Jäätmekäitluse aastaraport 2025 | Näidis

1. Juhtide küsitlus: kõige kiiremat kasvu prognoositakse investeeringutele

Küsitlus viidi läbi oktoobri keskel ja sellele vastas 38 juhti.

Kuidas muutub teie ettevõttes järgmisel kuuel kuul:

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad eelmise aasta sügisel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Võrreldes tänavu kevadel läbi viidud küsitlusega on juhtide keskmine hinnang sektori seisundile muutunud pessimistlikumaks: toona oli see viiepallisel skaalal 3,15, nüüd oli see 3,10. Ent tuleb arvestada, et 0,05-palline vahe pole kuigi suur ning toona vastas küsitlusele ainult 10 juhti, mis tähendab, et üksikute hinnangute mõju üldistele tulemusetele oli ebaproportsionaalselt suur.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid investeeringutele. Selle näitaja kasvuprognoos jääb veidi alla eelmise küsitluse kasvuprognoosile. Selle sektori ettevõtetele on keskkonnanõuete surve suhteliselt suurem, mis tähendab ka möödapääsmatut investeerimisvajadust. Teiseks on sektori ettevõtted ka tugeva efektiivsussurve all palkade ja tööjõu osas, mis samuti kujundab oluliselt investeerimispoliitikat ja -eesmärke.

Keskmise töötasu kasvuprognoos on eelmise küsitlusega võrreldes oluliselt aeglustunud. See on ilmselt nüüd üks koht, kus avaldub eelmise küsitluse vastajate väike arv, mis eelmise korra palgakasvu prognoosi kiireks ajas. Ent siiski on palgasurve sektoris kahtlemata olemas, seda nii elukalliduse kasvu kui ka konkurentsi tõttu tööandjana.

Töötajate arvu kasvuprognoos on sarnane keskmise töötasu omale ning ühtlasi ületab see eelmise korra töötajate arvu kasvuprognoosi. Tõenäoliselt ei kiirusta sektori ettevõtted töötajate arvu suurendamisega, pigem on fookus tööjõu optimaalsel kasutamisel. Siiski võib siit välja lugeda ootust teenuse nõudluse kasvule, mis omakorda tähendab ka täiendavat vajadust tööjõu järele.

Toote-teenuse hind, millele eelmises küsitluses prognoositi üsna nähtavat kasvu, on selles küsitluses saanud väga väikese kasvuprognoosi, mida tuleb lugeda sisuliselt teenuse hinna püsimiseks senisel tasemel. Selles sektoris kujundavad hind nii sekundaarse toorme nõudlus maailmaturul kui ka avalikud hanked. Seega peavad ettevõtted siin sektoris oma teenuse hinnastamisel arvestama suhteliselt rohkem lisanduvate asjaolude ja mõjutajatega.

Müügitulule prognoosivad juhid kahanemist, eelmises küsitluses prognoositi senisel tasemel püsimist. Võimalik, et selle prognoosi juures on ka omajagu majanduse pikast madalseisust tingitud pessimismi, sest kuigi toote-teenuse hinnale ja töötajate arvule prognoositakse kasvu, on müügitulu prognoos hoopis kahanev.

Teine kahanemisprognoosiga näitaja on kasumlikkust, kuigi selle kahanemine on veidi aeglustunud. Kasumlikkusele ei prognoosita olulist kasvu praegu üheski sektoris, valdavalt prognoositakse kahanemist, optimistlikumal juhul ka püsimist senisel tasemel. See on ka ootuspärane, sest ettevõtted peavad katma kasvavaid sisendkulusid olukorras, kus müügitulu oodatud kiirusega ei taastu.

Kuidas muutuvad sisendkulud järgmise kuue kuu jooksul?

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad eelmise aasta sügisel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid tööjõukuludele, ent selle kululiigi kasvuprognoos on juba veidi aeglasem eelmise küsitluse kasvuprognoosist. Kaubad, toore, teenused kulu kasvuprognoos on sarnane eelmise küsitluse prognoosile.

Veidi ootamatu on turunduskulude kasvuprognoos, kuid seda võib samuti mõjutada eelmise küsitluse väike vastajate arv. Kuigi segmentide kaupa vaadates on ettevõtete turustusvajadused ilmselt küllalt erinevad, on siiski üsna tähelepanuväärne, et turustuskulud kasvavad olukorras, kus müügitulule kasvu ei prognoosita. Võimalik, et siin peetakse silmas ka erinevaid teavituskulusid, mis on ettevõtetele kohustuslikud seoses klientide informeerimisega.

Kuidas tunnetate nõudlust oma sektoris praegu?

42% vastanud juhtidest ütlesid, et nõudlus ei muutu, 26% tunnetavad nõudluse kahanemist. 21% ütlesid, et nõudlus kasvab aeglaselt ning vastajate seas oli ka 4 sellist juhti, kes ütlesid, et nõudlus kasvab kiiresti.

Millised on teie hinnangul suurimad riskid, mis võivad mõjutada teie ettevõtte tegevust järgmise 12 kuu jooksul? Palun valige kuni 3 kõige olulisemat.

Sektorile omaselt ütles 74% vastanud juhtidest, et kõige olulisem ettevõtte mõjutaja järgmise 12 kuu jooksul on seadusandlikud muudatused, sh maksutõusud ja keskkonnanõuded. 29% vastanuist peab kõige olulisemaks mõjutajaks sisendhindade tõusu ja 21% tööjõukulude kasvu. 18% vastanud juhtidest pidas kõige olulisemaks mõjutajaks geopoliitilisi pingeid ja ebastabiilsust.

Milliseid arendustegevusi te oma ettevõttes olete hiljuti käivitanud või lähiajal plaanite käivitada? Võite valida mitu vastust.

53% juhtidest nimetasid hiljutise või lähiajal plaanitava arendustegevusena nii tööprotsesside ümberkujundamist ja automatiseerimist kui ka uute tehnoloogiate ja seadmete soetamist. 42% nimetas ka uute toodete-teenuste arendamist. 39% oli nii neid, kes nimetasid arendustegevustena tööjõu kvalifikatsiooni tõstmist, kui ka neid, kes nimetasid digitaliseerimist.

Kuidas hindate üldist majanduskeskkonda Eestis järgmise 12 kuu jooksul?

42% vastanud juhtidest ootavad majanduskeskkonna halvenemist, 36% juhtide hinnangul jääb see samaks, 21% ootavad mõõdukat paranemist.

 

2. Turuosalise kommentaar: Eestit ohustavad miljonitrahvid, kui jäätmereform ei lähe edukalt käima

Viimase aasta jooksul on jäätmekäitluse sektoris Eestis olnud mitmeid väljakutseid. Positiivse poole pealt on ringmajandus tõusnud rohkem fookusesse, rajatud on uusi käitluskeskusi ning biojäätmete eraldi kogumine on toonud juba märgatavaid tulemusi. Samal ajal seisab valdkond silmitsi vajadusega parandada olmejäätmete ringlussevõtu taset ja kogutud materjalide kvaliteeti, et jõuda Euroopa Liidu seatud sihtarvudeni.

Ringmajandus on tõusnud viimastel aastatel tugevamalt fookusesse. Eestis on mitmeid tehaseid näiteks klaasi, akude, erinevat tüüpi plasti ja biojäätmete ringlusse suunamiseks. Hiljuti avati ka käitluskeskus ehitusjäätmete väärindamiseks ning praegu plaanitakse tekstiilijäätmete väärindamise tehast.

Sellega valdkonna arengud kindlasti ei piirdu, sest jäätmereformiga peaks ringlusse jõudma igal aastal veel täiendavalt 100 000 tonni kohalikku jäätmematerjali, mis annab vajalikku tooret ja kindlust meie ringmajandusettevõtetele. Sellisteks investeeringuteks jagab riik ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetusraha.

Praegu on suure tähelepanu all just olmejäätmete ringlussevõtt, milles on Eesti positsioon pigem tagasihoidlik. Meie teadaolev ringlussevõtu määr on praegu 38%, millega jääme alla Euroopa Liidu keskmise. Peame püüdlema 65% poole ja see eeldab arenguhüpet nii liigiti kogumises kui ka jäätmematerjali ringlussevõtmises. Selle saavutamine nõuab järjepidevaid samme nii tarbijate, omavalitsuste kui ka ettevõtete poolt.

Ka äsja valminud jäätmete sortimisuuring tõestab, et tuleb tegutseda.

2025. aasta üleriigiline jäätmete sortimisuuring annab Eesti jäätmete olukorra kohta korraga nii positiivseid kui ka murettekitavaid sõnumeid. Suurim edulugu on biojäätmete kogumine, samas kasvab pakendite osakaal segaolmejäätmetes ning kogutud jäätmete kvaliteet pole piisav.

Kõige suurem muutus on biojäätmete vähenemine segaolmejäätmetes. Kui veel mõni aasta tagasi moodustasid need üle kolmandiku, siis nüüd on osakaal langenud 23%-ni (langus pea 10%). Selle taga on 2024. aastal jõustunud biojäätmete liigiti kogumise kohustus, mis on end selgelt õigustanud.

Seda kinnitavad ka ettevõtete jäätmearuandluse andmestik, mille kohaselt on viimase aastaga toidujäätmeid liigiti kogutud lausa 37% rohkem võrreldes varasema aastaga. Võrdluseks varasemate aastatega, siis enne biojäätmete liigiti kogumise kohustuse rakendamist oli sisuliselt liigiti kogumise kasv keskmiselt vaid 3% aastas.

Positiivne on ka see, et liigiti kogumise tase on muutunud ühtlasemaks. Kui varem erinesid piirkonnad üksteisest üsna palju, siis nüüd on vahed linnade ja maapiirkondade vahel vähenenud.

Samas on segaolmejäätmetes tõusnud pakendijäätmete osakaal. Kui 2020. aastal moodustasid need 32% segaolmejäätmetest, siis nüüd juba ligi 38%. Eriti suur on plastpakendi osakaal, mis moodustab ligi poole kõigist pakenditest.

Kvaliteedi poolelt on suurim probleem võõriste rohkus liigiti kogutud jäätmetes, mida ei tohiks konkreetses jäätmevoos olla (näiteks toidujäätmetes olev pakend või vastupidi). Biojäätmete konteinerites leidub ligi viiendik võõrist, enamasti plastpakendit, aga ka metall- ja klaasanumaid koos toiduga. Sama lugu on pakendikonteineritega, kuigi seal on olukord mõnevõrra paranenud – võõriste osakaal on langenud 28%-lt 15%-ni. Siiski näitab see, et ainult kogumisvõimaluste pakkumisest ei piisa. Vajalik on järjepidev teavitustöö ja järelevalve, mis aitaks risustamist vähendada ja tagada kvaliteetsem materjal ringlussevõtuks.

Uuring kinnitab veel ühe väga olulise järelduse, nimelt pakendite kogumise tõhusaim viis on kohtkogumine (pakendikott või isiklik konteiner). Kui pakendid kogutakse personaliseeritult konkreetse maja juurest, satub konteineritesse ligi poole vähem võõriseid kui avalikest kogumispunktidest. See tähendab, et kohtkogumise kaudu jõuab ringlusse puhtam ja kvaliteetsem materjal, mida on lihtsam ümber töödelda.

Seega saame järeldada, et praegune avalike pakendikonteinerite süsteem ei toimi liiga hästi ja biojäätmete näide tuleb nüüd läbi teha ka pakenditega nagu jäätmereformiga on plaanis. Hea kvaliteediga ja stabiilne jäätmevoog loob sobiva pinnase ringmajandusettevõtete investeeringuteks, et seda materjali targalt väärindada.

Veelgi enam – uuring näitab, et hinnanguliselt ligi 70% segaolmejäätmetest on sellised jäätmed, mida oleks saanud liigiti koguda, mis on sisuliselt hetkel raisku läinud ressurss. Eesti seisab silmitsi tõsiasjaga, et Euroopa Liidu ringlussevõtu sihttasemed on täitmata. 2025. aastaks peaks olmejäätmete ringlussevõtt olema 55%, seni on Eesti saavutanud vaid 38%. Plastpakendite puhul on sihttase 50%, tegelik tase aga 42%.

Kui olukorda ei suudeta parandada, võib Euroopa Komisjon algatada rikkumismenetluse ja määrata Eestile mitme miljoni euro suuruseid trahve. Seega jäätmereformiga kavandatav, et iga kohalik omavalitsus peab liigiti koguma vähemalt 67% olmejäätmetest, on hädavajalik, sest ringlussevõtu eelduseks on ennekõike kvaliteetne liigiti kogutud jäätmed.

 

3. 2024. aasta üldine ülevaade ja 2025. aasta teise kvartali tulemused

Kogu sektoris kaotasid aastaga kõige enam müügitulu TOP 5 ja TOP 16-30 ettevõtted. TOP 5 kaotas aastaga turuosa 3 protsendipunkti võrra, TOP 16-30 ettevõtted kaotasid aastaga 1 protsendipunkti võrra turuosa. Seevastu veidi müügitulu kaotanud TOP 6-15 ettevõtted kasvatasid turuosa 3 protsendipunkti võrra. Kuigi turg üldiselt on kokku tõmbunud, toimub siin ka turuosade muutus.

Kogu sektori TOP 30 ettevõtted

 

4. Ettevõtted TOPides: metalljäätmete käitlejad

Esimesel kohal müügitulu TOPis on CRONIMET NORDIC OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 144,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 62,8 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 112 994 eurot, aasta varem oli ettevõtte kahjum 3,2 miljonit eurot. Kasumi TOPis on ettevõte 11. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 63 ja nende arv kasvas aastaga 10 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte teine. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3429 eurot ja see kasvas aastaga 3%. Palga TOPis on ettevõte esimene. Tööjõukulu moodustas müügitulust 2%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 55 712 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 49,2 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 3,9 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 40,4 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 5,3 miljoni euro võrra.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 2 riigihanke lepingut mahuga 885 611 eurot.

Ettevõte kirjutab, et müügitulu 30%line vähenemine tulenes peamiselt musta metalli vahendamise lõpetamisest välissadamates. Aasta lõppes väikese kasumiga, mida ettevõte luges positiivseks, sest aasta varem lõppes suure kahjumiga. Alternatiivsed tarnekanalid on küll osaliselt kompenseerinud Venemaa importkoguseid, kuid sõjaeelseid ärimahtusid pole täiel määral suudetud taastada. Lähiaastatel keskendutakse peamiselt stabiilse kasumlikkuse taastamisele.

Tänavu on metallitöötlusvahenditesse plaanis investeerida 2,5 miljonit eurot.

Kasumiaruanne näitab, et 30%lise müügitulu kahanemisega koos sai 1,4 miljoni eurosest ärikahjumist 1,9 miljoni eurone ärikasum. Muud äritulud kahanesid samuti järsult 1,6 miljonilt eurolt 389 253 euroni. Kahanemine tulenes eelkõige kasumist valuutakursi muutusel, mida eelmisel aastal polnud.

Kaubad, toore, materjal, teenused kulu kahanes aastaga 205,4 miljonilt eurolt 137 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid veidi, kuid püsisid siiski 1,1 miljoni euro tasemel. Tööjõukulud kasvasid 2,8 miljonilt eurolt 3,4 miljoni euroni, samal ajal kasvas ka töötajate arv. Põhivarade kulu ja väärtuse langus kasvas veidi, kuid püsis 1,4 miljoni euro tasemel. Muud ärikulud kasvasid 44 603 eurolt 307 218 euroni. See kasv tulenes peamiselt kahjumist valuutakursi muutusel, aga sellesse panustasid ka trahvide, viiviste ja hüvitiste kasv ning muude ärikulude kasv.

Ettevõtte intressikulud olid 2,2 miljonit eurot, intressitulud olid 36 034 eurot ja muud finantstulud olid 285 767 eurot. Kõrged intressikulud korrigeerisid maksustamiseelset tulu oluliselt allapoole.

Müügitulust 6,5 miljonit eurot tuli Eestist (2023: 3,7 miljonit eurot), mujalt EList tuli 74,8 miljonit eurot (2023: 90,7 miljonit eurot). Türgist saadi 54,7 miljonit eurot (2023: 111,3 miljonit eurot) ja mujalt väljapoolt ELi tuli 8,7 miljonit eurot (2023: 1,9 miljonit eurot).

Valdav enamus müügitulust tuli vanametalli käitlusest.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte esimene. Selle käive oli 32,9 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,4 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte teine. Viimase nelja kvartali koondkäive on 136,6 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 53 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3663 eurot ja see kasvas aastaga 20%.

---

Teisel kohal müügitulu TOPis on KUUSAKOSKI AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 61,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 11,6 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kolmas. Kasum oli 512 000 eurot ja see kasvas aastaga 323 000 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kuues.

Töötajaid oli ettevõttes 99 ja nende arv kasvas aastaga 2 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte esimene. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2332 eurot ja see kasvas aastaga 8%. Palga TOPis on ettevõte neljas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 6%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 42 606 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 17,7 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,4 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 13 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 2,1 miljoni euro võrra.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 6 riigihanke lepingut mahuga 283 213 eurot.

Ettevõte kirjutab, et peamisteks väljakutseteks olid vanametalli hinnakõikumine, kõrge inflatsioon ja intressimäärad ning globaalsed makromajanduslikud tegurid. Aruandeaasta investeeringute maht oli 1 miljon eurot. Soetati uus ekskavaator, vahetati välja laadurid Jõhvis ja Tallinnas, Paides võeti kasutusele autode ohustamise hoone. Jätkati materjali kogumis- ja transportimiskonteinerite uuendamist ning teostati metallveski kapitaalremont.

Tänavu plaanitakse jätkata tavapärase investeerimiskavaga ning arendati edasi prahi- ja värvilise vanametalli käitlust. Jätkatakse tööd kuluefektiivsuse ja kasumlikkuse suurendamiseks.

Ettevõte kirjutab ka, et tulevikus oodatav vanametalli nappus võib kaasa tuua hindade tõusu pikaajalises perspektiivis.

Kasumiaruanne näitab, et müügitulu langes aastaga 15,8%, brutokasum kasvas aastaga 2,4 miljonilt eurolt 2,9 miljoni euroni. Ärikasum kasvas 399 000 eurolt 715 000 euroni.

Müüdud toodangu kulu kahanes aastaga 70,6 miljonilt eurolt 58,6 miljoni euroni. Suurim kuluartikkel, müügi eesmärgil ostetud kaubad, vähenes 61 miljonilt eurolt 47,6 miljoni euroni. Oluliselt vähenes varude allahindlus: see kahanes 162 000 eurolt 23 000 euroni.

Turustuskulud kasvasid 612 000 eurolt 697 000 euroni. Üldhalduskulud kasvasid samuti veidi, kuid jäid 1,9 miljoni euro tasemele. Muud äritulud vähenesid 545 000 eurolt 472 000 euroni. Suurenes põhivarade kulum ja väärtuse langus, mis mõjutas kulusid nii müüdud toodangu kulu kui ka üldhalduskulude real.

Ettevõtte intressitulud olid 11 000 eurot ja -kulud olid 214 000 eurot. Intressikulud korrigeerisid maksustamiseelset kasumit veidi allapoole.

Suurim turg on jätkuvalt Soome, sealne müügitulu siiski kahanes 65,8 miljonilt eurolt 48 miljoni euroni. Müük mujale ELi kasvas 2,9 miljonilt eurolt 9,1 miljoni euroni. Müük Eestisse kasvas veidi, kuid jäi 2,3 miljoni euro tasemele. Müük Rootsi vähenes 2 miljonilt eurolt 1,9 miljoni euroni.

Musta metalli müük kasvas 30,6 miljonilt eurolt 33,7 miljoni euroni. Värvilise metalli müük kahanes 41,8 miljonilt eurolt 27 miljoni euroni ja see vedas ka ettevõtte müügitulemuste kahanemist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte teine. Selle käive oli 15,4 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,4 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte teine. Viimase nelja kvartali koondkäive on 61,5 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 96 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 5 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2904 eurot ja see kasvas aastaga 18%.

---

Kolmandal kohal müügitulu TOPis on METRUNA OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 28,5 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 3,1 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte teine. Kasum oli 785 146 eurot ja see kasvas aastaga 159 774 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte neljas.

Töötajaid oli ettevõttes 31 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte kuues. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2156 eurot ja see kasvas aastaga 18%. Palga TOPis on ettevõte kaheksas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 4%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 59 191 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 6,7 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,1 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 4,1 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 1,1 miljoni euro võrra.

Ettevõte on tegutsenud alla kolme aasta ja tema esimene majandusaasta kestis 2022. aasta novembri keskpaigast 2023. aasta detsembri lõpuni. See mõjutab mõnevõrra 2024. aasta võrdlusbaasi, mil oli tavapärane 12 kuud kestnud majandusaasta.

Aasta üheks keskseks sündmuseks oli kokkulepe maa ostmiseks Võru linnas, kus ettevõte praegu tegutseb renditud pinnal. Tehingu vormistamine oli planeeritud tänavu esimesse poolde. Tegevusvõimekuse suurendamiseks soetati ka kaks uut veoautot, mis peaksid parandama logistika- ja transporditõhusust kogu vanametalli kogumispunktide võrgustikus. Jätkus Ida-Viru maakonnas planeeritud ümberkolimine pärast kehvasti toimiva Kohtla-Järve platsi sulgemist 2023. aastal. Praegu kuulub ettevõttele täielikult ainult Rakvere plats.

Lisaks maaostule Võrus on teine oluline investeering on 2025. aasta keskpaigas, mil kavatsetakse võtta liisingusse eelmisel aastal soetatud veoautod ning uus ekskavaatori/materjalikäitleja, mida kasutatakse Tallinna sadamas laadimis- ja materjalikäitlusvõimekuse tõstmiseks. Ettevõte otsib aktiivselt täiendavaid võimalusi maa ostmiseks.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 12%, ärikasum kasvas 626 032 eurolt 790 983 euroni.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas 23,3 miljonilt eurolt aastaga 26 miljoni euroni. Tööjõukulud kasvasid samuti veidi, kuid jäid endiselt umbes miljoni euro tasemele, töötajate arv samal ajal ei muutunud. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvasid 349 762 euroni (2023: 242 996 eurot). Muud ärikulud kahanesid 11 561 eurolt 10 151 euroni, muud äritulud, mis aasta varem olid 12 624 eurot, puudusid 2024. aastal hoopis.

Ettevõtte intressitulu oli 2422 eurot ja -kulu olid 8 259 eurot. Viimane korrigeeris maksustatavat kasumit veidi allapoole.

Suurim turg on Leedu, kus müügitulu kasvas 21,4 miljonilt eurolt 22,3 miljoni euroni. Emaettevõtja on Leedus registreeritud Metruna UAB. Emaettevõtjale müüdi kaupu 2024. aastal 20,7 miljoni euro eest.

Suurima kasvu tegid Eesti (1,4 miljonilt eurolt 2,1 miljoni euroni), Läti (1,2 miljoni eurolt 1,7 miljoni euroni), Saksamaa (329 013 eurolt 812 955 euroni) ja Poola (512 978 eurolt 1,2 miljoni euroni). Uus turg 390 803-eurose müügituluga oli Belgia.

Lõppes müük Austriasse ja väljapoole ELi (Araabia Ühendemiraadid ja Suurbritannia).

Kogu müügitulu tuli vanametalli müügist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kolmas. Selle käive oli 10 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte neljas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 33,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 33 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2453 eurot ja see kasvas aastaga 10%.

---

Neljandal kohal müügitulu TOPis on ECOMETAL AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 25,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 749 891 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kuues. Kasum oli 1,1 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 130 236 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kolmas.

Töötajaid oli ettevõttes 57 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte kolmas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2352 eurot ja see kasvas aastaga 7%. Palga TOPis on ettevõte kolmas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 8%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 56 007 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 22,5 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 432 616 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 18,6 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 1,6 miljoni euro võrra.

Ettevõte alustas aruandeaastal naatriumsulfaadi kristalliseerimisüksuse moderniseerimist. Selle projekti kogumaksumus on 1,1 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond rahastab 394 050 eurot. Moderniseerimise eesmärk on tõsta tootmise keskkonnasõbralikkust ja suurendada taaskasutuse määra.

Tänavu keskendub ettevõte innovatsioonile, energiaefektiivsusele ja jäätmete vähendamisele. Eesmärgiks on jätkata regulatiivsete nõuete täitmist ja tootmisprotsesside täiustamist, et tagada konkurentsivõime ja jätkusuutlik areng.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 3%, ärikasum kahanes 899 845 eurolt 681 572 euroni.

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide positiivne muutus vähenes 722 592 euroni (2023: 1,4 miljonit eurot). Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas aastaga 22,5 miljonilt eurolt 22,7 miljoni euroni. Peamiselt tõusis tooraine ja materjali kulu, samas vähenesid energia- ja transpordikulud. Tööjõukulud kasvasid 2 miljonilt eurolt 2,1 miljoni euroni, töötajate arv ei muutunud. Muud äritulud vähenesid 10 842 eurolt 402 euroni, aasta varem sisaldas see kasumit materiaalsete põhivarade müügikasumit, mida nüüd ei esinenud. Muud ärikulud kahanesid 19 688 eurolt 2346 euroni. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 264 164 eurolt 296 020 euroni, siin vedas kasvu ostetud teenuste kulu. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kahanes 563 085 eurolt 504 932 euroni.

Kokkuvõttes olid ärikasumi kõige olulisemad negatiivsed mõjutajad varude jääkide muutuse vähenemine ja tooraine kulu suurenemine.

Ettevõtte intressitulu oli 407 219 eurot ja -kulu oli 29 508 eurot. Intressitulu korrigeeris maksustamiseelset kasumit ülespoole.

Valdav enamus müügitulust tuli EL riikidest ning ringlusse võetud materjalide müügist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte viies. Selle käive oli 7,2 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 482 938 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kuues. Viimase nelja kvartali koondkäive on 27,4 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 55 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2803 eurot ja see kasvas aastaga 10%.

---

Viiendal kohal müügitulu TOPis on DIROLA OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 24,4 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 16,2 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 5,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3,5 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 1 ja see aastaga ei muutunud.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 8,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 5,5 miljoni euro võrra. Tegemist oli kogu ulatuses käibevaraga.

Lakoonilises majandusaasta aruandes ütleb ettevõte, et peamised turud on Aasias ja Euroopas ning tegevust jätkatakse samal alal ja vastavalt turuolukorraga.

Kasumiaruanne näitab, et müügitulu kasvas aastaga kolm korda, ärikasum kasvas 2,3 miljonilt eurolt 5,8 miljoni euroni.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas aastaga 5,8 miljonilt eurolt 18,6 miljoni euroni. See kulu koosnes peamiselt müügi eesmärgil ostetud kaubast ja transpordikuludest. Tööjõukulud suurenesid 17 955 eurolt 34 633 euroni, töötajate arv ei muutunud. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 16 382 eurolt 52 509 euroni. Muud äritulud olid 89 724 eurot (2023: 0 eurot), muud ärikulud kahanesid nulli (2023: 16 964 eurot).

Ettevõtte muud finantstulud olid 5265 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi ülespoole.

Saksamaa müügitulu oli 6,8 miljoni eurot (2023: 756 992 eurot), Leedu müügitulu oli 4,4 miljonit eurot (2023: 545 616 eurot) ja Eesti müügitulu oli 4 miljonit eurot (2023: 818 168 eurot). Varasema suurima turu Läti müügitulu kasvas aastaga 4,5 miljonilt eurolt 5,9 miljoni euroni. Hollandi müügitulu kahekordistus 700 591 eurolt 1,5 miljoni euroni. Uus turg oli Belgia 122 466 euroga. Müük väljapoole Euroopa Liitu (Araabia Ühendemiraadid) kasvas aastaga 796 886 eurolt 1,7 miljoni euroni.

Valdav enamus müügitulu tuli vanametalli müügist.

Teises kvartalis ettevõttel käivet ei olnud, aasta varem oli see 3000 eurot. Viimase nelja kvartali koondkäive on 3,3 miljonit eurot. Töötajaid ettevõttes pole.

---

Kuuendal kohal müügitulu TOPis on GRANDMET OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 18 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 447 157 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kaheksas. Kasum oli 278 563 eurot ja see kasvas aastaga 138 247 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte seitsmes.

Töötajaid oli ettevõttes 11 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte üheksas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1897 eurot ja see kasvas aastaga 42%. Palga TOPis on ettevõte kümnes. Tööjõukulu moodustas müügitulust 2%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 55 698 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 3,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 800 181 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 3,4 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 823 397 euro võrra.

Ettevõte laiendas 2024. aastal oluliselt oma tegevust, hõlmates metallijäätmete ümbertöötlemist, vanametalli sorteerimist ning materjali taaskasutusele võtmist.

Tänavu on ettevõtte eesmärk suurendada käivet ja kasumlikkust.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 2,4%, ärikasum kasvas 170 037 eurolt 312 283 euroni.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kahanemine oli kasumi suurim mõjutaja. See kuluartikkel vähenes 17,1 miljonilt eurolt 16,2 miljoni euroni. Aruandeaastal kanti samas real kuluna arvele varude allahindlus ja mahakandmine, mida 2023. aastal polnud. Müügi eesmärgil ostetud kaupade kulu vähenes 17,1 miljonilt eurolt 15,9 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 894 797 eurolt 1,2 miljoni euroni. Kulude kasvu taga oli peamiselt muu põhitegevuskulu tõus. Samal ajal vähenes üür ja rent enam kui poole võrra ning mitmesugused bürookulud vähenesid samuti oluliselt. Tööjõukulud kasvasid 235 246 eurolt 334 115 euroni, töötajate arv samal ajal ei kasvanud. Muud äritulud kasvasid 51 222 eurolt 137 637 euroni, suurem osa sellest tuli “muudest muutustest”. Põhivarade kulum ja väärtuse langus vähenes 89 692 eurolt 76 169 euroni.

Ettevõtte intressikulu oli 33 720 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Eesti turu müügitulu langes 15,9 miljonilt eurolt 15,1 miljoni euroni, Saksamaa müügitulu vähenes 1,4 miljonilt eurolt 920 141 euroni. Hollandi ja Poola turgudelt müügitulu kadus. Läti müügitulu kasvas 564 700 eurolt 1,2 miljoni euroni. Leedu müügitulu kahanes 556 798 eurolt 289 170 euroni. Soome turul tekkis uus müügitulu 477 100 eurot (2023: 0 eurot).

Metalli müük ja vahendus andis 17,6 miljonit eurot, seadmete, masinate rent ja kasutamine andis 277 750 eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kuues. Selle käive oli 4,1 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,9 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kolmas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 16,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 13 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1657 eurot ja see kahanes aastaga 6%.

 

5. Ettevõtted TOPides: tavajäätmete käitlejad

Esimesel kohal müügitulu TOPis on EESTI PANDIPAKEND OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 55 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 5,2 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 2,5 miljonit eurot, aasta varem oli kahjum 1,8 miljonit eurot. Kasumi TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 48 ja nende arv kahanes aastaga 3 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte seitsmes. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2135 eurot ja see kasvas aastaga 4%. Palga TOPis on ettevõte üheksas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 3%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 84 882 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 24 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 22,6 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 3,3 miljoni euro võrra.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 1 riigihanke leping mahuga 9162 eurot.

Ettevõte kirjutab, et finantstulemust mõjutas positiivselt eelkõige käitlustasude kasv (107%) ja PET müügihinna kasv.

Vaatamata majanduskeskkonna ebastabiilsusele paisati EPP klientide poolt turule 410 miljonit ühekordse kasutusega pakendit, mis tähistas viiendat järjestikust kasvuaastat (kasv 2% võrreldes 2023. aastaga). Kogumises saavutati samuti rekord: üle Eesti koguti 350 miljonit ühekordse kasutusega pakendit, mis oli 5% rohkem kui eelneval aastal. Täideti Pakendiaktsiisi seadusest tulenevad pakendite sihtmäärad: plastpakendid 89% (sihtmäär 85%), metallpakendid 86% (50%) ja klaaspakendid 91% (85%).

Investeeringud ulatusid 204 000 euroni, millest suurim osa kulus esimese kasutatud pressauto soetamisele. Lisaks suunati vahendeid laotarkvara arendamisse ja käitluskeskuse seadmete eluea pikendamisse. Aruandeaasta alguses käivitatud uudne logistiline pilootprojekt (plast- ja metallpakendite äravedu puistematerjalina) leidis positiivset tagasisidet ja näitas efektiivsust.

Uued seadusandluse nõuded, mis kohustavad avalikel üritustel alates 01.01.2024 serveerima toitu ja jooki korduskasutatavates anumates, ei toonud Panditopsi teenusele oodatud kasvu, kuna järelevalve antud vallas oli nõrk.

Ettevõtte kõige olulisemaks projektiks tänavu on käitluskeskuse laiendamine ja selle tehnoloogia oluline vahetus. Projekti planeerimisega alustati 2024. aasta lõpus, järgnevad ehitusprotsess ja seadmete paigaldus, Projekti lõpptähtaeg on planeeritud 2026. aasta esimeseks poolaastaks.

Investeeringud käitluskeskuse laiendamisse ja tehnoloogiasse ulatuvad aastatel 2025–2026 5 miljoni euroni. Need on seotud ESG strateegias toodud keskkonnapõhimõtetega.

Järgnevatele aastatele on planeeritud ka uudse logistilise lahenduse laiendamine üle Tallinna ning analüüsitakse laienemist teistesse maakondadesse. Laiendamise eesmärk on suurendada automatiseeritust ja tagada puistematerjali efektiivne vastuvõtt.

Kasumiaruandest nähtub, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 10%, 2023. aasta 1,8 miljoni eurone ärikahjum muutus aastaga 2 miljoni euroseks ärikasumiks.

Ärikasumi positiivse pöörde peamiseks mõjutajaks oli müügitulu kasv.

Suurim kuluartikkel oli kaubad, toore, materjal ja teenused, mis kasvas 49 miljonilt eurolt 50,3 miljoni euroni. Selle rea suurimad komponendid olid tagatisraha (35,3 miljonit eurot) ja hüvitis jaemüüjale (12,9 miljonit eurot). Samuti kasvasid mitmesugused tegevuskulud 724 264 euroni (2023: 695 062 eurot). See oli tingitud tootmise üldkulu, turunduskulude ning seadmete hoolduse ja varuosade kulude suurenemisest, vähenesid üüri- ja rendikulu ning energiakulu. Põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenes 545 156 euroni (2023: 485 214 eurot). Tööjõukulud seevastu vähenesid 1,7 miljonilt eurolt 1,6 miljoni euroni. Samal ajal kahanes veidi ka töötajate arv.

Ettevõtte muud äritulud kasvasid 161 254 eurolt 175 725 euroni, muud ärikulud kasvasid 79 eurolt 21 761 euroni.

479 290-eurone intressitulu korrigeeris maksustamiseelset kasumit oluliselt ülespoole.

Suurim turg oli Eesti, siinne müügitulu moodustas 48,1 miljonit eurot (2023: 44 miljonit eurot). Saksamaa tulu vähenes 3,8 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni. Leedu tulu kasvas 1,2 miljonilt eurolt 1,6 miljoni euroni. Prantsusmaa tulu kasvas märgatavalt 111 430 eurolt 1,1 miljoni euroni. Hollandi tulu suurenes 315 316 eurolt 953 424 euroni. Läti tulu kahanes 426 180 eurolt 62 879 euroni

Tagatisraha andis 41,3 miljonit eurot, materjali müük 6,9 miljonit eurot, käitlustasud 6,6 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kolmas. Selle käive oli 3,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 165 272 euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 13. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 14,6 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 56 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 9 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2074 eurot ja see kasvas aastaga 21%.

---

Teisel kohal müügitulu TOPis on EESTI KESKKONNATEENUSED AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 51,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 5 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte teine. Kahjum oli 2,1 miljonit eurot, aasta varem oli kahjum 1,9 miljonit eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte teine.

Töötajaid oli ettevõttes 476 ja nende arv kasvas aastaga 38 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte esimene. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1924 eurot ja see kasvas aastaga 7%. Palga TOPis on ettevõte 15. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 28%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 26 451 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 47,5 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,8 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 8,1 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 426 187 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 10 073 tehingut summas 4,9 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 9%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 28 riigihanke lepingut mahuga 2,6 miljonit eurot.

Ettevõtte kirjutab, et nende tegevust iseloomustas olmejäätmevaldkonna käibe kasv, mis saavutati tänu turuosa suurenemisele ja jäätmete eraldi kogumise süsteemi arengule paljudes hankepiirkondades. Tänu varasemate aastate investeeringutele vähenes oluliselt veokipargi keskmine vanus ja paranes klientide teenindamise efektiivsus.

Negatiivsete teguritena tõi ettevõte välja jätkuva üleüldise majanduse kehva käekäigu, mis mõjutas tööstuse, kaubanduse ja ehituse valdkondi. Vanapaberi ja muude taaskasutatavate materjalide hinnad püsisid 2024. aastal stabiilselt ajaloolisest keskmisest veidi allpool. Ehitusjäätmete käitluse valdkonnas takistab arengut jätkuvalt ebavõrdne konkurents, kuigi majanduslangusest tingitud turu langus on peatunud, ei näe ettevõte lähiaastateks olulist arenguperspektiivi. Aruandeaastal tegeleti siiski ehitusjäätmete käitluse valdkonna kulude optimeerimisega, saavutades käitluskeskuse efektiivse toimimise alanud majandusaasta alguseks.

Lisaks majanduslikule olukorrale mõjus ettevõtte kasumlikkusele negatiivselt EURIBOR-i intressimäära tõus.

Ettevõte jätkas investeerimist kaasaegsesse tehnikaparki ja käitluslahendustesse, investeeringute summa ulatus 4 miljoni euroni.

2024. aasta olulised sündmused hõlmasid ka tehinguid tütar- ja sidusettevõtetega. Aruandeaastal omandati 100% osalus tütarettevõttes E&L Kuremäe 2 OÜ ning 20% osalus sidusettevõttes Tekstiili Taaskasutuse OÜ. Samuti toimus emaettevõtte poolt reservide vähendamine 186 000 euro ulatuses.

Lähiaastatel prognoositakse olmejäätmete valdkonnas kasvu jätkumist tänu pakendite kohtkogumise kohustuse laienemisele ka väiksematele majapidamistele. Tänavu on planeeritud investeeringuid samuti umbes 4 miljoni euro ringis. Ettevõte ootab alanud majandusaastal intressimäärade alanemist, mis mõjuks positiivselt rahavoogudele.

Aruandeaasta 31. detsembri seisuga oli käibekapital negatiivne summas 5,4 miljonit eurot (2023: 4,5 miljonit eurot). Juhtkond koostas 2025. aasta rahavoo prognoosi ning hindab likviidsusriski madalaks, tuginedes tugevale positiivsele rahavoole ja arvelduskrediidi täiendavatele vahenditele.

Kasumiaruanne näitab, et Ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 10,7%, ärikasum kasvas aastaga 325 902 eurolt 557 800 euroni. Ettevõtte maksustamiseelne kahjumlikkus tuleneb intressikuludest.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas 26 miljonilt eurolt 28,6 miljoni euroni. Kulu kasvu peamised komponendid olid müügi eesmärgil ostetud kaubad ja transpordikulud. Tööjõukulud kasvasid aastaga 12,6 miljonilt eurolt 14,7 miljoni euroni. Samal ajal kasvas ka töötajate arv. Põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenes 4,3 miljonilt eurolt 4,7 miljoni euroni peegeldades tehtud investeeringuid. Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 3,6 miljonilt eurolt 3,7 miljoni euroni – suurenesid üüri ja rendi kulud ning ostetud teenuste kulud.

Muud äritulud kasvasid 160 399 eurolt 594 898 euroni; muud ärikulud kahanesid 100 555 eurolt 19 061 euroni.

Ettevõtte intressitulu oli 137 129 eurot ja -kulu oli 2,8 miljonit eurot. Viimane viis ärikasumi maksustamiseelsesse kahjumisse.

Eesti müügitulu kasvas 43,7 miljonilt eurolt aastaga 47,4 miljoni euroni. Müük Soome kahanes 1,7 miljonilt eurolt 1 miljoni euroni, müük Leetu kahanes 844 693 eurolt 740 946 euroni. Müük Lätti kasvas 269 802 eurolt 713 909 euroni, müük Rootsi kasvas 1712 eurolt 473 704 euroni. Uued turud olid Saksamaa ja Poola, vastavalt 849 201 euro ja 224 778 euroga.

Olmejäätmete müügitulu oli 27,4 miljonit eurot, sekundaarse toorme tulu oli 12,8 miljonit eurot ja konteinerite rendi tulu oli 4,7 miljonit eurot. Ehitusjäätmetest saadi 2,5 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte esimene. Selle käive oli 14 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 956 756 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte neljas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 53,5 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 525 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 15 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1913 eurot ja see kasvas aastaga 8%.

---

Kolmandal kohal müügitulu TOPis on RAGN-SELLS AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 30,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 238 329 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 16. kohal. Kahjum oli 47 053 eurot, aasta varem oli kahjum 3,5 miljonit eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte 15. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 284 ja nende arv kahanes aastaga 20 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte teine. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2132 eurot ja see kasvas aastaga 6%. Palga TOPis on ettevõte kümnes. Tööjõukulu moodustas müügitulust 31%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 33 892 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 27,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3,5 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 6,2 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1,3 miljoni euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 4347 tehingut summas 2,5 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 8%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 13 riigihanke lepingut mahuga 357 346 eurot.

Ettevõte kirjutab, et panustas oluliselt kokkuhoiule ja efektiivsuse kasvule. Selle tulemusena langesid tegevuskulud. Ettevõtte tegevuse tulemusena suunati aruandeaastal 63% kõigist käideldud jäätmetest taaskasutusse, millest ringlusesse läks 20%. Juhtkond on seisukohal, et 2024. aastal alanud ning tänavu jätkuv panustamine fokusseeritud müügitegevusele on taganud ettevõtte kasumlikkuse paranemise, mille tulemusena ettevõtte ärikasum kasvas aastaga 265 912 eurolt 1,2 miljoni euroni.

Oluline osa investeerimistegevuse rahavoogudest moodustas materiaalse põhivara soetamine ja tütarettevõtjate finantseerimine. Jätkati investeeringuid tütarettevõttesse R-S OSA Service OÜ innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks, mis on suunatud kaltsiumkarbonaadi eraldamisele põlevkivituhast. Aruandeaasta jooksul tehti R-S OSA Service OÜ-le osakapitali vabatahtlikku reservi sissemakse summas 1 miljon eurot.

Restruktureeriti sõidukite finantseerimise põhimõte, mis aitas parandada ettevõtte kasumlikkust ja muuta pikas perspektiivis toimimise efektiivsemaks. Selle otsuse tagajärjel ületasid lühiajalised kohustised seisuga 31.12.2024 käibevara 138 641 euro võrra.

R-S Projektid OÜ ja R-S Valdus OÜ ühendati emaettevõttega, mis jõustus 26. aprillil 2024. Lisaks omandati 2024. aastal 20,4% osalus Väätsa Prügila AS-is, mille tulemusena saadi 100% omandus.

Tänavu kavatseb ettevõte jätkata ringmajandust toetavate lahenduste arendamist pakkudes klientidele ja koostööpartneritele jätkusuutlikke ja innovaatilisi lahendusi. Majandustulemus on planeeritud jääma eelmise aasta tasemele. Jätkatakse 2024. aasta kevadel avatud Kunda rehvipurustustootmise arendust, sealhulgas käideldavate materjalide nomenklatuuri laiendamist. R-S OSA Service OÜ investeeringute eesmärk on tänavu jõuda demotehase käivitamiseni.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 0,8%, ärikasum kasvas, nagu juba märgitud, 265 912 eurolt 1,2 miljoni euroni. Ettevõtte maksustamiseelne kahjumlikkus tuleneb tütarettevõtjalt ja intressikuludest.

Müüdud toodangu kulu kahanes aastaga 24,1 miljonilt eurolt 23,1 miljoni euroni. Sellega kasvas brutokasum 6,5 miljonilt eurolt 7,7 miljoni euroni. Kulude langus selles kategoorias tulenes peamiselt ostetud kauba ja tööjõukulude vähenemisest.

Üldhalduskulud kasvasid 6 miljonilt eurolt 6,5 miljoni euroni. Üldhalduskulude kasvu põhjustas eelkõige tööjõukulude suurenemine. Muud ärikulud vähenesid 250 030 eurolt 107 956 euroni. See langus oli tingitud peamiselt trahvide, viiviste ja hüvitiste kulu vähenemisest. Muud äritulud kasvasid 134 775 eurolt 172 338 euroni. Seda mõjutas positiivselt nii kasum põhivarade müügist kui ka muude äritulu kasv.

Ettevõtte intressitulu oli 107 676 eurot ja muud finantstulud olid 2138, kahjum tütarettevõtjatelt oli 946 306 ja intressikulu oli 371 869 eurot. Kahjumi ja kulude tõttu liikus ärikasum maksustamiseelsesse kahjumisse.

Eesti müügitulu vähenes 28,4 miljonilt eurolt 27,9 miljoni euroni. Müük Soome kasvas 519 454 eurolt 1,1 euroni. Müük Rootsi kasvas 573 143 eurolt 666 136 euroni ning Leetu 528 195 eurolt 661 994 euroni. Vähenes müük Lätti ja Hollandisse.

Tavajäätmete kogumine andis 15,5 miljonit eurot, tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus andis 5 miljonit eurot. Jäätmete ja jääkide hulgikaubandusest saadi 4,3 miljonit eurot, mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimisest 3,5 miljonit eurot ja ohtlike jäätmete kogumisest 1 miljon eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte teine Selle käive oli 8,3 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 565 466 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kuues. Viimase nelja kvartali koondkäive on 31,7 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 262 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 8 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2741 eurot ja see kasvas aastaga 15%.

---

Neljandal kohal müügitulu TOPis on TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 13,4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,2 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte viies. Kasum oli 41 558 eurot ja see kahanes aastaga 25 373 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 33. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 121 ja nende arv kasvas aastaga 13 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kolmas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2150 eurot ja see aastaga ei muutunud. Palga TOPis on ettevõte kaheksas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 31%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 34 784 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 22 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 996 975 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 16,8 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 668 334 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 1094 tehingut summas 955 835 eurot. See moodustas müügitulust 7%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 6 riigihanke lepingut mahuga 280 671 eurot.

Majandustulemuste põhjendamisel tõi ettevõtte juhatus välja, et müügitulu kahanes aastaga 5% ja see tuli peamiselt jäätmekäitluse ärivaldkonnas. Langus on kooskõlas jäätmehierarhiast tulenevate eesmärkidega, et prügilasse jõuaks vähem jäätmeid – jäätmete maht vähenes ligikaudu 8% võrreldes 2023. aastaga. Vaatamata tulude langusele õnnestus ettevõttel vähendada ka põhitegevusega seotud kulusid 6% ning ajakohastada ladestusala sulgemise ja järelhooldusega seotud pikaajalist eraldist.

Olulisemateks sündmusteks olid ettevõtte arendustegevused, mille fookuses oli jäätmete sorteerimisvõimekuse ning ringlussevõtu suurendamine. Jäätmekäitlusvaldkonnas alustati mitme uue projektiga, mis jätkuvad ka tänavu. Muuhulgas alustati prügila sulgemisprojekti ja sulgemiskava muutmist ning ettevalmistusi prügila laiendamiseks ehk uute ladestusväljakute rajamiseks. Samuti alustati täiendava sorteerimisväljaku rajamisega.

Tänavusest aastast alates suurendatakse keskkonnasäästlike jäätmeveokite kasutuselevõttu, alustades kolme CNG veokiga veoteenuse osutamist, eesmärgiga viia kogu veokipark pikemas perspektiivis keskkonnahoidlikumale tehnoloogiale. Tänavu teisest poolaastast lõpetatakse jäätmeveoteenuse osutamine Vanalinnas, mille tulude maht on hinnanguliselt kuni 3% kogu käibest, kuid jätkatakse osalemist Harjumaa jäätmeveohangetel olemasoleva teenuste mahu säilitamiseks.

Suurimat kasvu nähakse ringlussevõtuks vajalike tehnoloogiate kasutuselevõtmises, mis aitab vähendada ka jäätmete ladestamise mahtu. Kavandamisel on sorteerimisvõimekuse suurendamine tehnoloogilisel tasemel, keskendudes segaolmejäätmetele, mis hetkel suunatakse energiakasutusse.

Investeeringuid on tänavuseks aastaks planeeritud 4,3 miljonit eurot, millest suurimad tulenevad keskkonnasäästlikuma tegutsemise põhimõtetest, hõlmates sorteerimisväljaku rajamist ja CNG prügiveokite soetamist.

Kasumiaruande kohaselt vähenes ettevõtte müügitulu aastaga 8,2%, ärikasum kahanes 147 326 eurolt 61 197 euroni. Ärikasumi languse tingis müügitulu kahanemine, mida kompenseeris kulude vähenemine.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu vähenes 8,7 miljonilt eurolt 7,2 miljoni euroni. Muutus tulenes eelkõige eraldise korrigeerimisest. Aastal 2024 teostati eksperthinnang prügila sulgemis- ja järelhoolduseraldisele, mille tulemusena leiti, et eraldis oli ülehinnatud. Kuigi üldine kauba ja teenuste kulu vähenes, kasvas saastetasu kulu. Tööjõukulud kasvasid 3,7 miljonilt eurolt 4,2 miljoni euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus vähenes 1,3 miljonilt eurolt 1,1 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 736 634 eurolt 824 954 euroni.

Intressikulud olid 450 909 eurot, intressitulud olid 426 704 eurot ning kasum finantsinvesteeringutelt olid 4566 eurot. Tuludest suuremad intressikulud korrigeerisid maksustamiseelset kasumit allapoole.

Peaaegu kogu müügitulu tuli Eestist. Jäätmete vastuvõtt ja käitlemine andis 5,3 miljonit eurot, jäätmeveoteenused andsid 6,6 miljonit eurot ning taaskasutatava materjali müügitulu andis 1,2 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte neljas. Selle käive oli 3,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 323 044 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte üheksas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 13,9 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 101 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 12 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2929 eurot ja see kasvas aastaga 16%.

---

Viiendal kohal müügitulu TOPis on GREEN MARINE AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 7,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 341 403 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 12. kohal. Kasum oli 954 668 eurot ja see kahanes aastaga 58 956 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte teine.

Töötajaid oli ettevõttes 51 ja nende arv kasvas aastaga 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kuues. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2471 eurot ja see kasvas aastaga 1%. Palga TOPis on ettevõte kuues. Tööjõukulu moodustas müügitulust 26%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 58 249 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 11 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,3 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 695 355 euro ulatuses ja see kasvas aastaga 4299 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 251 tehingut summas 550 483 eurot. See moodustas müügitulust 7%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 4 riigihanke lepingut mahuga 615 110 eurot.

Ettevõte selgitab, et 2024. aasta majandustulemustele avaldasid jätkuvat negatiivset mõju 2022. aasta alguses alanud euribori tõus ja intressikandvate võlakohustiste mahu kasv. Samuti märgiti, et töötajate motiveerimisele pööratud tähelepanu kajastus suurenenud tööjõukuludes ja muudes töötajate motiveerimiseks tehtud kuludes. Teenindamise poolel jäi kaubalaevade maht 2023. aastaga võrreldes samaks, samas kui reisi- ja kruiisilaevade teenindamise maht kasvas veidi. Olulise panuse käibesse andis ehitus- ja lammutusjäätmete käitlusteenuse ning muudele äriklientidele pakutavate käitlusteenuste mahu kasv.

Aruandeaasta suurimaks arendusprojektiks oli ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskompleksi ehitamine. Uus käitlustehas avati 2024. aasta viimases kvartalis. Tehase avamisega suurendati oluliselt ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutust ning ringlussevõttu.

Tänavu on planeeritud investeeringud kaasaegsesse ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskompleksi täiendavate võimekuste arendamiseks. Lisaks on planeeritud investeeringud autopargi uuendamiseks.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 4,6%, ärikasum kasvas aastaga 1,2 miljonilt eurolt 1,3 miljoni euroni. Muud äritulud kasvasid 270 233 euroni (2023: 80 565 eurot). See kasv oli peamiselt tingitud kasumist materiaalsete põhivarade müügis.

Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 843 947 euroni (2023: 552 046 eurot). See kasvu taga oli 2024. aastal kajastatud 131 073 euro suurune allahindlus väärtuse languse tõttu. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas 3,5 miljonilt eurolt 3,6 miljoni euroni. Tööjõukulud kasvasid veidi, kuid püsisid 2 miljoni euro ringis. Samal ajal vähenesid mitmesugused tegevuskulud 278 007 eurolt 224 646 euroni. Muud ärikulud kasvasid 125 eurolt 22 779 euroni. Ärikasumi kasvu toetas peamiselt müügitulu kasv ja kasum põhivarade müügist, kuid seda tasakaalustas põhivarade kulumise, allahindluste ja ostetud kaupade/teenuste kulude kasv.

Ettevõtte intressikulud olid 293 304 eurot ja muud finantskulud olid 27 923 eurot. See korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Valdav enamus müügitulust tuli Eestist, 17 710 eurot saadi väljapoolt ELi. Tavajäätmete kogumine andis 3,5 miljonit eurot, puhastatud naftatoodete müük andis 2,5 miljonit eurot ja ohtlike jäätmete kogumine andis 1,7 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kuues. Selle käive oli 3,3 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,6 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Viimase nelja kvartali koondkäive on 9 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 56 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 7 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2844 eurot ja see kasvas aastaga 2%.

---

Kuuendal kohal müügitulu TOPis on REINING INVEST OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 6 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 4,2 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kolmas. Kahjum oli 118 232 eurot, aasta varem oli kahjum 566 848 eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte 11. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 2 ja nende arv kahanes aastaga 4 inimese võrra. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1491 eurot ja see kasvas aastaga 4%. Tööjõukulu moodustas müügitulust 1%. Lisandväärtus töötaja kohta oli -33 410 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 468 378 eurot ja see kasvas aastaga 186 727 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 453 960 euro ulatuses ja see kasvas aastaga 193 105 euro võrra.

Ettevõtte tegevusaruanne on lakooniline, märkides vaid põhitegevusala (metalli ost-müük) ning 2024. aasta müügitulu suurust. Sellega liigub ettevõte edaspidi käesoleva raporti metalljäätmete käitlejate ossa.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 41,2%, 2023. aasta 566 848-eurone ärikahjum kahanes veidi 121 869 eurose ärikahjumini. Ärikahjumi vähenemise taga on kulude vähenemine ja muude äritulude kasv.

Muud äritulud kasvasid aastaga 129 eurolt 2,5 miljoni euroni. Kasv tulenes peamiselt põhitegevusega mitteseotud ebaregulaarsest kaupade müügist. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu vähenes proportsionaalselt müügitulu langusega (–8,5 miljonit eurot 2024. aastal vs –10,3 miljonit eurot 2023. aastal). Mitmesugused tegevuskulud kahanesid 347 594 eurolt 48 088 euroni. Peamine mõjutaja oli kulude elimineerimine ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest, mis 2023. aastal oli 265 950 eurot ja 2024. aastal oli 0 eurot. Vähenesid ka juriidilised kulud ja lähetuskulud. Tööjõukulud kahanesid seoses töötajate arvu vähenemisega 140 074 eurolt 51 413 euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenes veidi.

Intressitulud olid 3643 eurot ja see vähendas veidi maksustamiseelset kahjumit.

Kogu müügitulu tuli Eestist ja metallide ostust-müügist, Türgist ja Suurbritanniast eelmisel aastal tulusid ei tulnud.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 22. kohal. Selle käive oli 764 727 eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 594 466 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte esimene. Viimase nelja kvartali koondkäive on 5 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 3 töötajat. Töötajate arv aastaga ei muutunud. Teise kvartali keskmine töötasu oli 942 eurot ja see kahanes aastaga 49%.

---

Seitsmendal kohal müügitulu TOPis on EESTI PAKENDIRINGLUS OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 5,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 471 164 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kaheksas. Kahjum oli 231 051 eurot, aasta varem oli kahjum 710 521 eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte kaheksas.

Töötajaid oli ettevõttes 4 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte 38. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2677 eurot ja see kahanes aastaga 5%. Palga TOPis on ettevõte kolmas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 3%. Lisandväärtus töötaja kohta oli -14 883 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 2,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 28 222 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 1,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 133 200 euro võrra.

Ettevõte põhjendab oma majandustulemuste olulist paranemist eelkõige käibe kasvu ja kulude vähendamisega.

Eelmisel aastal deklareeris oma Eesti turule suunatud pakendikogused OÜ Eesti Pakendiringlusele üle 2300 pakendiettevõtja. Ettevõte kogub pakendeid kõikidest Eesti omavalitsustest.

Vastavalt pakendiseadusele on taaskasutusorganisatsioon kohustatud panustama vähemalt 2% oma käibest teavitustegevustesse. 2024. aastal investeeris OÜ Eesti Pakendiringlus teavitustegevusse 121 296 eurot. Teavitustegevuse raames viidi läbi meediakampaaniaid, korraldati koolitusi haridusasutustes ja ettevõtetes, avaldati artikleid, anti intervjuusid ning osaleti partnerina avalikel üritustel.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 8,7%, ärikahjum kahanes 2023. aasta 695 585 eurost 205 434-euroseks ärikahjumiks. Müügitulu kasv oli ärikahjumi vähenemise kõige olulisem mõjutaja.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulud vähenes aastaga 5,6 miljonilt eurolt 5,5 miljoni euroni. Need kulud kajastavad peamiselt pakendite ja nendest moodustunud jäätmete kogumise, veo-, sorteerimis- ja taaskasutamise kulusid ning presside ja konteinerite renti. Mitmesugused tegevuskulud kulud kasvasid 184 393 eurolt 244 516 euroni. Tööjõukulud vähenesid 180 474 eurolt 171 520 euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus oli mõlemal aastal peaaegu samal tasemel, umbes 157 000 euro ringis.

Ettevõtte intressikulu oli 20 551 eurot ja finantskulu oli 5072 eurot. Nende koostoimes maksustamiseelne kahjum veidi süvenes.

Valdav enamus müügitulu tuli Eestist, muude turgude osakaal oli üsna tagasihoidlik. Peamine müügitulu allikas oli pakendite kogumise ja taaskasutamise korraldamine.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 12. kohal. Selle käive oli 1,3 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 55 426 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 22. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 6,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 3 töötajat. Töötajate arv pole aastaga muutunud. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4591 eurot ja see kasvas aastaga 6%.

---

Kaheksandal kohal müügitulu TOPis on EKOVIR OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 5,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 478 106 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kümnes. Kahjum oli 493 834 eurot, aasta varem oli kasum 53 364 eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte kuues.

Töötajaid oli ettevõttes 96 ja nende arv kasvas aastaga 5 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte neljas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1564 eurot ja see kasvas aastaga 3%. Palga TOPis on ettevõte 22. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 41%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 19 785 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 4,5 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 79 198 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 671 018 euro ulatuses ja see kahanes aastaga 64 169 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 1096 tehingut summas 411 565 eurot. See moodustas müügitulust 7%.

Ettevõtte selgitusel kujunes 2024. aasta oodatust keerulisemaks. Finantsraskustele lisandusid mitmed ettenägematud sündmused ja Keskkonnaameti ranged nõuded.

Keskkonnaamet nõudis aprillis 2024 kõigi prügilas üle kolme aasta seisnud jäätmete likvideerimist. Need olid jäätmed, mis jäid käitlemata ettevõtte endise omaniku, Nikolai Ossipenko juhtimise ajal. Augustis väljastas Keskkonnaamet täiendava ettekirjutuse, milles nõuti vanade jäätmete likvideerimist rangema tähtajaga ning asfalteerimistöid Uikala alal.

Mais puhkes Uikala prügialas suur tulekahju, mis halvas kogu ettevõtte tegevuse. Prügila oli ajutiselt suletud kolm nädalat, ning töökorralduse taastamine võttis ligikaudu kuu. Prügila ajutise sulgemise tõttu suunas EKOVIR OÜ kõik jäätmed Pärnu prügilasse. Aktiivne jäätmekäitlus ja Pärnu vedamine tekitasid ettevõttele jäätmekäitlustasu näol ligikaudu miljoni euro suuruse maksukohustuse. Koos muude ootamatute kulutustega (sh asfalteerimistööde kohustus) tekitas see lühikese aja jooksul riigi ees suure võlakoorma.

2025. aasta 14. oktoobri seisuga oli ettevõtte ajatatud maksuvõlg 2,2 miljonit eurot. See koosnes peamiselt 777 225-eurosest jäätmete saastetasuvõlast, 483 513-eurosest käibemaksuvõlast, 338 697-eurosest sotsiaalmaksuvõlast, 330 480-eurosest intressivõlast ja veel reast muudest väikematest maksuvõlgadest.

EKOVIR OÜ aastane maksuvõla ajalugu. Allikas: Infopank

Aasta lõpu seisuga oli ettevõttel negatiivne netovara 345 000 eurot ning lühiajalised kohustised ületasid lühiajalisi varasid 2,5 miljoni euro ulatuses. Ettevõttel on ka tähtajaks tasumata kohustusi ja ajatatud maksuvõlad.

Positiivsena märgib juhtkond, et kõik Keskkonnaameti ettekirjutused täideti, taastati tehnikavarustus ja parendati prügilatöö protsesse.

Ettevõtte tegevuskava keskendub efektiivsuse tõstmisele ja finantsstabiilsuse taastamisele. Tänavu plaanitakse soetada võimsam purusti efektiivsuse tõstmiseks. Järgmisel poolaastal on plaanis lõpetada ka poolladestusala ehitus ning jätkata prügilakaudude kattematerjalidega katmist vastavalt SWECO projekteerimisele. Kavas on täiustada jäätmete töötlemise protsesse ning sisse viia plastiku ja kile sortimine. Jätkatakse koostööd Päästeametiga tulekahjuriskide vähendamiseks. Pärast aruandekuupäeva esitati Keskkonnaametile tegevuskava haldusmenetluse raames, mis näeb ette poolladestusala rajamise lõpetamise 2025. aasta lõpuks ning olemasolevate ladestusalade nõlvade sulgemist ja stabiliseerimist, et tagada keskkonnaohutus ja vähendada tuleohtu.

Seisuga juuni 2025 on EKOVIR OÜ esitanud taotlused teenustasude tõstmiseks Anija, Kohtla-Järve ja Jõgeva vallas vahemikus 22–45 %. Ettevõte plaanib saavutada kulude kokkuhoiu ressursside efektiivse kasutamise kaudu. Eesmärk on püsida ajatamisgraafikus ning tasuda jooksvalt koostööpartnerite võlgu, uskudes, et ettevõte on vaatamata olulisele ebakindlusele jätkuvalt tegutsev.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 7,6% ning 2023. aasta 183 031-eurone ärikasum muutus 430 298-euroseks ärikahjumiks. Muud äritulud kasvasid 117 425 eurolt 392 545 euroni. Suurema osa sellest kasvu tagas materiaalsete põhivarade õiglase väärtuse muutusest tulenev kasum summas 342 238 eurot.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas 2,5 miljonilt eurolt 2,6 miljoni euroni. Sellesse kategooriasse kuuluvad riiklikud ja kohalikud maksud suurenesid ja see kajastab Keskkonnaameti poolt tekitatud miljonieurost maksukohustust. Tööjõukulud kasvasid 2,2 miljonilt eurolt 2,4 miljoni euroni. Töötajate keskmine arv kasvas samuti veidi. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 508 185 eurolt 595 877 euroni. Olulise panuse andis ostetud transporditeenused kulu. Muud ärikulud kasvasid järsult 157 039 eurolt 425 665 euroni, siin oli olulisim mõjutaja trahvid, viivised ja hüvitised rida.

Kogu müügitulu tuli Eestist. Tavajäätmete kogumine andis 4,5 miljonit eurot ja jäätmete ladestus 1,3 miljonit eurot.

Vandeaudiitori märkuse kokkuvõte: arvamuse aluseks oli kaks peamist asjaolu. Esiteks, aruandes ei ole avalikustatud teavet märkimisväärse tingimusliku kohustise kohta. Teiseks on bilansikirje “Materiaalsed põhivarad” kajastatud 342 238 euro ulatuses ümberhindluse tulemusena, mis ei ole kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Standardi tavapärase rakendamise kohaselt oleksid varad, omakapital ja muud äritulud olnud selle summa võrra väiksemad. Lisaks juhiti tähelepanu tegevuse jätkuvusega seotud olulisele ebakindlusele. Ebakindlus tuleneb negatiivsest netovarast (-345 tuhat eurot) ja lühiajaliste kohustiste olulisest ülekaalust käibevarade suhtes (2,5 miljoni euro ulatuses). Vaatamata ebakindlusele ei ole auditi arvamust selles osas muudetud.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kümnes. Selle käive oli 1,6 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 75 284 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte 15. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 6,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 101 töötajat. Töötajate arv aastaga ei muutunud. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1415 eurot ja see kasvas aastaga 24%.

 

6. Ekspordi ja sihtriikide TOPid

Sektori ekspordi maht oli eelmisel aastal 323,1 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 27,2%. Ekspordi TOPi esimene on CRONIMET NORDIC OÜ, ettevõtte ekspordi maht oli 138 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 65,7 miljoni euro võrra. Teine on KUUSAKOSKI AS, kelle ekspordi maht oli 59,1 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 11,6 miljoni euro võrra. Kolmas on METRUNA OÜ, kus ekspordi maht oli 26,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,4 miljoni euro võrra.

Sihtriikide esikolmiku moodustasid müük EL riikidele, Türgi ja Soome. Sihtriikide esiviisiku, kuhu lisaks esikolmikule kuulsid ka Leedu ja Läti, ekspordi maht vähenes aastaga kokku 117 miljoni euro võrra. Küll aga kasvas müüük väljapoole ELi aasta varasemalt 7,8 miljonilt eurolt 11,1 miljoni euroni. Suurematest sihtriikidest, enam kui miljoni eurose mahuga, kasvas ka müük Poola, Pakistani ja Prantsusmaale.

 

7. Riigihangete pakkujate ja hankijate TOPid

Sektori ettevõtete riigihangete lepingute maht oli eelmisel aastal 6,7 miljonit eurot. Lepingu keskmine maksumus oli 82 968 eurot ja mediaanmaksumus oli 20 415 eurot. Kõige suurema lepingute mahuga ettevõtted sektoris olid EESTI KESKKONNATEENUSED AS, EPLER & LORENZ AS ja CRONIMET NORDIC OÜ.

Sektori hankijate esikolmiku moodustasid HIIUMAA HAIGLA SA, PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA SA ja RAPLAMAA HAIGLA SA.

8. Tehingud riigiasutustega TOPid

9. Kasusaajate TOP

Kasusaaja on inimene, kellel on lõplik valitsev mõju juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel ettevõttega seotud tehingud või toimingud tehakse. Objektiivsema tulemuse saamiseks leidsime ettevõtete lõplikud kasusaajad kehtivate äriseoste baasil ja see ei pruugi üheselt vastata ettevõtte poolt Äriregistrile esitatud lõplike kasusaajatega.

Tabelis kuvame sektori suuremate ettevõtete kasusaajad, kelle otsene või kaudne kontroll ettevõttes on vähemalt 10%.

Välisomanikele kuuluvate ettevõtete puhul pole meil mõistliku ressursikuluga võimalik tegelikke kasusaajaid kindlaks määrata. Sellisel juhul arvestame kasusaajateks välisomanikele kõige lähedasemad isikud siinsete ettevõtete juhtkondades: ettevõtte nõukogu esimees, nõukogu liige, juhatuse esimees, juhatuse liige, tegevjuht.

 

10. Krediidihinnang

Graafik näitab sektori krediidihinnangut 10. aprilli ja 10. septembri seisuga. Kahe perioodi võrdluses on oluliselt kahanenud nii hea kui ka halva krediidihinnanguga ettevõtete osakaal ja kasvanud rahuldava krediidihinnanguga ettevõtete osakaal. See viitab trendile, kus osad ettevõtted on saanud osa oma probleemidest lahendatud ja liikunud halva krediidihinnanguga ettevõtete seast rahuldava krediidihinnanguga ettevõtete hulka; osadel ettevõtetel on probleemid hakanud tekkima ning need on liikunud hea krediidihinnanguga ettevõtete hulgast rahuldava krediidihinnanguga ettevõtete hulka.

80,8% valimi ettevõtetest oli krediidihinnang hea ja neil ettevõtetel mingeid probleeme ei ole.

16,8% ettevõtete krediidihinnang oli rahuldav. Neil ettevõtetel on ilmnenud vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
– uus (asutatud vähem kui 2 aastat tagasi) või passiivne (viimased 2 aastat pole käivet ega töötajaid, esitamata on majandusaasta aruanded);
– viimane majandusaasta aruanne on esitamata;
– omakapital on negatiivne;
– ajatamata maksuvõlg alla 1000 euro;
– ajatatud maksuvõlg üle 1000 euro;
– esineb B2B võlg, kuid summa pole märkimisväärne.

2,4% ettevõtetest on krediidihinnang halb. Sellistel ettevõtetel on ilmnenud vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
– esitamata on 2 viimast majandusaasta aruannet;
– juhatusse on nimetatud silmatorkavalt paljude probleemsete ettevõtetega seotud inimene;
– ajatamata maksuvõlg kogusummas üle 1000 euro;
– esitamata on vähemalt üks kahest viimasest maksudeklaratsioonist;
– esineb B2B võlg, summa on märkimisväärne.

 

11. Maksuvõla TOP

Sektori maksuvõlg oli 1. septembri seisuga 2,4 miljonit eurot ja see kahanes 1. augustiga võrreldes 0,7%. Maksuvõla osakaal kuukäibest oli 4,4%.

Esimene maksuvõla TOPis on EKOVIR OÜ, kuid see ettevõte juba leidis käsitlemist “Ettevõtted TOPides” osas.

---

Teine maksuvõla TOPis on MARICO HOLDING OÜ. 17. oktoobri seisuga oli ettevõttel üleval 33 724-eurone maksuvõlg. See koosnes peamiselt 10 852-eurosest käibemaksuvõlast, 10 062-eurosest sotsiaalmaksuvõlast, 8871-eurosest intressivõlast ja 2173-eurosest tulumaksuvõlast.

19 töötajaga ettevõtte eelmise aasta müügitulu oli 1,6 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 84 077 euro võrra. Ettevõtte kasum oli 519 442 eurot ja see kasvas aastaga 352 182 euro võrra.

MARICO HOLDING OÜ aastane maksuvõla ajalugu. Allikas: Infopank

---

Kolmas maksuvõla TOPis on NELITÄHT OÜ. 17. oktoobri seisuga oli ettevõttel üleval osaliselt ajatatud 24 207-eurone maksuvõlg. See koosnes peamiselt 11 047-eurosest sotsiaalmaksuvõlast, 7199-eurosest käibemaksuvõlast, 4239-eurosest tulumaksuvõlast ja 1190-eurosest intressivõlast.

6 töötajaga ettevõtte eelmise aasta müügitulu oli 288 753 eurot ja see kahanes aastaga 356 453 euro võrra. Ettevõtte kasum oli 14 240 eurot ja see kasvas aastaga 6 545 euro võrra.

NELITÄHT OÜ aastane maksuvõla ajalugu. Allikas: Infopank

 

12. 2024. aasta majandusaasta aruannet mitte esitanud ettevõtted

10. septembri seisuga oli sektoris 9 ettevõtet, kellel oli 2024. aasta majandusaasta aruanne esitamata.

Kuigi vahel esineb ka objektiivseid põhjuseid, miks majandusaasta aruanne esitamata jääb, käsitleme me seda siiski ohusignaalina. Majandusaasta aruande esitamata jätmine viitab sageli nõrkadele majandustulemustele, mille avalikuks saamist püütakse vältida, või administratiivsele suutmatusele, mis tihti viib nõrkade majandustulemusteni.

Kuna ühe ettevõtte esitamata majandusaasta aruanne mõjutab sektori üldist krediidihinnangut, siis kutsume kõiki ettevõtjaid üles igal juhul majandusaasta aruannet esitama.

 

13. Sektori ärisündmused

Allikas: Infopank

EESTI ELEKTROONIKAROMU OÜ
11.04.2025 Omanikeringist lahkus TALLINNA KOMMUNAALTEENUSED HALDUSE OÜ 100,00%. Omanikeringi lisandus EKT VAHENDUSTEENUSED OÜ 100,00%. Omanikeringi kuulub EKT VAHENDUSTEENUSED OÜ 100,00% (uus omanik).

EESTI JÄÄTMEKÄITLUS OÜ
04.09.2025 Ettevõtte juhatusest lahkus Jekaterina Žiljajeva ja juhatusse nimetati Tarmo Oks.

HÕBEVESKI OÜ
02.09.2025 Ettevõtte juhatusse nimetati Gordejs Balašovs.
09.09.2025 Omanikeringi kuuluvad Natālija Berladina 74,00% (varasem osalus 90,00%) ja Gordejs Balašovs 26,00% (varasem osalus 10,00%).

KAT METAL ESTONIA OÜ
25.04.2025 Ettevõtte juhatusest lahkusid Dariusz Zbigniew Sławek ja Raido Oras ning juhatusse nimetati Kamil Cezary Kosiński.

RAGN-SELLS AS
11.08.2025 Ettevõtte juhatusse nimetati Sven Ruukholm.

SMARTKONTEINER TLN OÜ
08.05.2025 Ettevõtte juhatusest lahkus Kadri Kütt ja juhatusse nimetati Tarmo Tääker. Omanikeringist lahkus Kadri Kütt 100,00%. Omanikeringi lisandusid Tarmo Tääker 100,00% ja Katrin Tääker 100,00%. Omanikeringi kuuluvad Tarmo Tääker 100,00% (uus omanik) ja Katrin Tääker 100,00% (uus omanik) – ühisomand.

TARAGONA OÜ
26.08.2025 Ettevõtte juhatusse nimetati Sergei Potašev.

VÄÄTSA PRÜGILA AS
28.07.2025 Ettevõtte juhatusest lahkus Merike Mägi.
11.08.2025 Ettevõtte VÄÄTSA PRÜGILA AS staatuseks Äriregistris märgiti kustutatud. Varasem staatus oli registrisse kantud. Ettevõtte juhatusest lahkus Sven Ruukholm.

 

14. Sektori uudislint

Allikas: Äripäev

19.09.2025
Tallinna ettevõtlusdirektor: kordusnõud avaldavad Euroopa linnadele muljet
Tallinn näitab Euroopa linnadele eeskuju korduvkasutatavate nõude süsteemi ja populaarsete parandustöökodadega, ütles Tallinna linna ettevõtlusdirekor Kalle Killar.
Loe pikemalt SIIT.

17.09.2025
Helen Sooväli-Sepping: ettevõtja, tunne tuleviku tarbijat
Ettevõtja peab arvestama tuleviku tarbija ehk Z-põlvkonnaga, kes väärtustab ringmajandust, kirjutab TalTechi kestlikkuse ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping raamatu “Ringmajanduse ärirevolutsioon” arvustuses.
Loe pikemalt SIIT.

15.09.2025
Biojäätmete edu annab prügireformile lootust
Eelmisel aastal paika pandud nõue, et biojäätmeid tuleb eraldi koguda, on värske uuringu järgi vilja kandnud. See annab lootust ka pakendite kogumiseks, mis on jäätmemajanduses üks suuremaid probleeme.
Loe lähemalt SIIT.

09.09.2025
Uued reeglid: raiskajad peavad hakkama toitu annetama
Euroopa Parlament kiitis heaks toidu- ja tekstiilijäätmete uued reeglid, et vähendada toiduraiskamist ja kuhjuvaid tekstiilihunnikuid.
Loe pikemalt SIIT.

02.09.2025
Taavi Toom: Eesti tööstuses vohab ohtlik aegunud mentaliteet
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi paradoksiga – kuigi kvalifitseeritud tööjõu vajadus kasvab, ei suudeta töötajaid hoida, kirjutab Ragn-Sellsi OSA projekti tootmisjuht Taavi Toom.
Loe pikemalt SIIT.

01.09.2025
Kai Realo: ringmajandus juba toob meile lisatulu
Surve ringmajanduseks on veel madal, kuna mõõdame edu endiselt asjades, tõdeb Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Siiski peitub tema sõnul ringses mudelis lisatulu, mis tõuseb eriti esile majandusraskustes.
Loe pikemalt SIIT.

27.08.2025
Riigikontroll: riigil võib olla saamata jäänud kümnete miljonite eest saastetasu
Põlevkivitööstus hiilib saastetasudest mööda ehitades päikeseparke mitmeteistkordse maja kõrguse mäe otsa, arvutamine on pilla-palla ja keskkonnaamet laseb sel kõigel juhtuda.
Loe pikemalt SIIT.

18.08.2025
Tudengi lahendus jätaks ära prügiautode asjatud sõidud
TalTechi Tartu kolledži tudengi välja töötatud prototüüp muudaks prügiveo päriselt andmepõhiseks ja aitaks vähendada saastet kuni kolmandiku jagu.
Loe pikemalt SIIT.

04.08.2025
GreenDice: turul on levimas “rendi ja unusta” mõtteviis
Eestis vaikselt leviva mudeli “rendi ja unusta” puhul kaob kontroll selle üle, mis saab asjadest edasi ja kui kaua need ühiskonnale väärtust loovad, kinnitas tehnikaringluse GreenDice ettevõtte juht.
Loe pikemalt SIIT.

01.08.2025
Hiiumaal valmivad päriselt lagunevad prügikotid. “Turul on nii nõudlust kui süsteemseid puudujääke”
Meil on toode ja tehnoloogia olemas, kuid turul esinevad väärarusaamad ja süsteemsed puudujäägid, mis on suuremad takistused kui tootmisvõimekus või nõudlus, rääkis biokotte tootva BioBag Balticu juht Madis Tafenau.
Loe pikemalt SIIT.

23.07.2025
Eesti plastijäätmete töötlemisvõimekus on alakasutatud. Uuring: sortimissüsteem vajab parandamist
Eesti plastijäätmete ringlussevõtu võimekus on alakasutatud, samal ajal kui tööstus toob ringlussevõtuks vajaliku toorme sisse välismaalt ja riik maksab Euroopa Liidule miljoneid plastimaksu. Keskkonnaagentuuri värske analüüs juhib tähelepanu vajadusele kasvatada kodumaist jäätmevoogu ja parandada sortimissüsteemi, et ringmajanduse potentsiaal Eesti tööstuses saaks realiseeruda.
Loe pikemalt SIIT.

22.07.2025
Biokottide tootja: jäätmekäitlejate juttu on valus kuulda
Jäätmekäitleja Argo Luude on varem väitnud, et tööstuslikus kompostimises pole vahet, kas kasutada biolagunevat või tavalist prügikotti. Biolagunevaid tooteid valmistava ettevõtte BioBag Balticu tegevjuht ja kaasomanik Madis Tafenau sellega ei nõustu.
Loe pikemalt SIIT.

21.07.2025
Narva kerkiv põlevkivituha väärindamise tehas alustab tootmist tuleval aastal
Narva Kulgu tööstusparki kerkivale põlevkivituha väärindamise demotehase rajamisele on antud ametlik roheline tuli. Ragn-Sellsi tütarettevõte R-S OSA Service allkirjastas rendilepingu Ida-Viru Investeeringute Agentuuriga (IVIA), kindlustades tehasele koha valmivas Narva Tööstusinkubaatoris. Tootmine peaks algama 2026. aastal.
Loe pikemalt SIIT.

11.07.2025
Plastlaudade tootja Neulari juht: raske on
Hinnasurve on Euroopas hetkel väga suur ja müües tuleb varasemaga võrreldes märksa rohkem tööd teha. “Paha maitse on pingutusest suus, kuigi numbrid on samas paremad kui eelmisel või üle-eelmisel aastal,” kirjeldas Neulari juht Ilo Rannu turuolukorda.
Loe pikemalt SIIT.

02.07.2025
ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla
Euroopa konkurentsivõime kaob, see on tööstuskontserni ABB ülemaailmse juhi Morten Wierodi jaoks tõsine mure. Nii väitis Wierod eksklusiivses intervjuus Äripäevale.
Loe pikemalt SIIT.

16.06.2025
Argo Luude: pole vahet, kas prügikott on biolagunev või mitte
ASi Eesti Keskkonnateenused juhi Argo Luude sõnul on biolagunev kott jäätmekäitlejatele lihtsalt ebamugavam ja keskkonnale see paremat mõju ei avalda.
Loe pikemalt SIIT.