müügitulu vähenes 4,7% ja ärikasum kahanes 3 miljonilt eurolt 855 903 euroni. Ärikasumi kujunemise peamine mõjutaja olid müügitulu vähenemine.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu vähenesid 117,5 miljonilt eurolt 112,9 miljoni euroni, mis on kooskõlas müügimahu langusega. Varude allahindluse ja mahakandmise kulu kasvas veidi, olles 1,13 miljonit eurot (2023. aastal 1,10 miljonit eurot). Energiakulud vähenesid, aidates kulusid veidi leevendada. Tööjõukulud kasvasid vaatamata töötajate arvu vähenemisele 16,8 miljonilt eurolt 16,9 miljoni euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenesid veidi, kuid jäid 2,2 miljoni euro tasemele. Muud äritulud vähenesid 2,8 miljonilt eurolt 2,4 miljonile eurole, peamiselt seetõttu, et 2023. aastal saadi materiaalsete põhivarade müügist märkimisväärset kasumit (457 000 eurot), eelmisel aastal oli see 12 700 eurot. Muud ärikulud vähenesid 331 000 eurolt 24 000 eurole, selle põhjuseks oli 2023. aastal kajastatud kahjum materiaalsete põhivarade müügist summas 306 000 eurot, mida 2024. aastal ei esinenud.

Maksustamiseelse kasumi kujunemist mõjutab oluliselt kahjum finantsinvesteeringutelt, mis oli 726 472 eurot. See kahjum on seotud AS Coop Panga aktsiate bilansilise väärtuse muutusega. Intressikulud olid 216 000 eurot. Ettevõttel oli ka finantstulu 158 802 eurot, kuid suur kahjum finantsinvesteeringutel korrigeeris maksustamiseelset kasumit oluliselt allapoole.

Ettevõttel tulumaksukulu ei tekkinud. Aruandeaasta lõppkasumiks kujunes 71 940 eurot, mis on 97% langus võrreldes 2023. aasta 2,63 miljoni euro suuruse kasumiga.

Valdav enamus müügitulust tuli Eestist, muude turgude osakaal oli marginaalne. 116,9 miljonit eurot andis toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük (2023: 121,4 miljonit eurot). Raua-, värvi- ja klaasikaupade andis 14,2 miljonit eurot ja jaemüük spetsialiseerimata kauplustes 2,7 miljonit eurot. Mõlema segmendi müügimaht kahanes.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte üheksas. Selle käive oli 32,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 146 426 euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 12. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 132,7 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 833 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 42 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1283 eurot ja see kasvas aastaga 8%.

---

Kümnendal kohal müügitulu TOPis on TARTU TARBIJATE KOOPERATIIV TÜH. Selle müügitulu oli 2024. aastal 121,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 7,3 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte neljas. Kasum oli 3,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 572 564 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kuues.

Töötajaid oli ettevõttes 552 ja nende arv kahanes aastaga 8 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte üheksas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1588 eurot ja see kasvas aastaga 10%. Palga TOPis on ettevõte kümnes. Tööjõukulu moodustas müügitulust 12%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 32 654 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 72,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,8 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 26,1 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 7,2 miljoni euro võrra.

Ettevõtte sõnul tihenes jaekaubanduses konkurentide hinnasurve, mis vähendas juurdehindlusi eelmise aastaga võrreldes. Vaatamata müüdavate koguste osalisele langusele ja ümberstruktureerimisele, suudeti inflatsioonitempo ja koguseliste müükide languse võrdsustudes käibenumbreid osaliselt siiski kasvatada. Töökorralduse optimeerimine ning kaubakadude ja allahindluste vähendamine aitasid kaasa kasumlikkuse hoidmisele.

Kasvu näitasid eelmisel aastal avatud Tartu linna äärealade kauplused, nagu Kaasiku Konsum ja Maarjamõisa Konsum. Samuti jätkas heade tulemustega Kvartali Maksimarket. Samas tihenes konkurentsisituatsioon teiste kettide poolt uute kaupluste avamise tulemusel.

Kvartali keskuses avati Turu tänava äärses alas kaks täiendavat korrust büroopinda, mis annab lisaks üüritulule positiivse panuse ka keskuse kaubanduse tarbimisse. Alustati Lembitu Konsumi renoveerimise ettevalmistusi ja uue kaupluse kavandamist Luunja alevikku.

Tütarettevõte, spaateenuseid pakkuv R2 Spa OÜ oli edukas pakkudes täismahus teenust, mis tekitas vajaduse kavandada laiendust.

Tänavu plaanitakse renoveerida Lembitu Konsum ning lõpetada Luunja Konsumi rajamise ja Kivilinna Konsumi renoveerimise ettevalmistused. Tuleval aastal on kavas realiseerida Luunja ja Kivilinna Konsumite projektid ning jätkata V-Spa õueala laiendamisega. Lisaks peetakse läbirääkimisi vähemalt ühe uue kaupluse rajamiseks Tartu linnas.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 6,4%, ärikasum kahanes 2,6 miljonilt eurolt 2,2 miljoni euroni. Muud äritulud kasvasid 76 567 eurolt 145 375 euroni. See tulenes peamiselt kasumist materiaalsete põhivarade müügist ning suurenenud trahvidest ja hüvitistest.

Müüdud kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulu kasvas 93,7 miljonilt eurolt 99,9 miljoni euroni. Sellele aitasid kaasa müügi eesmärgil ostetud kaupade ja teenuste kulude suurenemine ning logistikakulude kasv. Ka varude allahindlus ja mahakandmine suurenesid. Tööjõukulud kasvasid 13,3 miljonilt eurolt 14,4 miljoni euroni, töötajate arv samal ajal kahanes veidi. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 2,9 miljonilt eurolt 3,3 miljoni euroni, peamiselt mitmesuguste bürookulude, ruumide halduskulude ja valvekulude suurenemise tõttu. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 2 miljonilt eurolt 2,1 miljoni euroni.

Ettevõtte kasum sidusettevõtjatelt oli 2,1 miljonit eurot, kahjum finantsinvesteeringutelt oli 1,3 miljonit eurot. See tulenes peamiselt aktsiate ja osade müügist ning ümberhindlusest tekkinud kahjumist. Intressitulud olid 598 673 eurot ja intressikulud 51 eurot. Nende koosmõju korrigeeris maksustamiseelset kasumit oluliselt ülespoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist. Kaupade jaemüük kasvas aastaga 108,2 miljonilt eurolt 114,8 miljoni euroni. Spaa- ja heaoluteenuste müügitulu kasvas 3,2 miljonilt eurolt 3,7 miljoni euroni. Halduslepingutest saadav tulu kasvas samuti veidi, kuid jäid siiski 1,1 miljoni euro tasemele. Ettevõttel on veel mõned tegevussegmendid, kuid nende müügitulu on juba alla miljoni euro.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kümnes. Selle käive oli 31,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 285 748 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 15. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 122,2 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 572 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1438 eurot ja see kasvas aastaga 10%.

 

5. Ettevõtted TOPides: hulgikaubandus

Esimesel kohal müügitulu TOPis on COOP EESTI KESKÜHISTU TÜH. Selle müügitulu oli 2024. aastal 537,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 9,6 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kolmas. Kasum oli 10,1 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,9 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kolmas.

Töötajaid oli ettevõttes 712 ja nende arv kasvas aastaga 37 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte esimene. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1972 eurot ja see kasvas aastaga 5%. Palga TOPis on ettevõte 30. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 4%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 45 536 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 144,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 7,9 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 58,4 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 11 831 euro võrra.

Ettevõtte tegevusaruanne räägib valdvavalt jaekaubandusest oma 19 omanikettevõtte kaudu, kelleks on erinevad Coopi ühistu piirkondlikud jaekaubandusettevõtted. Ettevõtte kasumiaruanne kajastab vaid Coop Eesti Keskühistu ja selle ka tütarettevõtte tulemusi.

Ettevõte kirjutab, et tulemuis mõjutasid Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) 0,3% langus ja tarbijate ebakindlus. Toidu- ja esmatarbekaupade sektoris kasvas käive Eestis tervikuna vaid 0,8%, samal ajal kui müügimahud vähenesid teist aastat järjest. Lisaks mõjutasid ettevõtet ka tarbijahindade 3,5%-line tõus ja eratarbimise vähenemine, eriti toidule tehtud kulutuste osas. Geopoliitiline olukord ja tarbijate ebakindlus mõjutasid tulemusi jaekaubanduse müügimahtude ja seeläbi keskühistu kaubamahtude ning netokäibe vähenemise kaudu.

Aasta jooksul avas ettevõte 9 uut kauplust ja rekonstrueeriti samuti 9, 6 kauplust suleti. Ettevõte jätkas kaubandusvõrgu laiendamist ja arendamist, et hoida turuliidri positsiooni. Oluliseks saavutuseks oli uue mobiiliäpi turule toomine juunis, mis võimaldab tooteid skaneerida ja ostude eest tasuda ning mis saavutas kuue kuuga 200 000 allalaadimist. Samuti arendati edasi lojaalsusprogrammi. Aasta lõpuks oli Säästukaardiga registreeritud ostude osakaal kogukäibest 87,5%.

Lisaks alustati koostööd Elektrum Eestiga, et rajada 2025. aastast alates elektriautode laadimisjaamad enam kui 200 Coopi kaupluse juurde.

Tänavu on ettevõtte peamised eesmärgid püsikliendiprogrammi, sealhulgas personaalsete pakkumiste ja Coop Loto, edasiarendamine. Plaanis on täiendada Coop äpi funktsionaalsust, et parandada kliendikogemust. Samuti lansseeritakse Coop Kokkade uus brändikujundus, arendatakse sortimenti ja võetakse kasutusele uusi pakendeid.

Kasumiaruanne näitab, et Coop Eesti Keskühistu müügitulu kasvas aastaga 1,8%, ärikasum kahanes 5,4 miljonilt eurolt 5,1 miljoni euroni.

Müüdud kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulu kasvas 498,17 miljonilt eurolt 506,25 miljoni euroni. Peamiselt tuli kasv müügi eesmärgil ostetud kaupade kulude suurenemisest, samal ajal vähenesid energiakulud. Tööjõukulud kasvasid 20,25 miljonilt eurolt 22,37 miljoni euroni, samal ajal kasvas ka töötajate arv. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 2,6 miljonilt eurolt 2,7 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 2,6 miljonilt eurolt 2,7 miljoni euroni. Suurim kuluartikkel selles grupis oli tarkvara arendus- ja hoolduskulud, kuid need püsisid stabiilsena. Muud äritulud kasvasid 998 000 eurolt 1,5 miljoni euroni ja see aitas kulude kasvu mõju mõnevõrra leevendada. Samas kasvasid muud ärikulud 2900 eurolt 19 217 euroni.

Kasum sidusettevõttelt Coop Pank 7 miljonit eurot ja intressitulud olid 12 507 eurot. Intressikulud olid 1,2 miljonit eurot ja muud finantskulud olid 863 000 eurot. Kasum sidusettevõttelt korrigeeris maksustamiseelset kasumit oluliselt ülespoole.

Kogu müügitulu tuli Eestis. Hulgikaubanduse müügitulu kasvas 501,5 miljonilt eurolt 510,1 miljoni euroni, reklaaminduse tulu kasvas 12,7 miljonilt eurolt 13,3 miljoni euroni ja jaekaubanduse tulu kasvas 10,8 miljonilt eurolt 11,3 miljoni euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte esimene. Selle käive oli 138 miljoni eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 241 990 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 543,3 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 738 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 11 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2156 eurot ja see kasvas aastaga 14%.

---

Teisel kohal müügitulu TOPis on SANITEX OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 287,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 17,7 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte teine. Kahjum oli 8,6 miljonit eurot, aasta varem oli see 6 miljonit eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 566 ja nende arv kasvas aastaga 72 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte teine. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1763 eurot ja see kasvas aastaga 3%. Palga TOPis on ettevõte 38. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 6%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 13 044 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 74,2 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 4,3 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 39,5 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 1,7 miljoni euro võrra.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 36 riigihanke lepingut mahuga 2,1 miljonit eurot.

Ettevõte kirjutab, et kahjum oli planeeritud ning seotud majandustegevuse laienemisest ja arendustegevusest tulenevate suurenenud kuludega. Emaettevõte Sanitex UAB suurendas 25. märtsil 2025 Sanitex OÜ osakapitali 10 000 euro võrra, millele lisandus ülekurss 24,99 miljonit eurot, tehes sissemakseks kokku 25 miljonit eurot. See samm oli vajalik omakapitali taastamiseks ja tegevuse jätkuvuse tagamiseks.

Ettevõtte juhtkond prognoosib, et pärast 2024. aasta tagasihoidlikku taastumist pöördub Eesti majandus 2025. ja 2026. aastal suuremale kasvule.

Kasumiaruanne näitab, et müügitulu kasvas aastaga 6,6% ja ettevõtte brutokasum kasvas 24,5 miljonilt eurolt 24,8 miljoni euroni. Brutokasumit hoidus aasta varasemaga sarnasel tasemel müüdud toodangu kulu, mis kasvas 244,9 miljonilt eurolt 262,3 miljoni euroni.

Ärikahjumi peamised mõjutajad olid oluliselt kasvanud turustus- ja üldhalduskulud. Turustuskulud kasvasid 21,3 miljonilt eurolt 23,95 miljoni euroni, mida mõjutasid peamiselt kasvanud tööjõukulud ja reklaamikulud. Üldhalduskulud suurenesid 6 miljonilt eurolt 6,7 miljoni euroni, kus suurima osa moodustasid samuti tööjõukulud, aga ka nõustamis- ja juhtimiskulud. Muud äritulud, peamiselt kasum põhivarade müügist, kasvasid 87 000 euroni, kuid sellel oli äritulemile väike mõju. Ärikahjum süvenes 2,8 miljonilt eurolt 5,7 miljoni euroni.

Ettevõtte intressikulud 2,9 miljonit eurot ja intressitulud 45 495 eurot. Intressikulud süvendasid maksustamiseelset kasumit.

Eesti müügitulu oli 273,4 miljonit eurot, müük mujale ELi oli 11,3 miljonit eurot. Eesti müügitulu kasvas aastaga veidi, ELi oma ligi 3 korda. Müük Šveitsi andis 2,3 miljonit eurot (2023: 2 miljonit eurot).

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük kasvas aastaga 229,4 miljonilt eurolt 241,5 miljoni euroni, erinevate kaupade vahendamisest saadud müügitulu kasvas 24,7 miljonilt eurolt 28,9 miljoni euroni. Äritegevust abistavad tegevused andsid 8,5 miljonit eurot ning kaubaveo ja laondus 6,3 miljoni eurot.

Vandeaudiitori märkuse kokkuvõte: märkusega arvamuse peamine põhjus on asjaolu, et ettevõtte juhtkond ei ole esitanud vara väärtuse teste, kuigi selleks on selge vajadus.

Märkuse aluseks on kaks olulist asjaolu. Esiteks, tütarettevõte, millesse on investeeritud 13,7 miljonit eurot, on kahjumlik, mis viitab investeeringu väärtuse võimalikule langusele. Teiseks viitavad kontserni 2024. aasta suur kahjum (8,6 miljonit eurot) ja järgnevateks perioodideks prognoositud kahjumid põhivara väärtuse võimalikule langusele. Nende testide puudumise tõttu ei saanud audiitor piisavat kindlust põhivara ja investeeringu väärtuse kohta.

Lisaks juhib audiitor eraldi tähelepanu asjaolule, et kontserni omakapital ei vasta bilansipäeva seisuga äriseadustiku nõuetele, kuid märgib, et juhtkond on esitanud tegevuskava olukorra parandamiseks

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte teine. Selle käive oli 71,1 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,4 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kolmas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 288,2 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 358 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 18 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1975 eurot ja see kasvas aastaga 7%.

---

Kolmandal kohal müügitulu TOPis on LIVIKO AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 155,2 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 4,5 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kaheksas. Kasum oli 4,9 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,7 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kaheksas.

Töötajaid oli ettevõttes 275 ja nende arv kasvas aastaga 5 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte seitsmes. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2455 eurot ja see kasvas aastaga 3%. Palga TOPis on ettevõte 14. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 7%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 57 389 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 79,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,6 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 70,8 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 2,8 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 4,6 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 260 000 euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et 2024. aastal säilitas grupp oma tugevad majandustulemused: tootmismaht püsis heal tasemel ning Läti ja Leedu tütarettevõtted andsid jätkuvalt olulise panuse grupi tulemuste kujunemisse. Vaatamata mõningasele müügimahtude langusele ja müügikulude kasvule, tugevdas ettevõte oma turupositsiooni enamikes suurtes kaubakategooriates. Omatoodangu müügimaht kahanes aastaga 7,8% ja selle müügikäibeks kujunes 47,8 miljonit eurot, mis oli aasta varasemast 5% väiksem. Importtoodete maht kahanes 11,5% ja nende müügikäive oli 35,1 miljonit eurot ehk 1,8% vähem kui aasta tagasi.

Lansseeriti 8 uut omatoodet.

Allikad pakuvad ülevaate ettevõtte müügitulu jaotusest tegevusalade lõikes 2024. aastal, kuid ilma võrdlusandmeteta 2023. aastaga ei ole võimalik muutusi analüüsida.

Kasumiaruande kohaselt kahanes ettevõtte müügitulu aastaga 2,8%, brutokasum kahanes 29 miljonilt eurolt 28,6 miljoni euroni. Müüdud kaupade kulu kahanes 130,7 miljonilt eurolt 126,8 miljoni euroni. Siin kahanesid kõik kulud, välja arvatud tööjõukulu, mis kasvas 2,4 miljonilt eurolt 2,5 miljoni euroni.

Ärikasum kahanes 7,1 miljonilt eurolt 5,6 miljoni euroni.

Turustuskulud kasvasid 17,5 miljonilt eurolt 18,5 miljoni euroni. Seda kasvu vedas samuti tööjõukulude kasv, mis tõusis 5,8 miljonilt eurolt 6,2 miljoni euroni. Samuti kasvasid muud turustuskulud. Halduskulud kasvasid 4,4 miljonilt eurolt 4,5 miljoni euroni. Sedagi kulurida vedas muude halduskulude kasv. Muud äritulud kasvasid 40 993 eurolt 61 697 euroni, muud ärikulud kasvasid aga 95 981 eurolt 118 861 euroni.

Ettevõtte finantskulud olid 644 558 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Eestist saadud müügitulu kahanes 91 miljonit eurolt 88,3 miljoni euroni, mujalt EList saadud müügitulu kahanes 65,7 miljonilt eurolt 63,7 miljoni euroni. Omatoodangu müük oli 60,5 miljonit eurot (2023: 63,2 miljonit eurot) ja ostukauba müük oli 90,8 miljonit eurot (2023: 93,1 miljonit eurot).

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte neljas. Selle käive oli 34 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 575 746 euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 25. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 155,2 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 184 töötajat. Töötajate arv aastaga ei muutunud. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3096 eurot ja see kasvas aastaga 9%.

---

Neljandal kohal müügitulu TOPis on PRIKE AS. Ettevõttel on tavapärasest erinev majandusaasta. Käesolevas raportis on kasutatud aruannet, mis näitab tulemusi 2023. aasta juulist 2024. aasta juunini.  Selle perioodi müügitulu oli 136,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 6,7 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kaheksas. Kasum oli 2,5 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 328 966 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 14. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 161 ja nende arv kasvas aastaga 16 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 12. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3211 eurot ja see kasvas aastaga 6%. Palga TOPis on ettevõte viies. Tööjõukulu moodustas müügitulust 6%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 62 402 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 39 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 567 417 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 37,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 464 241 euro võrra. Ettevõte maksis dividende 850 000 euro ulatuses, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 180 000 euro võrra.

Ettevõte toob esile, et aruandeperioodil mõjutasid Balti majandusruumi nii positiivsed kui ka negatiivsed arengud. Positiivseks peetakse inflatsiooninäitajate alanemise suunda Baltimaades ja kogu Euroopa Liidus, mis tekitas ootuse peatseks intresside languseks. Negatiivse poole pealt mõjutasid tulemusi Balti majanduste üldine halb seisukord, eesootavad maksutõusud ja sellega seonduv ebaselgus Eestis. Need tegurid on oluliselt mõjutanud tarbijate kindlustunnet ja ostukäitumist.

Aruandeperioodil ei lisandunud ettevõtte tootevalikusse olulise mõjuga uusi tooteid ega kaubamärke. Samuti ei toimunud märkimisväärseid keskkonnaalaseid muutusi, kuigi koostöös partneritega jätkatakse keskkonnaalase jalajälje vähendamise projektidega.

Tänavu keskendub ettevõte olemasoleva tootevaliku arendamisele eesmärgiga kasvatada müügimahte ja turuosa.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 5,2%. Müüdud toodangu kulu kasvas 113,3 miljonilt eurolt 117,5 miljoni euroni. Brutokasum kasvas 16 miljonilt eurolt 18,5 miljoni euroni.

Turustuskulud kasvasid aastaga 8,3 miljonit eurolt 10,5 miljoni euroni. Selle taga oli peamiselt tööjõukulude ning “muude” kulude kasv (hõlmavad kindlustus-, panditoodete ja maksumärkide haldamisega seotud kulusid). Ka üldhalduskulud suurenesid 4,5 miljonilt eurolt 4,9 miljoni euroni. Siin oli samuti mõjutajaks tööjõukulude kasv. Muud äritulud kasvasid 31 582 eurolt  51 840 euroni ja muud ärikulud vähenesid 109 185 eurolt 74 277 euroni.

Ärikasum kahanes aastaga veidi, kuid püsis 3,1 miljoni euro tasemel.

Maksustamiseelset kasumit mõjutasid negatiivselt intressikulud, mis olid 658 789 eurot, samuti oli ettevõttel kahjum finantsinvesteeringutelt 27 427 eurot, muud finantstulud olid 5137 eurot. Intressikulud korrigeerisid maksustamiseelset kasumit allapoole.

Eesti müügitulu kasvas aastaga 74 miljonilt eurolt 75 miljoni euroni. Leedu müügitulu kasvas 30,1 miljonilt eurolt 33,5 miljoni euroni. Läti müügitulu kasvas 25,1 miljonilt eurolt 27,5 miljoni euroni.

toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük andis 133,3 miljonit eurot ja jaemüük 2,8 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte viies. Selle käive oli 32,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 73 389 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 139,2 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 88 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3438 eurot ja see kasvas aastaga 10%.

---

Viiendal kohal müügitulu TOPis on TALLINK DUTY FREE AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 109,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte 11. kohal. Kasum oli 30 327 eurot, see kahanes aastaga 635 909 euro võrra.

Töötajaid oli ettevõttes 144 ja nende arv kahanes aastaga 6 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 14. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2039 eurot ja see kasvas aastaga 11%. Palga TOPis on ettevõte 28. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 4%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 33 884 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 52,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 11,6 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 36 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 3,8 miljoni euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et nende tegevust mõjutab oluliselt reisimise taastumise kiirus Eesti ja Põhjamaade vahel, mis pole veel täielikult jõudnud COVID-19 pandeemia eelsele tasemele. Kuigi rahvusvaheliste reisijate arv Aasiast, Euroopast ja Ameerikast on tõusutrendis, ei kompenseeri see lähiriikide reisijate arvu vähenemist. Ettevõtte tegevuskeskkonda mõjutavad nii üldine majandusolukord Põhjamaades kui ka geopoliitiline olukord Läänemere regioonis, mis on seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas.

2024. aasta kõige olulisemaks sündmuseks oli Maardus asuva logistikakeskuse laiendusprojekti lõpuleviimine, millega lisandus 3400 m² laopinda. See laiendus oli vajalik, kuna ettevõte on kasvatanud laevade ja hotellide teeninduses kasutatavate toodete ladustamise ja käitlemise mahtu. Muutunud majandusolukorrale reageerimiseks on ettevõte võtnud kasutusele meetmeid kulude vähendamiseks, optimeerides nii tööjõu- kui ka halduskulusid.

Tänavu jätkab ettevõte seniseid teenus- ja müügitegevusi, keskendudes personaalsete teenuste ja müügipakkumiste digitehnoloogilistele arendustele, mis on suunatud Tallinki reisijatele ja Club One püsiklientidele. Jätkuvalt pööratakse tähelepanu Pre Order, Bus Pre Order ja Parking Car müügikanalite arendamisele ning internetikaubanduse kaasajastamisele Eestis, Soomes, Rootsis ja Lätis. Seoses ebastabiilse majanduskeskkonnaga, mis avaldub maksutõusudes ning surves sisseostuhindadele, pöörab ettevõte 2025. aastal kõrgendatud tähelepanu hinnaläbirääkimistele tarnijatega, logistikaprotsesside optimeerimisele ja varude haldusele. Eesmärk on tagada võimalikult head sisseostuhinnad ja hoida kulusid kokku.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes 2,8%. Müüdud toodangu kulu kahanes 108,9 miljonilt eurolt 105,5 miljoni euroni, brutokasum kasvas 4 miljonilt eurolt 4,4 miljoni euroni.

Ärikasumit vähendasid aga kasvanud üldhalduskulud, mis tõusid 2,5 miljonilt eurolt ligi 3 miljoni euroni. Üldhalduskulude kasvu peamiseks põhjuseks oli tööjõukulude suurenemine. Turustuskulud vähenesid 378 679 eurolt 308 301 eurole. Muud äritulud ja -kulud mõjutasid ärikasumit vähe. Ärikasum kahanes 1,2 miljonilt eurolt 1 miljoni euroni.

Intressikulud olid 1,2 miljonit eurot ja muud finantskulud olid 3488 eurot. Intressitulud olid 169 159 eurot. Intressikulud korrigeerisid maksustamiseelset kasumit oluliselt allapoole.

Ettevõtte müügitulu tuli 2024. aastal, sarnaselt 2023. aastaga, täielikult Euroopa Liidu riikidest. Kuna jaemüügi puhul on müügiarvestuse pidamine kliendi asukohamaade lõikes praktiliselt võimatu, on kogu müügitulu kajastatud müügina Euroopa Liidu riikidele.

Kogu müügitulu tuli EList, Kaupade hulgimüük andis 71,7 miljonit eurot ja jaemüük 37,7 miljonit eurot. Mõlemad mahud kahanesid, kuid proportsioon aastaga ei muutunud.

Kvartaalseid käibenäitajaid ettevõte emaettevõttest eraldi ei avalda.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 143 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2298 eurot ja see kasvas aastaga 9%.

---

Kuuendal kohal müügitulu TOPis on A. LE COQ AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 107,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 19. kohal. Kasum oli 15,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 899 000 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 378 ja nende arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte neljas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2601 eurot ja see kasvas aastaga 8%. Palga TOPis on ettevõte 11. Tööjõukulu moodustas müügitulust 15%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 83 243 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 91,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,6 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 42,3 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 4,9 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 13 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,2 miljoni euro võrra.

Ettevõte põhjendab oma tulemusi efektiivse kulude ja tulude juhtimise ning tootmisprotsesside optimeerimisega. Kuigi majanduslangus ja tarbijate ostujõu vähenemine tõid kaasa sisemaa müügimahu 1%lise languse, suudeti käivet siiski 3% võrra kasvatada. Käibekasvu vedas peamiselt 6% suurenenud alkoholivabade toodete segment, kus eriti paistis silma energiajookide müük, mida toetas uue vitamiinide ja mineraalidega rikastatud kofeiinijoogi sarja “For Me” turule toomine.

Ettevõtte eksport väljaspoole Olvi Gruppi kasvas märkimisväärselt: müügiliitrite maht suurenes 12% ja brutokasum 26%. Tooteid eksporditi 70 riiki ning põhiliseks ekspordiartikliks olid jätkuvalt Le Coq kokteilid.

Aasta jooksul investeeris ettevõte 5 miljonit eurot, millest olulisemad projektid olid villimisliinide uuendamine 1,6 miljoni euro ulatuses ja Reola tootmisüksuse arendamine 400 000 euroga, et juurutada FSSC toiduohutuse standard.

Arendati 34 uut toodet ja 12 hooajalist toodet, keskendudes tervislikumatele alternatiividele, nagu suhkrusisalduse vähendamine ja suhkruvaba Limonaad NULL turule toomine.

Tänavu planeerib ettevõte investeeringuid kogusummas 5 miljonit eurot. Peamised investeerimisprojektid on klaasvillimisliini uuendamine (1,6 miljonit eurot), energiaefektiivsuse ja süsihappegaasi emissiooni vähendamise projektid (600 000 eurot) ning tootmisefektiivsuse parandamine (500 000 eurot).

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 3%, brutokasum kasvas 31,6 miljonilt eurolt 34,6 miljoni euroni. Sellele aitas kaasa müüdud toodangu kulu vähenemine 73,5 miljonilt eurolt 73,2 miljonile eurole, mis tulenes peamiselt tooraine ja materjali kulude ning energiakulude vähenemisest.

Ärikasum kasvas 14,1 miljonilt eurolt 15,1 miljoni euroni . Turustuskulud kasvasid 12,1 miljonilt eurolt 13,5 miljoni euroni, peamiselt turunduskulude ja tööjõukulude tõttu. Üldhalduskulud suurenesid 4,6 miljonilt eurolt 5,4 miljonile euroni, millest suurima osa moodustas tööjõukulude kasv. Muud äritulud ja -kulud ärikasumile olulist mõju ei avaldanud.

Intressitulu oli 878 000 eurot ja kasum sidusettevõtjatelt 52 000 eurot. Intressikulud olid 95 000 eurot ja muud finantskulud 11 000 eurot. Nende koosmõju korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi ülespoole.

81,8 miljonit eurot müügitulust tuli Eestist (2023: 79,7 miljonit eurot). Müük teistesse Euroopa Liidu riikidesse oli kokku 21,9 miljonit eurot, millest suurimad turud olid Läti (4,9 miljonit eurot) ja Soome (2,7 miljonit eurot). Müügitulu Lätis, Soomes ja Leedus siiski vähenesid võrreldes eelneva aastaga. Samas kasvas müük Horvaatiasse, Itaaliasse ning teistesse EL-i riikidesse. Müük väljapoole Euroopa Liitu kasvas 3,3 miljonilt eurolt 4,1 miljoni euroni.

Õlu andis 46,9 miljonit eurot, long drink 21,3 miljonit eurot, mahlad 10,8 miljonit eurot ja veed 11,3 miljonit eurot. Karastusjookide maht oli 9,8 miljonit eurot. Olulist kasvu näitasid long drink ja karastusjookide müük. Müügitulu vähenes mahlade, vete ning siidrite ja veinide kategoorias. Õlle müügitulu kasvas aastaga veidi.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kuues. Selle käive oli 29 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,1 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 13. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 107,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 439 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 13 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2825 eurot ja see kasvas aastaga 9%.

---

Seitsmendal kohal müügitulu TOPis on EUGESTA EESTI OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 97,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,2 miljoni euro võrra. Kasum oli 900 807 eurot ja see kahanes aastaga 677 348 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 43. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 167 ja nende arv kasvas aastaga 9 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 11. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2181 eurot ja see kasvas aastaga 10%. Palga TOPis on ettevõte 25. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 6%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 40 312 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 25,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,5 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 23,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1,1 miljoni euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et kuigi majandus näitas aeglase taastumise märke, püsis SKP kasv tagasihoidlik, intressimäärad kõrged ja tarbijate kindlustunne madal, mis viis säästlikumate ostuharjumusteni. See avaldas survet ettevõtte hinnastrateegiatele ja nõudluse prognoosimisele. Samal ajal kui esmatarbekaupade nõudlus püsis stabiilne, vähenes mitteesmatarbekaupade müük. Lisaks sundisid kasvavad tootmis- ja logistikakulud ettevõtet keskenduma tegevuse efektiivsuse tõstmisele ja tarneahela optimeerimisele.

Aruandeaasta aprillis ühines ettevõttega KAFO Eesti OÜ, mis on tuntud kohvibrändide nagu Lavazza ja JURA partner. Selle ühinemisega loodi tugev koduväliste teenuste (OOH) üksus, mis pakub HoReCa tooteid ja kohvilahendusi kohvikutele, restoranidele, hotellidele ja kontoritele. Mais alustati strateegilist partnerlust Nestlé Grupiga, mille tulemusel esindab Eugesta Nestlé kaubamärke nüüd kõigis kolmes Balti riigis. See laiendas oluliselt Nestlé tooteportfelli ja jaotusvõrku Eesti turul.

Tänavu kavatseb ettevõte oma turupositsiooni säilitamiseks peaaegu kahekordistada oma laopinda.

Kasumiaruande kohaselt kasvas ettevõtte müügitulu aastaga 1,3%. Ettevõtte brutokasumi kasvas aastaga 10,6 miljonilt eurolt 11,2 miljoni euroni. Müüdud toodagu kulu kasvas 85,3 miljonilt eurolt 85,9 miljoni euroni.

Ärikasum kahanes aastaga 1,7 miljonilt eurolt 932 000 euroni ja seda mõjutasid kõige enam kulude kasv, mis ületasid brutokasumi kasvu. Turustuskulud kasvasid 8,5 miljoni euroni, seda peamiselt tööjõukulude ning üüri- ja rendikulude suurenemise tõttu. Üldhalduskulud suurenesid 1,5 miljonilt eurolt 1,7 miljoni euroni, sellele aitasid kaasa muuhulgas tarkvara toe ja hoolduse, turvateenuste ning mitmesuguste bürookulude kasv. Muud äritulud kasvasid 48 734 euroni, samas kui muud ärikulud vähenesid 78 027 euroni, kuid nende mõju kogutulemusele oli väike.

Ettevõtte intressitulu oli 20 608 euroni, intressikulud olid 46 656 eurot ja muud finantskulud 5625 eurot. Nende koosmõju korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi allapoole.

Eesti turul kasvas müük 94,4 miljonilt eurolt 96,3 miljoni euroni. Müük Leedus vähenes 1,1 miljonilt eurolt 439 650 euroni ja Lätis kasvas müük 192 973 eurolt 309 130 euroni. 61,6 miljonit eurot andis toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük (2023: 59,7 miljonit eurot). Kodutarvete hulgimüük vähenes 34,7 miljonilt eurolt 33,4 miljoni euroni. Spetsialiseerimata hulgikaubanduse maht püsis stabiilsena 1,5 miljoni euro tasemel.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kaheksas. Selle käive oli 24,3 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 696 668 euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 22. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 100,2 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 174 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 7 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2411 eurot ja see kasvas aastaga 18%.

---

Kaheksandal kohal müügitulu TOPis on ORKLA EESTI AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 95,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 733 419 euro võrra. Kasum oli 4,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,4 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte üheksas.

Töötajaid oli ettevõttes 478 ja nende arv kahanes aastaga -57 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kolmas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2030 eurot ja see kasvas aastaga 11%. Palga TOPis on ettevõte 29. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 16%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 42 232 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 179,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,1 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 32,5 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1,3 miljoni euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et aruandeaastal võeti Põltsamaa tehases kasutusele veeldatud maagaas (LNG) ning Kalevi ja Põltsamaa tehased on alates 2016. aastast vähendanud kliimaheitmeid kokku 80%. Ettevõte hakkas kuvama oma e-poes toodete kliimamõju, et aidata tarbijatel teha teadlikumaid valikuid. Kalevi tehases mindi üle sertifitseeritud metspähklite kasutamisele. 2024. aasta seisuga on ligi pool müüdud toodangust valmistatud kas madala riskiga toormest või sertifitseeritud kõrge riskiga toormest. Ettevõtte pakenditest 98% on ringlusse võetavad. Samuti on saavutatud 2025. aastaks seatud eesmärk, mille kohaselt on ligi 75% pakenditest toodetud taaskasutatud või taastuvate toormete baasil.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu vähenes 0,8%, müüdud toodangu kulu vähenes 72,6 miljonilt eurolt 71,53 miljoni euroni. Brutokasum kasvas 23,9 miljonilt eurolt 24,3 miljoni euroni.

Ärikasum vähenes aastaga 8,1 miljonilt eurolt 7,7 miljoni euroni. Ärikasumit mõjutasid enim turustus- ja üldhalduskulude kasv. Turustuskulud kasvasid mõnevõrra, kuid jäid 11,7 miljoni euro tasemele. Peamine kasvutegur oli transpordikulude suurenemine, mis on osaliselt seotud majandustarkvara muudatusega, mille tõttu kajastatakse transpordikulude real varasemalt eraldi real olnud kaupade hoiustamise kulusid. Üldhalduskulud kasvasid 4 miljonilt eurolt 4,7 miljoni euroni, peamiselt mitmesuguste bürookulude kasvu tõttu. Muud äritulud ja -kulud mõjutasid ärikasumit positiivselt. Kui 2023. aastal kajastati 410 434 eurot muid äritulusid, siis 2024. aastal oli see rida null. Samas vähenesid muud ärikulud oluliselt: need langesid 564 492 eurolt 158 978 euroni, peamiselt trahvide, viiviste ja hüvitiste vähenemise arvelt.

Ettevõtte intressikulud olid 3 miljonit eurot ning muud finantskulud olid 277 333 eurot. Intressitulud olid 172 539 eurot. Eelkõige intressikulud korrigeerisid maksustamiseelset kasumit oluliselt allapoole.

Müük Eestis kasvas 76,2 miljonilt eurolt 77,1 miljoni euroni, Lätis kahanes müük 15,6 miljonilt eurolt 15,3 miljoni euroni. Soome müügitulu kahanes 3,2 miljonilt eurolt 2,2 miljoni euroni. Samuti vähenes müük Rootsi ja Leedu turgudel. Müük Norras kavas 87 330 eurolt 238 853 euroni.

Šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmise müügitulu kasvas 54,8 miljonilt eurolt 55,2 miljoni euroni. Küpsiste ja jahusegude müük kasvas 4 miljonilt eurolt 4,9 miljoni euroni, kartulikrõpsude müük kasvas 3,7 miljonilt eurolt 4,1 miljoni euroni. Jookide ja smuutide müük kahanes 7,7 miljonilt eurolt 7,4 miljoni euroni, kastmete müük kasvas 7,6 miljonit eurolt 8,5 miljoni euroni ja konservide müük 8,4 miljonilt eurolt 7,6 miljoni euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte seitsmes. Selle käive oli 24,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,6 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kuues. Viimase nelja kvartali koondkäive on 98,3 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 437 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 23 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2523 eurot ja see kasvas aastaga 7%.

---

Üheksandal kohal müügitulu TOPis on KAUPMEES & KO AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 83 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 2,7 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 15. kohal. Kasum oli 1,3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 517 554 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 28. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 267 ja nende arv kahanes aastaga 7 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kaheksas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1688 eurot ja see kasvas aastaga 11%. Palga TOPis on ettevõte 43. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 8%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 30 192 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 23,9 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 6 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 14,8 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 6,3 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 2,5 miljoni euro ulatuses.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 20 396 tehingut summas 9,5 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 11%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 77 riigihanke lepingut mahuga 6,7 miljonit eurot.

Ettevõte kirjutab, et kuigi majandus oli endiselt taastumise faasis, aeglustus inflatsioon võrreldes kahe eelneva aastaga märgatavalt ja ostujõud hakkas paranema. Stabiilsemad energiahinnad ja Euroopa Keskpanga intressimäärade alanemine andsid hingamisruumi nii ettevõtetele kui ka eraisikutele, kuid jätkuvalt kõrged toiduhinnad mõjutasid tarbijate kulutamisharjumusi.

Aruandeaastal paigaldas grupi kinnisvarahaldusettevõte kliimameetmete raames päikesepargid Narva kaupluslao katustele, mille tulemusena katab Kaupmees üle 10% oma energiavajadusest omatoodetud taastuvenergiaga.

Põhivarasse investeeriti 500 000 eurot (2023: 2,3 miljonit eurot). Suurimad investeeringud tehti külmasüsteemide ümberehitusse ja kauplusladude inventari soetamisse.

Pikemas perspektiivis on ettevõtteke oluline samm 2026. aasta kevadel valmiv esimene CSRD nõuetele vastav jätkusuutlikkuse aruanne.

Kasumiaruanne näitab, et müügitulu kahanes aastaga 3,1%, ärikasum kahanes aastaga 1,6 miljonilt eurolt 963 862 euroni.

Muud äritulud kahanesid 2,6 miljonilt eurolt 2,3 miljoni euroni. Selle taga olid peamiselt logistikateenuse, renditulu ja põhivarade müügi kasumi langus. Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulud kahanes 70,4 miljonilt eurolt 67,8 miljoni euroni, kuid see langus oli proportsionaalselt väiksem müügitulu langusest.

Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 8,7 miljonilt eurolt 8,9 miljoni euroni, peamiselt ostetud teenuste ja energiakulude kasvu tõttu. Tööjõukulud kasvasid 6,7 miljonilt eurolt 6,8 miljoni euroni. Ka põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenesid 707 214 eurolt 746 293 euroni. Muud ärikulud kahanesid 181 999 eurolt 53 896 euroni.

Kokkuvõttes ületasid tegevuskulude kasv ja äritulude langus müüdud kaupade kulude vähenemisest saadud positiivse efekti, mis viis ärikasumi olulise languseni.

Ettevõtte muud finantstulud olid 301 703 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi ülespoole.

Valdav enamus müügitulust tuli Eestist, 80,6 miljonit eurot, Soomest saadi 2,3 miljonit eurot. Kogu müügitulu andis toidu- ja esmatarbekaupade hulgimüük.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kümnes. Selle käive oli 20,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 227 183 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 83,4 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 276 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 35 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1653 eurot ja see kasvas aastaga 9%.

---

Kümnendal kohal müügitulu TOPis on SAKU ÕLLETEHASE AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 79,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 7 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte seitsmes. Kasum oli 5,3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 167 000 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte seitsmes.

Töötajaid oli ettevõttes 299 ja nende arv kasvas aastaga 7 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kuues. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2505 eurot ja see kasvas aastaga 10%. Palga TOPis on ettevõte 13. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 15%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 58 107 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 136,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 7,9 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 39,3 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 8,2 miljoni euro võrra.

Ettevõtte tegevusaruande kohaselt mängisid tulemuste saavutamisel suurt rolli uute eksporditurgude lisandumine, mis aitas taastuda eelnenud perioodi märkimisväärsest ekspordi langusest.

Ettevõtte ekspordimaht kasvas aastaga 8,6 miljoni liitri võrra, ulatudes 43,6 miljoni liitrini. Selle kasvu taga oli süstemaatiline töö uute turgude leidmisel, mille tulemusena alustati eksporti Jaapanisse, mis on üks maailma suurimaid tarbijaturge. Lisaks lisandusid uute turgudena Malta ja Rumeenia.

Aruandeaastal investeeris ettevõte ligikaudu 4 miljonit eurot, millest suurim osa, umbes 2,3 miljonit eurot, suunati tootmisega seotud põhivarasse, seadmete moderniseerimisse ja renoveerimisse. Olulisemate üksikinvesteeringutena toodi esile pudelite kontrollija asendamine (maksumus 500 000 eurot), kodumaise turu komplekteerimisala laiendus tööefektiivsuse ja -ohutuse parandamiseks ning tühjade purkide puhastamisel suruõhutehnoloogiale üleminek, mis säästab umbes 500 liitrit vett tunnis.

Aasta lõpust villitakse kõik Sakus toodetud plastpudelijoogid pakendisse, mis sisaldab vähemalt 30% ulatuses taaskasutatud plasti, ületades sellega Euroopa Liidu 2025. aasta nõuet (25%). See samm vähendab esmase PET-plasti kasutamist hinnanguliselt ligi 100 tonni võrra aastas.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu aastaga 9,6%, ärikasum vähenes 5,2 miljonit eurolt 4,9 miljoni euroni.

Ärikasumi vähenemist mõjutasid peamiselt kasvanud kulud, mis ületasid müügitulu kasvu. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas aastaga 40,8 miljonilt eurolt 45,4 miljoni euroni. Kasvu taga oli peamiselt abimaterjalide kulu tõus ja toorainekulude suurenemine. Tööjõukulud kasvasid 10,7 miljonilt eurolt 12 miljoni euroni, samal ajal suurenes veidi ka töötajate arv. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 12,1 miljonilt eurolt 13 miljoni euroni. Suurema osa nendest kuludest moodustasid muud saadud teenused, nagu IT-kulud, peakontori juhtimistasud, litsentsitasud ja rent. Põhivara kulum kasvas 3,8 miljonilt eurolt 4,2 miljoni euroni.

Ettevõtte finantstulud olid 498 000 eurot ja -kulud 47 000 eurot. Finantstulud korrigeerisid maksustamiseelset kasumit veidi ülespoole.

Müügitulu jaotus näitab, et koduturg on endiselt ettevõtte peamine tuluallikas, kuid kasvule andsid olulise panuse ka teised Balti riigid:

Müügitulu Eestis kasvas 50,1 miljonilt eurolt 55,7 miljoni euroni. Läti müügitulu suurenes 10,3 miljonilt eurolt 13,3 miljoni euroni ning Leedu oma 4 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni. Müük teistesse välisriikidesse langes 7,8 miljonilt eurolt 5,3 miljoni euroni.

Õlle müügitulu kasvas 43,6 miljonilt eurolt 48,1 miljoni euroni, siidri müügitulu kahanes 9,3 miljonilt eurolt 8,5 miljoni euroni. Long drink’ide müük kasvas 5,6 miljonilt 6,6 miljoni euroni ning alkoholivabade jookide, mineraalvete ja muu vee müük 13,1 miljonilt 15,2 miljoni euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte üheksas. Selle käive oli 20,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 861 823 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte 16. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 80,4 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 315 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3004 eurot ja see kasvas aastaga 17%.