Ehituspaigalduse aastaraport 2025 | Näidis

1. Juhtide küsitlus: müügitulu kahanemisele prognoositakse peatumist

Küsitlus viidi läbi septembri keskel ja sellele vastas 105 juhti.

Kuidas muutub teie ettevõttes järgmisel kuuel kuul:

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad eelmise aasta sügisel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Võrreldes eelmisel aastal läbi viidud küsitlusega, on juhtide keskmine hinnang muutunud veidi pessimistlikumaks. Kui eelmise aasta sügisel oli juhtide hinnang sektori seisundile viiepalliskaalal 3,02, siis nüüd oli see 2,94. Sellisel skaalal märgib 3 sellist taset, kus midagi ei muutu: näitajad ei kasva ega kahane. Niisiis oli eelmise küsitluse tulemus napilt üle 3 palli ja nüüd on see napilt alla 3 palli: juhtide hinnang sektoris seisundile on muutunud väga vähe, kui üldse, siis halvenemise poole. Sektor on suhteliselt väike ja tihedalt seotud ehitussektoriga. Seetõttu ei saa olla kuigi üllatav, et siinsed ettevõtted on lähituleviku osas ettevaatlikud ja pigem pessimistlikud.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid keskmisele palgale. Siiski on selle näitaja kasvuprognoos aasta varasemaga võrreldes aeglustunud. Kuna turu toibumine on aeglane, siis peavad ettevõtted üsna rangelt tegelema kulude juhtimisega ning tööjõukulude optimeerimine on selle oluline osa.

Toote-teenuse hind on teine näitaja, millele juhid praegu kasvu prognoosivad ning siingi jääb näitaja prognoos alla aasta varasemale. Ehitussektori madalseis pole lubanud ettevõtetel ka oma sisendkulude kasvu täielikult teenuse lõpphinda edasi kanda. See tähendab, et teenuse hinnatõus tuleb arvestada pikema perioodi peale.

Töötajate arvu kasvuprognoos on sarnane eelmise küsitluse tulemusega, see on sisuliselt 3 palli tasemel: töötajate arvule muutust ei prognoosita. Nõudluse kahanemine on kindlasti vähendanud ka ettevõtete töötajate arvu. Samas on üsna iseloomulik praegusele madalseisule, et töötajate arvu kiiret vähendamist ei taha ettevõtted üldiselt läbi viia. Esiteks on madalseis kestnud nii pikalt, et ilmselt ongi töötajate arvu optimeerimine juba toimunud. Teiseks oodatakse nõudluse kasvu, kus turuosa võtmiseks on vaja töökäsi, mida turult uuesti otsima hakata on kallis ja aeganõudev.

Müügitulu on sarnaselt eelmise küsitlusega väikeses kahanemises. See on selle küsitluse nn hea uudis: müügitulu kahanemine on peatumas. See pole veel pöördunud kasvule, kuid eelmise küsitluse suhteliselt kiiret vähenemist enam samuti ei nähta. Osalt on selle põhjuseks kindlasti toote-teenuse hinnatõus, kuid osalt näitab see ka ootust nõudluse tõusule.

Investeeringud, mida veel aasta tagasi hoiti sisuliselt muutuseta, on nüüd pöördunud kahjuks suhteliselt suurde kahanemisse. See viitab ettevõtete ees seisvatele keerulistele probleemidele, kus sisendkulud on kasvanud kiiremini müügitulust ja/või teenuse hinnast. Samas on investeeringute mahu taastamine olulise tähtsusega ettevõtte konkurentsivõime hoidmisel ja kasvatamisel.

Kasumlikkusele prognoosivad juhid kahanemist kolmandat aastat järjest (see näitaja oli kahanemises juba 2023. aasta kolmandas kvartalis läbi viidud küsitluses). Seegi on märk keerulisest olukorrast sektoris, kus ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse hoidmiseks loobutakse kasumlikkuse ootusest.

Kuidas muutuvad sisendkulud järgmise kuue kuu jooksul?

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad eelmise aasta sügisel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid kaubad, toore, teenused kulule. Seejuures on selle sisendkulu kasvuprognoos üsna sarnane aasta varasemale. Tööjõukulude kasvuprognoos näitab kiirenemist. See on ilmselt seotud ka keskmise töötasu tõusuga. Lisaks moodustab tööjõukulude kasv olulise osa üldisest sisendkulude kasvust.

Turunduskulusid püüavad juhid hoida senisel tasemel. Üldiselt näitab turunduskulude dünaamika üsna hästi üldisemat hinnangut turule. Kuna nende kulude kasvu ei nähta, siis viitab see ka nõudluse paigalseisule turul.

Kuidas tunnetate nõudlust oma sektoris praegu?

35% vastanud juhtidest tunnetab praegu nõudlust oma sektoris aeglaselt kasvavana. 30% juhtide hinnangul nõudlus ei muutu ja 29% ütlesid, et nõudlus kahaneb. Nõudluse kiiret kahanemist nimetas 7% vastanud juhtidest, see vastus peegeldab ilmselt pigem ettevõtte toote- või kliendiportfelli seisu.

Millised on teie hinnangul suurimad riskid, mis võivad mõjutada teie ettevõtte tegevust järgmise 12 kuu jooksul? Palun valige kuni 3 kõige olulisemat.

Ettevõtte tegevust kõige enam mõjutava tegurina järgmise 12 kuu jooksul nimetas 41% vastanud juhtidest inflatsiooni ja klientide ostujõu langust. 36% juhtidest nimetasid seadusandlikke muudatusi, sh maksutõusud ja keskkonnanõuded, 35% nimetas muutusi klientide käitumises. 31% juhtide arvates on järgmise 12 kuu kõige olulisem mõjutaja nõudluse jätkuv langus ja 30% arvates on selleks tööjõukulude kasv.

Siin sektoris on huvitav märkida, et ei joonistunud välja üht väga selget mõjurit, mida oleks nimetanud enamus juhte. Pigem on tegemist suhteliselt ühtlaselt kahaneva põhjuste pingereaga.

Kuidas hindate üldist majanduskeskkonda Eestis järgmise 12 kuu jooksul?

36% vastanud juhtidest on valmis Eesti majanduskeskkonna jätkuvaks halvenemiseks järgmise 12 kuu jooksul. 32% juhtide hinnangul jääb see samaks, 24% ootavad mõõdukat paranemist. 2 vastanud juhti ootavad olulist paranemist.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuidas on muutunud tellimuste maht?

Pooled vastanud juhtidest ütlesid, et tellimuste maht on aastaga vähenenud, 31% vastanud juhtide hinnangul on see jäänud samaks. 18% juhtidest ütlesid, et see on kasvanud.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuidas on muutunud materjalide hinnad?

45% juhtide hinnangul on materjalide hinnad aastaga veidi tõusnud. 29% juhte ütlesid, et need on jäänud samaks. 26% vastanud juhtide arvates on need oluliselt tõusnud.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuidas on muutunud pädeva tööjõu kättesaadavus?

37% vastanud juhtide hinnangul on jätkuvalt puudus kindlatest spetsialistidest, kuid 32% juhtide hinnangul pole pädeva tööjõu kättesaadavusega probleeme. Samas hindab 28% vastanud juhtidest tööjõu kättesaadavust väga keeruliseks.

 

2. Turuosalise kommentaar: turvalahenduste sektorit lühiajaline turbulents rivist välja ei löö

Optimus Systems AS on telekommunikatsiooni- ja nõrkvoolusüsteemide müügi, hoolduse ja projekteerimisega tegelev ettevõte. Konkurents on selles valdkonnas olnud alati tihe, aga püsinud üldiselt muutumatuna. Ka hetkel on olukord valdavalt stabiilne, kuigi alati leidub keegi, kes agressiivselt üritab turgu haarata ja sellega turgu veidi raputab. Aga aeg on näidanud, et ellu jäävad siiski need, kes ennast stabiilselt ja jätkusuutlikult arendavad ja need avantüürid tekitavad vaid lühiajalist ebamugavust, kuid ei muuda suurt pilti.  Meie sektoris ei ole näha, et selles osas midagi muutuks.

Käive stabiliseerub pärast tormilist kasvu

Oleme olnud pidevas arengus ja kasvus, mis jätkub ka nähtavas tulevikus. Meie kasv ei tule turu kasvust või konkurentsi vähenemisest, vaid sellest, et laiendame toodete ning teenuste portfelli ja anname rohkem lisaväärtust. Oleme kasvanud kolme aasta jooksul 2,5 korda. Aastatel 2022-2023 oli kasv peaaegu kahekordne, seejärel 2023-2024 oli kasv 30% ja 2024-2025 ootame umbes 10%list kasvu.

Trendi järgi võiks öelda, et kasv justkui väheneb, aga see on loomulik, sest meie sektoris stabiilselt sellist kasvu näidata ei ole võimalik. Planeerime järgnevateks aastateks samuti 10-20%list kasvu ja keskendume stabiilsusele. Seega püsime oma planeeritud arengus.

Kasum võiks alati suurem olla ja selle kasv ei ole käibekasvuga sama tormiline olnud, aga oleme palju uute ärisuundade arendamisse panustanud, seega viljade noppimise aeg on plaanide kohaselt ees.

Vahepeal probleemiks olnud materjalide ja seadmete ebareaalselt kiire hinnatõus on pidurdunud ja on hetkel ja nähtavas tulevikus tavapärane. Saime sellega nii mõnedki valusad kogemused.  Suurim mõjutaja selles osas on ebastabiilne maailmakord ja sellest tingitud valuutakursside kõikumised.

Tellijad hindavad jätkuvalt kvaliteeti

Suur osa meie klientidest on avalik ja riigisektor, kes on toimetanud üsna stabiilselt, kuid ka  erasektoris ei ole näha olulist aktiivsuse muutumist. Me ei tegutse elukondliku kinnisvara segmendis, kus olid vahepeal turbulentsemad ajad.  Meie tellija hindab kvaliteeti. Oleme ehk kõige rohkem pihta saanud pikkade kolme aasta pikkuste projektidega, kus sisendhinnad vahepeal kiiresti muutusid. Samas võtab meie lõppklient vastu ka kerge hinnatõusu, sest pakume kõrgtehnoloogiat, kus on oluline kvaliteet.

Investeerime pidevalt toote- ja teenuseportfelli laiendamisse, et pakkuda klientidele suuremat lisandväärtust. Me ei kasvata lepingute ega klientide arvu vaid pakume oma klientidele rohkem ja kõrgema lisandväärtusega toodet.

Palgasurve on endiselt suur

Töötasud on viimastel aastatel tõusnud tempos, mis ei ole kuidagi jätkusuutlik, aga turg paneb asjad paika. Raske uskuda, et see surve väheneb. See tuleneb sellest, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on endiselt suur. Meil on pidevalt täitmata mitmeid töökohti. Tööjõuprobleemi oleme väga tugevalt teadvustanud ja tegeleme selle riski vähendamisega läbi selle, et pakume suuremat lisandväärtust, mille tulemusena meie tööjõu vajadus suureneb käibest oluliselt aeglasemas tempos. See on teadlik tegevus selles suunas, sest spetsialist on keeruline leida.

Plaanime laieneda uue tarkvaraga välisturgudele

Meil on lisaks juba käivitunud ärisuundadele mõned uued suunad, kuhu plaanime investeerida ja laieneda. Need on seotud tarkvara arendusega, nii eritellimuste näol, mida oleme me vähesel määral juba ka teinud, aga plaanis on luua ka päris oma tarkvaratoodete portfell, millega minna lisaks Eestile ka välisturgudele. Taaskord on tegu dünaamiliselt meie põhiärist välja kasvava suunaga, aga eesmärk on laiendada kandepinda, et välist turbulentsi paremini taluda.

Meie ettevõtte kasvu on vedanud järjest suurenev nõudlus protsesside automatiseerimise järele ja näeme selles osas ka edasist survet. See on ühest küljest seotud järjest arenevate tehnoloogiate poolt pakutavate atraktiivsete võimaluste kättesaadavamaks muutumisega, aga siiski põhiline, mis automatiseerimisele survet lisab, on kasvav tööjõu kulu ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Konkurentsi võime säilitamiseks ja arendamiseks on seetõttu automatiseerimine hädavajalik. Automatiseerimine on see, mille arvelt meie põhiliselt kasvame ja areneme.

 

3. 2024. aasta üldine ülevaade

Sektori on üsna killustunud: väljapoole TOP 30 jäävad ettevõtted moodustavad üle poole. Nad on aastaga küll kõige vähem müügitulu kasvatanud, kuid koos TOP 16-30 ettevõtetega on neil õnnestunud mõlemal 1 protsendipunkti võrra turuosa kasvatada.

Ainsad, kelle müügitulu ja turuosa on aastaga vähenenud, on TOP 5 ettevõtted. Need on kõik suured ettevõtted, kelle müügitulu on üle 15 miljoni euro ning kes valdavalt töötavad suurte projektidega, mille lõppemisest sõltub ka müügitulu dünaamika väga olulisel määral.

Sektori müügitulu TOP 30 ettevõtted

Allikas: Äriregister, Infopank

Sektoris on 498 ettevõtet, neist 438 ületavad 250 000-eurost käibepiiri. Aastaga käibepiiri ületavate ettevõtete arv ei muutunud. Viie aastaga on käibepiiri ületavate ettevõtete arv kasvanud 114 ettevõtte võrra. Uusi ettevõtteid loodi eelmisel aastal sektorisse 141.

2024. aastal oli sektori müügitulu 662,6 miljonit eurot ja see kahanes üle-eelmise aastaga võrreldes 0,1% ehk sisuliselt see ei muutunud. Arvestades vahepeal kasvanud hindu, viitab müügitulu paigalseis tööde mahu sisulisele vähenemisele. Ent ettevõtete majandusaasta aruannetest nähtub ka, et ehitusturu üldise madalseisu tõttu tihenenud konkurents tekitas olulist hinnasurvet ning lepingute saamiseks tuli ettevõtetel järeleandmisi teha. Sektori üldiseid tulemusi mõjutas palju ka see, millised objektid ettevõtetel eelmisel aastal valmisid ning müügitulus kajastusid. Suurte objektide valmimine vältis müügitulu kahanemist, seevastu oli üsna keeruline neil ettevõtetel, kes vajanuks uute objektide turule tulekut ja uus hankeid, kuid selles osas oli aasta kesine. Kui vaadata müügitulu kasvu ja kahanemise TOPe, siis näiteks müügitulu TOPi esimene KE Infra oli 9,1 miljoni eurose kahanemisega vastava TOPi ülekaalukas liider. Kasvu TOPi teisel kohal oli aga müügitulu TOPi neljas ettevõte Optimus Systems 3,8 miljoni eurose kasvuga. Nii kasvu kui kahanemise TOPi esimestel kohtadel on suhteliselt rohkem väikeseid või kesksuuruses ettevõtteid, sest näitajate vahed (va mõni üksik erand) ettevõtete kaupa vaadates pole üldiselt kuigi suured. Viie aastaga on sektoris müügitulu kasvanud 58%.

Meie prognoosimudel näitab järgmiseks kaheks aastaks üsna tähelepanuväärset müügitulu kasvu, kuid seda tuleb pidada arvutuslikuks: seda mõjutavad oluliselt määral 2021. ja 2022. aasta müügitulu kiired kasvud. Sektor on tihedas seoses ehitussektoriga üldiselt, kus kiirte taastumist pole tulemas. Kuna selle sektori teenuseid vajatakse pigem ehitusobjektide lõpufaasis, siis on oodata siin ka järgneval paaril aastal kesisema nõudluse jätkumist. Mitmed ettevõtted kirjutasid majandusaasta aruannetest, et tõstavad hooldusteenuse mahtu, mille kaudu saaks nõudluse kõikumisest tulenevat müügitulu kõikumist kompenseerida. On ootuspärane, et ettevõtted selliseid võimalusi otsivad. Siiski tuleb sektoris järgmise paari aasta lõikes ilmselt leppida maksimaalselt 5% lähedale jääva müügitulu kasvuga. Kui palju sellest realiseerub konkreetsete ettevõtete majandustulemustes, sõltub juba ettevõtete kliendiportfelli koosseisust.

Sektori koondkasum oli 32,5 miljonit eurot, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 16,8%. Kogu sektori kasumi kahanemisest kolmandiku moodustab Bestair Groupi kasumi kahanemine 2,1 miljonit euro võrra. Kasumi kahanemise TOPi kaks järgmist KE Infra ja Clik kasumi kahanemine moodustab üldisest teise kolmandiku. Ettevõtete kasumlikkusele avaldab tugevat survet nii kasvanud kulubaas kui ka jahenenud nõudlus. Käiberentaablus oli eelmisel aastal 4,9%.

Prognoosimudeli pakutud 10-16%list kasvu mõjutab kasumi varasem suhteliselt suur tõus. See sõltub eelkõige nõudluse elavnemisest ning kuna see ei toimu varasemaga sarnaneva kiirusega, siis ei kasva ka kasumlikkus nii kiiresti. Ilmselt tuleb tänavuse ja tuleva aasta kontekstis heaks tulemuseks lugeda seda, kui kasumlikkus kahanemisest välja suudetakse tuua. Kasv jääb ilmselt siiski üsna tagasihoidlikuks.

Töötajaid oli sektoris eelmisel aastal 4354 ja nende arv kasvas aastaga kasvas 2,8%. Veidi üle 70% töötajate arvu kasvust moodustab Cliki töötajate arvu aastane kasv 87 inimese võrra. See näitaja on aga siiski andmetehniline, reaalsuses ettevõtte arv oluliselt ei muutunud. Nimelt näitas ettevõtte 2023. aasta majandusaasta aruanne täistööajaga töötajate arvuks 1 ja nüüd oli see näitaja 88. 2023. aasta näitaja on 2024. aasta majandusaasta aruandes küll 80, kuid andmebaasis on 2023. aasta töötajate arv toona dokumenteeritud kujul. Niisiis, kui lugeda Cliki 2023. aasta töötajate arvu sisestusveaks, siis piirdus töötajate arvu kasv eelmisel aastal 0,8%ga, see tähendab, et seisis sisuliselt paigal. Kujunenud nõudluse olukorras on see ootuspärane.

Sektori keskmine töötasu oli 1888 eurot ja see kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 3,8%. See töötasu kasv on oluliselt väiksem sama perioodi Eesti keskmisest töötasu kasvust, mis oli 8,1%. See omakorda tähendab, et palgasurve püsib sektoris jätkuvalt ja hakkab nõudluse taastudes kiiresti tugevnema. See omakorda on üks sisendkuludest, mille kasv lükkab edasi kasumlikkuse positsiooni parandamise.

Käive töötaja kohta oli eelmisel aastal 152 176 eurot ja see kahanes aastaga 2,9%. Kasum töötaja kohta oli 7457 eurot ja see kahanes aastaga 19,1%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 37 770 eurot ja see kahanes aastaga 2%.

Varade maht oli sektoris eelmisel aastal 292 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 4,4%. Varade mahu kasvuprognoos on samuti liiga optimistlik, tõenäoliselt jääb see järgneval kahel aastal pigem eelmise aasta tasemele lähedale. Viie aastaga on varade maht sektoris kasvanud 46%. Käibevara maht oli sektoris eelmisel aastal 219,3 miljonit eurot ja see aastaga ei muutunud. Varade rentaablus oli 11,1%. Varade käibekordaja oli 2,27.

 

4. Ettevõtted TOPides

Esimesel kohal müügitulu TOPis on KE INFRA AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 28,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 9,1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 2,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,2 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 71 ja nende arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kolmas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3446 eurot ja see kasvas aastaga 10%. Palga TOPis on ettevõte kolmas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 14%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 91 796 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 6,5 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,1 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 5,1 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 1,5 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 3 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,9 miljoni euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 63 tehingut summas 1,1 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 4%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 4 riigihanke lepingut mahuga 4,1 miljonit eurot.

Ettevõte kirjutab, et Eesti majanduskeskkond on viimasel aastatel esitatud väljakutseid, kus ehitusturg on pidevas muutumises, valitseb ebakindlus ja ehitusmahtude vähenemine. Sellest tulenevalt on tehnokommunikatsioonide ehituse segmendis konkurents äärmiselt tihe. Turuolukorrast tingituna oli aruandeaasta keeruline, pingeline ja töine.

Ehitussektori keerulise olukorra tõttu on ettevõttel tänavuseks aastaks kiiret arengut prognoosida. Viimaste aastate jooksul ollakse õppinud kohanema ettenägematute asjaoludega, tegutsema muutuvates oludes kiirelt ja efektiivselt ning saavutama püstitatud eesmärke.

Ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 24%, brutokasum kahanes 4,9 miljonilt eurolt 3,7 miljoni euroni ja ärikasum 3,7 miljonilt eurolt 2,5 miljoni euroni.

Ärikasumi kõige olulisemad mõjutajad olid müügitulu vähenemine ja sellega kaasnev müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu langus, mis vähenes 32,7 miljonilt eurolt 24,9 miljoni euroni. Kuigi müüdud toodangu kulu vähenes, kasvasid teatud kululiigid selle koosseisus, näiteks riiklikud ja kohalikud maksud, sealhulgas teede ja tänavate sulgemismaksed. Samuti kasvasid tööjõukulud müüdud toodangu kulu koosseisus.

Turustuskulud kasvasid 115 309 eurolt 139 791 euroni, peamiselt transpordikulude ja tööjõukulude kasvu tõttu. Üldhalduskulud seevastu veidi vähenesid, need langesid 1, 1 miljonilt eurolt 1,1 miljoni euroni, ent siin kasvasid tööjõukulud. Muud äritulud kasvasid 60 308 eurolt 122 559 euroni, samas kui muud ärikulud püsisid sarnasel tasemel.

Ettevõtte intressikulud olid 29 356 eurot ja -tulud olid 73 335 eurot. Nende koosmõju korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi allapoole.

Kogu müügitulu pärines Eestist. Kütte- ja kliimaseadmete paigaldus ning sellega seotud ehitustööd kahanesid 26,4 miljonilt eurolt 23,2 miljoni euroni. Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitustööde müügitulu kasvas 4,2 miljonilt eurolt 5,1 miljoni euroni. Teedeehituse segmendis kahanes müügitulu 6,9 miljonilt eurolt 214 945 euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte esimene. Selle käive oli 5,6 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 685 641 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte neljas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 27,7 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 80 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3681 eurot ja see kasvas aastaga 1%.

---

Teisel kohal müügitulu TOPis on BESTAIR GROUP OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 24,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 136 990 euro võrra. Kahjum oli 514 363 eurot, aasta tagasi oli ettevõtte kasum 1,6 miljonit eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 48 ja nende arv kasvas aastaga 32 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte üheksas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3755 eurot ja see kahanes aastaga 30%. Palga TOPis on ettevõte esimene. Tööjõukulu moodustas müügitulust 12%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 49 271 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 11,8 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 2,5 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 9,8 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 3,9 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 637 953 euro ulatuses, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 247 047 euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et kontserni majandustulemusi mõjutasid olulisel määral suurenenud investeeringud ja kõrgem kulubaas, mis olid seotud otsusega siseneda Eesti kütte- ja jahutussüsteemide jaemüügiturule. Kontserni sisenemine jaemüügiturule 2023. aasta detsembris Bestair Kaubandus OÜ ja Kliimamarket OÜ omandamise ning nende ettevõtete ühendamise kaudu Bestair Estonia OÜ-ga 2024. aasta alguses, kasvatas märkimisväärselt kontserni investeeringuid ja kulubaasi. Lisaks mõjutasid tulemusi jätkuvalt tarbijate ebakindlus, kahanev ostujõud ning üldiselt ebasoodne majanduskeskkond.

Üle-eelmise aastal tehtud otsus peatada sisenemine Soome ja Poola turgudele viis 2024. aastal seal asutatud ettevõtete Efficient Energy Solutions Sp. Z o.o ja Futron OY likvideerimiseni, kuna neis sisulist majandustegevust ei alustatud.

Aruandeaastal soetas kontsern kinnisvarainvesteeringu väärtusega 1,4 miljonit eurot. Üldiselt keskendusid investeeringud aruandeaastal peamiselt Eesti jaeäri arendamisele, sealhulgas Kliimaexpress OÜ omandamise lõpuleviimisele ning IT-arendustele tööprotsesside efektiivsuse ja ärianalüütika võimekuse tõstmiseks. Samuti jätkati investeeringuid Rootsi, Taani ja Norra turul turupositsiooni tugevdamiseks.

Majandustulemuste parandamiseks on ettevõttel plaanis on jaemüügiärist väljuda ning müüa seadmete paigaldamise, hoolduse ja remondiga tegelev tütarettevõte. Edaspidi kavatsetakse keskenduda väiksema kulubaasi juures ainult kütte- ja jahutussüsteemide distributsioonile ja hulgimüügile.

Seisuga 01.01.2025 eraldus Bestair OÜ-st jagunemise teel kütte- ja jahutussüsteemide paigaldustarvikute äriliin eraldi ettevõttesse Ambista OÜ. See jagunemine on suunatud paigaldustarvikute äri maksimaalse potentsiaali realiseerimisele ja vajaliku fookuse tagamisele. Samuti korraldatakse ümber kontserni tegevus Taani turul: kulude kokkuhoiu eesmärgil suletakse Taani kohalik müügikontor ning Taani turgu hakatakse teenindama Rootsi tütarettevõtte Bestair Sweden AB kaudu. Nende muudatuste oodatav mõju on käibe kasv ja kasumlikkuse paranemine.

Koondkasumiaruanne näitab, et müügitulu kahanes aastaga pool protsenti, 2023. aasta 1,6 miljoni euroni ärikasum muutus eelmisel aastal 204 170 euroseks ärikahjumiks.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu vähenes 20,7 miljonilt eurolt 19,9 miljoni euroni. Peamiselt langesid müügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused ning muud kulud (garantiikulud, pakenditega seotud kulud jne). Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 1,1 miljonilt eurolt 1,9 miljoni euroni. Suurimad tõusud olid reklaamikuludes, IT-kuludes, üüris-rendis ning kommunaalkuludes. Ärikasumile mõjus see negatiivselt. Tööjõukulud kasvasid 1,3 miljonilt eurolt 2,9 miljoni euroni, ka töötajate arv kasvas samal perioodil. See oli samuti oluline ärikasumit negatiivselt mõjutav tegur. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 260 554 eurolt 336 640 euroni.

Muud äritulud vähenesid 40 928 eurolt 389 euroni, muud ärikulud vähenesid 70 113 eurolt 1349 euroni.

Ettevõtte finantstulud olid 9050 eurot, -kulud 319 243 eurot. See süvendas maksustamiseelset kahjumit veelgi.

Müük Eestis kasvas 5 miljonilt eurolt 7,3 miljoni euroni, müük mujale ELi kahanes 12,7 miljonilt eurolt 10,6 miljoni euroni. Müügitulu väljapoolt ELi vähenes 7,3 miljonilt eurolt 6,8 miljoni euroni.

Kogu müügitulu tuli kütte, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete müügist.

Ettevõtte teise kvartali käive oli 228 986 eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 38 141 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 1,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 4 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 4 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 10 671 eurot ja see kasvas aastaga 162%.

---

Kolmandal kohal müügitulu TOPis on PRISTIS AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 18,4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,3 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte 11. kohal. Kasum oli 167 845 eurot ja see kahanes aastaga 299 938 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 50. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 184 ja nende arv kasvas aastaga 12 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte esimene. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2507 eurot ja see kasvas aastaga 8%. Palga TOPis on ettevõte 17. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 40%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 40 465 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 6,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 230 110 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 5,9 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 169 400 euro võrra. Ettevõte maksis dividende 13 373 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 5873 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 2357 tehingut summas 2,5 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 13%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 13 riigihanke lepingut mahuga 1,1 miljonit eurot.

Ettevõte kirjutab, et müügitulu langus oli tingitud peamiselt ehitusturu üldisest olukorrast: hoonete ehitusmahu 11%line vähenemine 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga avaldas survet ka Pristise 2024. aasta projektide müügile ja müügihindadele.

Aruandeaasta oluliseks suunaks oli automaatikaprojektide mahu suurenemine ja nõrkvoolu osakaalu vähenemine. Automaatikaprojektide maht kasvas 2024. aastal 4,3 miljoni euroni (2023: 3,5 miljonit eurot), nõrkvoolu projektide maht langes 565 000 euroni (2023: 1,6 miljonit eurot).

Väliskeskkonna riskide maandamisel mängis olulist rolli AS Pristise hooldusosakonna kiire areng. Hooldustegevus aitab vältida majandustegevuse hooajalisust ja tsüklilisust ning hoolduse käive on ehitusturuga võrreldes välistest teguritest vähe mõjutatud. Hooldusosakonna käibe osakaal oli 2024. aastal 60%.

Tänavu näeb ettevõte hooldusosakonnas head kasvupotentsiaali, selle käive peaks 2026. aastal olema plaanide kohaselt 7,7 miljoni euro. Seoses ehitusmahu vähenemisest tingitud survega müügihindadele otsib ettevõte lisavõimalusi hooldusportfelli renoveerimistöödest.

Konsolideeritud kasumiaruanne näitab, et müügitulu ligi 6%lise langusele vaatamata kasvas ärikasum 377 892 eurolt 397 594 euroni. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus oli 2024. aastal positiivne 143 064 eurot, võrreldes 2023. aasta negatiivse -469 078 euroga, see toetas ärikasumit oluliselt. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivarade valmistamisel kasvasid 4407 eurolt 92 484 euroni.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulud vähenes 10 miljonilt eurolt 8,3 miljoni euroni. Vähenesid müügi eesmärgil ostetud kaupade ja alltöövõtu kulud, samuti vähenes varude allahindlus ja mahakandmine. 2023. aastal suurem summa ühekordne kulu seoses lao kolimisega. Tööjõukulud kasvasid 6,3 miljonilt eurolt 7,3 miljoni euroni, samal ajal kasvas töötajate arv. Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 2,4 miljonilt eurolt 2,6 miljoni euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 119 503 eurolt 169 430 euroni. Juhtimisboonuste reserv, mis oli 2023. aastal 108 461 eurot, oli 2024. aastal 0 eurot.

Ettevõtte intressikulud olid 225 639 eurot, muud finantskulud olid 4110 eurot. Need korrigeerisid maksustamiseelset kasumit allapoole.

Müük Eestis kasvas 12,6 miljoni euroni (2023: 11,7 miljonit eurot), müük Lätis vähenes 3,2 miljoni euroni (2023: 3,8 miljonit eurot), müük Leedus vähenes 2,6 miljoni euroni (2023: 4,1 miljonit eurot

Turvasüsteemide käitusest tuli 5 miljonit eurot, kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus tõi 6,3 miljonit eurot, tulekahjualarmide, häire- ja valvesignalisatsiooni paigaldus 6,9 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte teine. Selle käive oli 5,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 260 071 euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 17. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 19,5 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 112 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3400 eurot ja see kasvas aastaga 14%.

---

Neljandal kohal müügitulu TOPis on OPTIMUS SYSTEMS AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 17,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 3,8 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte teine. Kasum oli 510 037 eurot ja see kasvas aastaga 150 440 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 11. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 69 ja nende arv kasvas aastaga 6 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte neljas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2868 eurot ja see kasvas aastaga 24%. Palga TOPis on ettevõte kuues. Tööjõukulu moodustas müügitulust 18%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 53 934 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 5,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,4 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 5,3 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1,5 miljoni euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 587 tehingut summas 6,4 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 36%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 3 riigihanke lepingut mahuga 3,9 miljonit eurot.

Ettevõte kirjutab, et arvestades majandusekeskkonnas toimunud muutusi, oli aasta edukas. Sellele aitas kaasa mitme suure projektiga alustamine, nagu näiteks Rüütelkonna hoone, Arter ärikvartal, Viljandi Haigla ja Enefit Õlitehas.

Tänavu kavatseb ettevõte jätkata tegutsemist oma põhitegevusalal, peamiselt keskendutakse Eesti turule. Arvestades juba sõlmitud ehituslepinguid, näeb ettevõte võimalust käibe kasvuks.

Kasumiaruanne näitab, et koos müügitulu 27%lise tõusuga kasvas ärikasum 366 113 eurolt 511 685 euroni. Muud äritulud kasvasid 4 972 eurolt 18 389 euroni. Ärikasumi kasvu peamine positiivne mõjutaja oligi müügitulu kasv.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas 10,2 miljonit eurolt 12,8 miljoni euroni. Enim kasvasid müügi eesmärgil ostetud kaupade ja alltöövõtu kulud. Tööjõukulud kasvasid 2,4 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni, samal ajal suurenes ka töötajate arv. Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 754 275 eurolt 954 895 euroni. Enim kasvasid üüri- ja rendikulud, transpordikulud ja mitmesugused bürookulud.

Positiivset mõju avaldas ärikasumile põhivarade kulum ja väärtuse langus, mis vähenes 72 664 eurolt 66 941 euroni. See oli tingitud peamiselt immateriaalse põhivara (arvutitarkvara) täielikust amortiseerimisest 2024. aastaks. Käibevara allahindlused vähenesid 23 610 eurolt 1008 euroni, sealhulgas ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlused vähenesid 2023. aasta -23 160 eurolt 2024. aastal nullini. Muud ärikulud vähenesid 13 797 eurolt 5 849 euroni. Trahvid, viivised ja hüvitised kulu läks nulli ja see kompenseeris valuutakursi muutustest tekkinud kahjumi kasvu.

Ettevõtte finantskulu oli 1648 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi allapoole.

Ettevõte põhiline turg on Eesti, kus müügitulu kasvas aastaga 13,4 miljonilt eurolt 17,5 miljoni euroni. Teine suurem turg oli Poola, kus müügitulu kahanes aastaga 38 400 eurolt 35 987 euroni. Leedu turg läks nulli ja Läti müügitulu kahanes 128 136 eurolt 938 euroni.

Valdav enamus müügitulust tuli tulekahjualarmide, häire- ja valvesignalisatsiooni paigaldusest ja hooldusest.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kolmas. Selle käive oli 4,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 733 248 euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kolmas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 21,9 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 79 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 9 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3183 eurot ja see kasvas aastaga 4%.

---

Viiendal kohal müügitulu TOPis on CLIK AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 17,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 673 903 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte 22. Kasum oli 1,3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,1 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte neljas ja vastavas muutuse TOPis kolmas.

Töötajaid oli ettevõttes 88 ja nende arv kasvas aastaga 87 inimese võrra. Ettevõtte 2023. aasta töötajate arv tuleb nende vastavast majandusaasta aruandest. Eelmise aasta majandusaasta aruandes on eelmise aasta töötajate arvuks täistööajale taandatuna märgitud 80. Tööandjate TOPis on ettevõte teine. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2862 eurot ja palga TOPis on ettevõte kaheksas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 23%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 60 357 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 7,7 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 801 718 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 7 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 883 700 euro võrra. Ettevõte maksis dividende 1,2 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 400 000 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 178 tehingut summas 498 168 eurot. See moodustas müügitulust 3%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 4 riigihanke lepingut mahuga 1,2 miljonit eurot.

Ettevõtte hinnangul olid 2024. aasta majandustulemused head. Põhivarasse investeeriti 249 200 eurot. Sellest masinatesse ja seadmetesse investeeriti 163 100 eurot ning muusse põhivarasse 86 100 eurot.

Tänavu plaanib ettevõte põhivarasse investeerida 50 000 – 100 000 eurot.

Ettevõtte müügitulu kahanes aastaga ligi 4%, brutokasum kahanes 2,6 miljonilt eurolt 1,5 miljoni euroni ja ärikasum 2,3 miljonilt eurolt 1,2 miljoni euroni.

Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu kasvas 15,6 miljonilt eurolt 16 miljoni euroni. Kasvasid tooraine ja materjali kulud ning tööjõukulud. Vähenesid alltöövõtu kulud. Müüdud toodangu kulude kasv viis brutokasumi vähenemiseni. Üldhalduskulud kasvasid 346 187 eurolt 363 731 euroni. Enim kasvasid tööjõukulud, side- ja arvutikulud ning raamatupidamis- ja juriidiliste teenuste kulud.

Muud äritulud vähenesid 120 827 eurolt 114 104 eurole 2024. aastal. Aruandeaastal oli kasum materiaalsete põhivarade müügist summas 19 171 eurot, mida aasta varem ei olnud, samal ajal vähenesid trahvid, viivised ja hüvitised. Muud ärikulud vähenesid 18 693 eurolt 11 526 euroni. Ka siin oli suurim langus trahvides, viivistes ja hüvitistes.

Ettevõtte finantstulud olid 53 618 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi ülespoole.

Põhiline turg oli Eestis, kus müügitulu kahanes 18,1 miljonit eurolt 17,1 miljoni euroni. Soome turul müügitulu kasvas 48 225 eurolt 72 104 euroni, Läti müügitulu kahanes 22 900 eurolt 3455 euroni.

Uus turg oli väljapool ELi, kus korrast saadi 70 000 eurot ja mujalt EList 211 629 eurot.

Ventilatsioonitööd andsid 10,9 miljonit eurot, automaatika-elektritööd 2,6 miljonit eurot, isolatsioonitööd 2,2 miljonit eurot ja hooldustööd 1,6 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte neli. Selle käive oli 3,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 11 487 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 18,6 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 78 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 7 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4064 eurot ja see kasvas aastaga 12%.

---

Kuuendal kohal müügitulu TOPis on KONE AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 13,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,4 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte seitsmes. Kasum oli 2,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 137 305 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte teine.

Töötajaid oli ettevõttes 65 ja nende arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte viies. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2877 eurot ja see kasvas aastaga 10%. Palga TOPis on ettevõte samuti viies. Tööjõukulu moodustas müügitulust 22%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 81 291 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 8,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 665 772 euro võrra. Tegemist oli valdavalt käibevaraga.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 1169 tehingut summas 1,5 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 11%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 9 riigihanke lepingut mahuga 584 073 eurot.

Ettevõte kirjutab, et nende tegevust mõjutasid materjali, energiakulude ja tööjõukulude tõus ning üldine inflatsioon. Kulud ja ebakindlust uute seadmete turul suurenesid. Vaatamata ebakindlale majanduskeskkonnale oli tellimuste tühistamisi või ootele panemist siiski vähe. Ettevõte reageeris olukorrale lepingutingimuste ajakohastamise ja läbirääkimistega. Nõudlus turul uute seadmete järele ei olnud kõrge, kuid püsis stabiilsena.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 10%, brutokasum tõusus 4,7 miljonit eurolt 4,9 miljoni euroni, ärikasum jäi aasta varasemaga sarnasesse suurusjärku 2 miljoni euro ringis.

Müüdud toodangu kulu kasvas 7,8 miljonilt eurolt 8,9 miljoni euroni. Kasvas tooraine ja materjali ning tööjõukulu, ent oluliselt tõusid ka üüri ja rendi ning teenuste kulu. Turustuskulu kasvas 503 000 eurolt 515 000 euroni, üldhalduskulud tõusid 2,2 miljonilt eurolt 2,4 miljoni euroni. Olulise kasvu tegid muud äritulud, need tõusid 6469 eurolt 25 660 euroni, muud ärikulud kasvasid samuti veidi 8857 eurolt 9060 euroni.

Ettevõtte intressitulud olid 248 190 eurot ja intressikulud olid 193 eurot. Nende koosmõju korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi ülespoole.

Eesti müügitulu kasvas 12,4 miljonilt eurolt 13,7 miljoni euroni, Soome müügitulu kahanes 123 359 eurolt 112 983 euroni. Müük Lätti ja Kanadasse läks mõlemal turul aasta varasemalt 9000 eurolt nulli.

Kogu müügitulu tuli liftide ja eskalaatorite paigaldusest, müügist ja hooldusest.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte viies. Selle käive oli 3,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 466 350 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kuues. Viimase nelja kvartali koondkäive on 14,5 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 69 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3495 eurot ja see kasvas aastaga 10%.

---

Seitsmendal kohal müügitulu TOPis on COMFORT AE AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 13,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,3 miljoni euro võrra. Kasum oli 617 883 eurot ja see kahanes aastaga 66 152 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kaheksas.

Töötajaid oli ettevõttes 46 ja nende arv kasvas aastaga 7 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 11. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2157 eurot ja see kasvas aastaga 5%. Palga TOPis on ettevõte 26. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 12%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 48 019 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 262 994 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 3,2 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 586 909 euro võrra. Ettevõte maksis dividende 250 000 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 65 000 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 571 tehingut summas 1,3 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 10%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 7 riigihanke lepingut mahuga 6 miljonit eurot.

Ettevõte on arvestades keerulist olukorda oma tulemusega rahul. Üldine majandusolukord on väljakutseid esitav ning ehitusturg närviline, see tekitas tugeva hinnasurve ja rentaabluse vähenemise. Materjalide hinnad olid õnneks püsivad ning kõik oodatud riskid ei realiseerunud. Hoolduse-halduse käibe ületamine oli prognoositav, ka müük saavutas püstitatud eesmärgid.

Ettevõte investeeris aruandeaastal põhivarasse 124 892 eurot, uuendades seadmeid, töövahendeid ja autoparki. Aasta suurimaks tööks oli Wise uue büroohoone ehitamine. Oluliste arengusuundadena on ettevõte fookuses hoidnud suuremate ja keerukamate objektide ehitamist, tugevdanud projektimeeskonda ning valminud on ka oma projektijuhtimistarkvara.

Tänavu on ettevõte oma eesmärgiks seadnud mõningase käibe kasvu ning osade tegevusalade eelisarenduse. Ettevõte jätkab fookuse hoidmist suuremate ja keerukamate objektide ehitamisel ning projektimeeskonna tugevdamisel.

Kasumiaruanne näitab, et müügitulu 21%lise kasvuga kasvas brutokasum 1,9 miljonilt eurolt 2 miljoni euroni, kuid ärikasum kahanes 678 959 eurolt 602 018 euroni.

Müüdud toodangu kulu kasvas aastaga 9 miljonilt eurolt 11,2 miljoni euroni. Peamiselt kasvasid tooraine ja materjalide kulud, samuti müügi eesmärgil ostetud teenused, tööjõukulud ja alltöövõtu kulud.

Turustuskulud kasvasid tagasihoidlikult, 61 783 eurolt 64 065 euroni, eelkõige tuli see tööjõukulude kasvust. Üldhalduskulud kasvasid 1,1 miljonilt eurolt 1,3 miljoni euroni. Siin mõjutasid kasvu samuti tööjõukulud, aga ka energiakulud ja mitmesugused bürookulud. Amortisatsioonikulu kahanes 111 851 eurolt 85 293 euroni.

Muud äritulud vähenesid 61 266 eurolt 5589 euroni, muud ärikulud vähenesid 25 116 eurolt 5616 euroni.

Kulude ja tulude muutused, eriti müüdud toodangu kulu suurenemine ja muude äritulude langus, viisid ärikasumi vähenemiseni.

Ettevõtte intressitulud olid 15 865 eurot ja see korrigeeris ärikasumit veidi ülespoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist ja valdavalt kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldusest.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kuues. Selle käive oli 3,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 69 542 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 11,9 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 49 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2422 eurot ja see kasvas aastaga 12%.

---

Kaheksandal kohal müügitulu TOPis on MAGMA AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 11,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,8 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kuues. Kasum oli 576 377 eurot ja see kasvas aastaga 414 624 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte  üheksas.

Töötajaid oli ettevõttes 46 ja nende arv kasvas aastaga 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 12. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2075 eurot ja see kasvas aastaga 19%. Palga TOPis on ettevõte 30. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 13%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 45 575 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 4,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,3 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 2,4 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 704 804 euro võrra. Ettevõte maksis dividende 50 987 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 20 707 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 20 tehingut summas 2,4 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 21%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 5 riigihanke lepingut mahuga 17,8 miljonit eurot.

Ettevõte kirjutab, et kuigi nende müügitulu langed, lõpetasid nad aasta märkimisväärse kasumlikkuse paranemisega. Aruandeaastal teostas ettevõte mitmeid suuri objekte. Nende hulka kuulusid vee-, kanalisatsiooni- ja sademevee ehitustööd Tallinnas Paavli tänaval Tallinna Vesi AS-ile maksumusega 1,2 miljonit eurot. Utilitas Väo Elektrijaam OÜ-le ehitati Väo teel kaugküttetrass maksumusega 527 982 eurot. Saku Maja AS-i jaoks teostati Saku uue põhikooli kaugkütte liitumistorustike ehitustööd väärtuses 270 244 eurot. Lisaks ehitati Utilitas Eesti AS-ile soojustorustikke Keilas ja Haapsalus, maksumusega 629 435 eurot.

Olulisteks projektideks olid ka Vanasadama trammiliini rajamisega seotud kaugküttetorustiku tööd Merko Ehitus Eesti AS-ile (131 907 eurot) ning Uue Maardu Sotsiaalmaja rajamise ehitustööd Maardu Linnavalitsusele (224 086 eurot). Suurimate projektidena eristusid veel AS Utilitas Tallinnale tehtud soojustorustiku ehitustööd Tallinnas mitmel tänaval, koguväärtuses 3,4 miljonit, ning AS Tref Nordile teostatud sooja- ja jahutustrasside rekonstrueerimine Tartus Lastekodu ja Masina tänaval, summas 2,7 miljonit eurot. Tallinna Haridusameti jaoks teostati Tartu mnt. 23 tehnosüsteemide ehitustöid maksumusega 1,4 miljonit eurot.

Tulevasteks perioodideks plaanib ettevõte käivet ja tegevusalasid suurendada, uusi töökohti luua ning otsida uusi tellijaid ja koostööpartnereid.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes 13%, ärikasum kasvas 219 753 eurolt 654 518 euroni.

Ärikasumi olulise paranemise peamiseks mõjutajaks oli kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulude vähenemine. Need kulud langesid 10,3 miljonilt eurolt 7,6 miljoni euroni. Selle peamine tegur oli alltöövõtu kulude langus, samuti vähenes tooraine ja materjali kulu. Positiivselt mõjutas ärikasumit ka muude äritulude kasv, mis kahekordistus aastaga 25 004 eurolt 64 918 euroni. See oli peamiselt tingitud trahvide, viiviste ja hüvitiste olulisest suurenemisest (6100 eurolt 45 770 euroni) ning materiaalsete põhivarade müügist saadud kasumist.

Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 1,3 miljonit eurolt 1,5 miljoni euroni. Kasvasid mitmesugused bürookulud ning üüri- ja rendikulud, tööjõurendi kulud vähenesid veidi. Tööjõukulud kasvasid 1,2 miljonilt eurolt 1,5 miljoni euroni, ka töötajate arv kasvas veidi. Põhivarade kulum ja väärtuse langus tõusis 72 538 eurolt 145 291 euroni. Muud ärikulud vähenesid 94 541 eurolt 82 901 euroni, peamiselt materiaalsete põhivarade müügikahjumi ja põhivara likvideerimise kahjumi vähenemise tõttu.

Intressikulu oli 78 141 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi allapoole.

Valdav osa müügitulust tuli Eestist, 11,4 miljonit eurot (2023: 13,1 miljonit eurot). Müük Leetu vähenes 92102 eurolt 7908 euroni.

Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus andis 9,2 miljonit eurot, vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus andis 1,3 miljonit eurot ja elamute ja mitteeluhoonete ehitus 1 miljon eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte seitsmes. Selle käive oli 3,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 736 612 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte teine. Viimase nelja kvartali koondkäive on 12,5 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 52 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 5 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2142 eurot ja see kasvas aastaga 13%.

---

Üheksandal kohal müügitulu TOPis on CITY KLIIMA OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 8,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 929 683 euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte 15. kohal. Kasum oli 467 055 eurot ja see kahanes aastaga 5457 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 14. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 23 ja nende arv kasvas aastaga 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 34. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3455 eurot ja see kasvas aastaga 12%. Palga TOPis on ettevõte teine. Tööjõukulu moodustas müügitulust 15%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 76 139 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 3,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3111 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 3,1 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 8786 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 89 tehingut summas 139 120 eurot. See moodustas müügitulust 2%.

Ettevõte kirjutab järgmisel majandusaastal kavatsevad nad parandada majanduslikke näitajaid.

Kasumiaruanne näitab, et müügitulu 12%lisele kasvule vaatamata kahanes ärikasum 478 948 eurolt 456 428 euroni. Muud äritulud vähenesid aastaga 40 338 eurolt 27 252 euroni. Kasutusrenditulu, mis on osa muudest ärituludest, kasvas 21 964 eurolt 35 622 euroni.

Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulud kasvas 5,6 miljonilt eurolt 6,2 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 515 959 eurolt 675 610 euroni. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka kasutusrendikulud, mis kasvasid 96 437 eurolt 157 462 euroni ja hõlmasid äri- ja laoruumide, sõidukite ning tarkvara renti. Tööjõukulud kasvasid 1,1 miljonit eurolt 1,3 miljoni euroni. Töötajate arv kasvas samal perioodil 1 inimese võrra. Põhivarade kulum ja väärtuse langus vähenes 91 754 eurolt 77 096 euroni. Muud ärikulud kasvasid 3233 eurolt 4937 euroni.

Ettevõtte intressitulud olid 24 469 eurot ja -kulud 13 842 eurot. Nende koosmõju korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi ülespoole.

City Kliima OÜ müügitulu jaotus ja muutused 2024. aastal on detailselt kirjeldatud Lisa 13-s. Ettevõtte põhitegevusalaks on EMTAK koodi 43221 järgi kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus, remont ja hooldus, mis moodustas 2024. aastal 100% müügitulust.

Müügitulu Eestist kasvas 7,7 miljonilt eurolt 8,6 miljoni euroni. Soome müügitulu kasvas 23 600 eurolt 24 880 euroni. Uued turud olid Leedu 5790 euro ja Hispaania 27 800 euroga.

Kliima- ja kütteseadmete müük ja paigaldus andis 8,6 miljonit eurot, sõidukite rendist saadi 35 622 eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 11. kohal. Selle käive oli 1,9 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 161 379 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 8,6 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 25 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 5 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4370 eurot ja see kasvas aastaga 7%.

---

Kümnendal kohal müügitulu TOPis on ABERTSON OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 8,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,4 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte neljas. Kasum oli 698 337 eurot ja see kahanes aastaga 197 171 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte viies.

Töötajaid oli ettevõttes 23 ja nende arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 33.kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2298 eurot ja see kasvas aastaga 24%. Palga TOPis on ettevõte 21. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 10%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 67 236 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 8,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,8 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 4,2 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1,3 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 227 152 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 17 475 euro võrra.

Ettevõte teostas aruandeaastal suuremamahulisi töid mitmel olulisel objektil, näiteks Arteri kvartalis Tallinnas, Kopli 68a ärihoones, Rimi jaotuskeskuses Saue vallas, Konteinerjaamas Ahtri tänaval Tallinnas ja katlamaja ehitusel Ämaris. Need tööd teostati valdavalt alltöövõtu korras ehitusfirmadele.

Oluline sündmus grupi tegevuses oli ka Rae Tehnopargi territooriumile soojatrassi laienduse rajamine ja uute liitujatega lepingute sõlmimine tütarettevõtja Põrguvälja Soojus OÜ kaudu.

Tänavu plaanib ettevõte lõpetada pooleliolevad objektid tähtaegselt ja alustada uute projektidega. Ettevõtte põhieesmärk on kohaneda muutuva turusituatsiooniga ning tagada personalile huvitav ja väljakutseid pakkuv töö. Tütarettevõtja Põrguvälja Soojus OÜ, mis on üle läinud tahkeküttele, jätkab aktiivselt soojusvõrguga liitujate otsimist ka kaugkütte piirkonnast väljastpoolt. Kavas on sõlmida uusi liitumislepinguid ja laiendada teeninduspiirkonda uute trasside kasutuselevõtuga.

Konsolideeritud kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 40%, ärikasum kahanes aastaga 821 073 eurolt 728 839 euroni. Muud äritulud kahanesid 22 502 eurolt 21 540 euroni.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kasvas 6,2 miljoni euroni (2023: 3,9 miljonit eurot). Tööjõukulud 743 580 eurolt 848 098 euroni, samal ajal töötajate arv vähenes veidi. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 185 349 eurolt 230 355 euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus püsis suhteliselt stabiilsena 180 000 euro ringis.

Ärikasumi vähenemise peamiseks mõjutajaks oli suurenenud kulubaas, eriti seoses kaupade, toorme, materjalide ja teenustega ning tööjõukuludega, mis kasvasid kiiremini kui äritulud.

Ettevõtte intressitulud olid 40 065 eurot ja -kulud olid 9563 eurot. Nende koosmõju korrigeeris maksustamiseelset kasumit allapoole.

Kogu müügitulu tuli Eestist. Ehitustööd andsid 7,4 miljonit eurot ja soojusenergia müük 859 901 eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kaheksas. Selle käive oli 2,7 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 515 676 euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kaheksas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 9,4 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 15 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 9 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2687 eurot ja see kasvas aastaga 29%.