Ehitusmaterjalide müügi aastaraport 2025 | Näidis

1. Juhtide küsitlus: ettevaatlik suhtumine püsib

Küsitlus toimus oktoobri esimeses pooles ja sellele vastas 59 juhti.

Kuidas muutub teie ettevõttes järgmisel kuuel kuul:

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad tänavu kevadel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Kevadel läbi viidud küsitlusega võrreldes pole juhtide hinnang sektori seisundile oluliselt muutunud: kevadel oli juhtide keskmine hinnang 5-palliskaalal 3,01, nüüd oli see 3,04. Sellisel skaalal loeme taset 3 neutraalseks, see on olukord, kus näitajatele ei prognoosita kasvu ega kahanemist. Hinnang üle 3 näitab kasvu, alla 3 kahanemist, ehk vastavalt juhtide meeleolu muutumist optimistlikumaks või pessimistlikumaks.

Siin on kahe küsitluse keskmise tulemuse vahe nii väike, et seda tuleb pidada näitaja püsimiseks senisel tasemel, seega on juhtide meeleolu kevadega võrreldes püsinud muutumatuna.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid toote-teenuse hinnale. See oli kõige kiiremini kasvav näitaja ka eelmises küsitluses, nüüd on selle näitaja kasvutempo veelgi kiirenenud. Kuigi sektoris on küllalt tugev hinnakonkurents, võib toote-teenuse hinnatõusuprognoos viidata nii kasvavatele sisendkuludele, kuid seda võib mõjutada ka ootus tasaselt toibuvale nõudlusele.

Teine kasvuprognoosiga näitaja sektoris on keskmine töötasu. Sellegi näitaja kasvuprognoos on kiirenenud. Keskmise töötasu üks mõjutaja on kahtlemata nõudlus. Lisaks on sektoris suuremad ettevõtted eelmisel aastal üsna oluliselt tegelenud digitaliseerimise ja efektiivistamisega ning see võib sisaldada olulist viidet töötasu tõusule: eelkõige peetakse siin silmas kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid.

Investeeringutele prognoosivad juhid väikest kahanemist, kuid see kahanemine on nii väike, et seda võiks pigem lugeda püsimiseks senisel tasemel. Võrreldes eelmise küsitlusega, on investeeringute prognoos paranenud: sisuliselt prognoositakse sellele näitajale püsimist senisel tasemel, eelmises küsitluses oli see selgelt kahanev näitaja. Siiski mõjutab juhtide valmisolekut investeeringute tegemiseks ka nõudlus, mille paranemist alles oodatakse. Ilmselt tuleb lugeda positiivseks, et investeeringud pole selgelt kahanemas, kuid juhid on siiski praegu ettevaatlikud ning investeeringute mahu osas ollakse pigem konservatiivsed.

Töötajate arvu prognoos püsib teist küsitlust järjest muutumatuna. Töötajate arvu kasvu prognoositakse üldse praegu vähestes sektorites. Arvestades aga peamise kliendisektorina ehitussektori seisu, siis tundub, et siinsed ettevõtted on tööjõu optimeerimise eesmärgid saavutanud ning edaspidine töötajate arvu vähendamine tähendaks juba oluliselt suuremate muutuste teostumist sektoris.

Müügitulule prognoosivad juhid kahanemist. Eelmise küsitluse üsna kiire kasvuprognoos tulenes ilmselt aastaajast: suvel on ehitusmaterjalide müük kindlasti aktiivsem. Nüüdne kahanev prognoos, seda vaatamata toote-teenuse hinnatõusule, näitab siiski väga pessimistlikke vaateid sektori lähitulevikule.

Selges kahanemises on jätkuvalt kasumlikkus. See sai sarnase prognoosi ka eelmises küsitluses. Seoses sisendkulude kasvu ja turu aeglaselt taastuva nõudlusega, ei näe praegu enamus juhte võimalust kasumlikkuse positsiooni parandamiseks.

Kuidas muutuvad sisendkulud järgmise kuue kuu jooksul?

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad tänavu kevadel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Nii tööjõukulude kui ka kaubad, toore, teenused kulu kasvuprognoos on eelmise küsitlusega võrreldes aeglustunud.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid tööjõukuludele. See on arvestades keskmise palga kasvuprognoosi, küllaltki ootuspärane. Kaubad, toore, teenused kulule prognoositakse samuti kasvu, kuid see kasvuprognoos on oluliselt aeglustunud võrreldes eelmise kvartali küsitlusega.

Turunduskuludele prognoosivad juhid püsimist senisel tasemel, mis omakorda viitab, et nõudluse kiirest kasvu pole tulemas.

Kuidas tunnetate nõudlust oma sektoris praegu?

39% vastanud juhtide hinnangul nõudlus sektoris ei muutus, 34% ütlesid, et nõudlus kasvab aeglaselt. 27% juhtide hinnangul nõudlus hoopis kahaneb. Nõudluse kiiret kasvu ei oota praegu keegi.

Millised on teie hinnangul suurimad riskid, mis võivad mõjutada teie ettevõtte tegevust järgmise 12 kuu jooksul? Palun valige kuni 3 kõige olulisemat.

46% juhtide hinnangul on seadusandlikud muudatused, sh maksutõusud ja keskkonnanõuded, kõige olulisem tegur, mis järgmise 12 kuu jooksul ettevõtte tegevus võib mõjutada. 42% vastanutest nimetas selleks geopoliitilisi pingeid ja ebastabiilsus, 41% inflatsiooni ja klientide ostujõu langust. Muutused klientide käitumises oli 34% juhtide hinnangul järgmise 12 kuu kõige olulisem ettevõtte mõjutaja.

Kuidas hindate üldist majanduskeskkonda Eestis järgmise 12 kuu jooksul?

39% vastanud juhtidest ütlesid, et Eesti majanduskeskkond jääb järgmise 12 kuu jooksul samaks, 29% on valmis selle halvenemiseks. 27% ootab mõõdukat paranemist.

 

2. Turuosalise kommentaar: plaanime laieneda

Vaatamata väljakutsetele näitab ehitussektor esimesi mõõnast taastumise märke. Kuigi hinnasurve energia- ja tööjõukulude tõttu jätkub, on ehitusmaterjalide hinnad püsinud suhteliselt stabiilsena. Rahvusvaheliste projektide ja ekspordipotentsiaali taastumine lubab meil oodata 2025. aasta viimasesse kvartalisse aktiivsemat tegutsemisaega ja uusi võimalusi.

K-Rautal on tugev juhtpositsioon turul, mida toetavad klientide usaldus, Kesko Senukai ambitsioonikas meeskond ja võime kiirelt kohaneda, mis annab meile ka võimalust oma turupositsiooni tugevdamiseks ja klientidele lisaväärtuste pakkumiseks. Seetõttu plaanime jätkata investeeringutega laienemisse, mille fookuses on mugavad kauplused ja suurepärane teeninduse kvaliteet. Uute kaupluste ehitus on juba käimas Tartus ja Narvas, lähiaastatel plaanime aktiivsemat laienemist – Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja teistes linnades.

 

3. 2024. aasta üldine ülevaade

Kõigis suurusjärkudes ettevõtted on aastaga oma müügitulu kaotanud, kõige vähem kaotas seda TOP 16-30. TOP 30st väiksemad ettevõtted kaotasid aastaga kõige rohkem oma müügitulu ning turuosa 1 protsendipunkti võrra.

Allikas: Äriregister, Infopank

Sektoris on 449 ettevõtet, neist 396 ületavad 300 000-eurost käibepiiri. Aastaga kahanes käibepiiri ületavate ettevõtete arv 10 ettevõtte võrra. Sellega on käibepiiri ületavate ettevõtete arv taas 2022. aasta tasemel. Viie aastaga on käibepiiri ületavate ettevõtete arv kasvanud 48 ettevõtte võrra. Uusi ettevõtteid loodi eelmisel aastal sektorisse 37 ja viimased kolm aastat on uute ettevõtete juurdekasv püsinud ühesugusel taseme.

2024. aastal oli sektori müügitulu 1,8 miljardit eurot ja see kahanes üle-eelmise aastaga võrreldes 5,3%. Sektori müügitulu kahanes teist aastat järjest, kuigi 2023. aasta kahanemisega võrreldes võiks eelmise aasta puhul öelda, et kahanemine pidurdus oluliselt. Üksi ettevõte otseselt ei „vea“ sektori kahanemist, kokku on tõmbunud kogu sektor. Arvestades ehitussektoris viimased aastad kestnud madalseisu, tarbijate ebakindlust ning hindade tõusu, tuleks sektori müügitulu kahanemise pidurdumist näha isegi positiivses valguses: müügimahud on stabiliseerumas madalamale tasemele. Ka ettevõtted ise tõid oma tegevusaruannetes välja tiheda hinnakonkurentsi, üldise majanduslanguse, kõrged intressimäärad, poliitilise ebakindluse ning ehitustegevuse aktiivsuse vähenemise. Ka oma tänavustes prognoosides on turuosalised konservatiivsed ega oota olulist aktiivsuse kasvu. Viie aastaga on valdkonna müügitulu kasvanud 10%.

Meie prognoosimudel näitab ka tänavuseks aastaks sektori müügitulule väikest kahanemist, sisuliselt kasvu puudumist. Järgmisel aastal võiksid aga müügimahud aeglasele kasvule pöörduda.

Sektori koondkasum oli 56,6 miljonit eurot, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 30,6%. Ka koondkasum kahanes teist aastat järjest, 2022. aastal püsis koondkasum 2021. aasta tasemel, nii et tegelikult pole sektori kasum kasvanud viimased kolm aastat. Ka koondkasumi kahanemine üldise trendina viitab nii nõudluse vähenemisele, hinnakonkurentsile kui ka kulubaasi surve tugevnemisele. Sarnaselt muude sektoritega, kasvasid ka siin sektoris oluliselt erinevad sisendkulud, millest kõige tugevama mõjuga oli enamasti tööjõukulude kasv. Mitmed suured ehitusmaterjalide müüjad kaotasid aastaga oluliselt oma kasumlikkust, mõned pidid leppima kahjumliku aastaga, osadel puhkudel korrigeeriti põhitegevuse kahjumlikkust intresstulude või finantstehingutega. Käiberentaablus oli eelmisel aastal 3,1% ja see on viimase viie aasta madalaim tulemus.

Meie prognoosimudel näitab kaheks järgnevaks aastaks 9,5%list kasumlikkuse kasvu, kuid see on arvutuslik tulemuse. Kuna nõudlus ei taastu piisava kiirusega, kuid hinnakonkurents püsib terav, et saa kasumi kahanemist välistada ka tänavu.

Töötajaid oli sektoris eelmisel aastal 5981 ja see kahanes aastaga 2,6%. See on viiest aastast esimene, mil töötajate arv kahanes alla 6000 piiri. Siiski on sektorile iseloomulik suhteliselt püsiv töötajate arv, mis omakorda viitab sellele, et tööjõu kasutamine sektoris on üsna optimaalne. Siiski ei saa välistada töötajate arvu jätkuvat vähenemist, kuid nõudluse taastumine sektoris viibib.

Valdkonna keskmine töötasu oli 1861 eurot ja see kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 2,4%. Arvestades keerulist olukorda, on madal töötasu kasv täiesti ootuspärane. Ettevõtted suhtuvad kujunenud olukorras rangelt oma kulude juhtimisse ning tööjõukulude optimeerimine on kahtlemata üks tulemuslikumaid viise selleks. Küll aga tähendab töötasu aeglane kasv kiiresti tugevnevat palgasurvet nõudluse taastused, mis omakorda taas kulusid kasvatab.

Käive töötaja kohta oli eelmisel aastal 305 014 eurot ja see kahanes aastaga 2,8%. Kasum töötaja kohta oli 9 456 eurot ja see kahanes aastaga 28,8%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 39 344 eurot ja see kahanes aastaga 7%. Töötajakohased näitajad viitavad üsna täpselt ettevõtete ees seisvatele raskustele: töötajakohaste näitajate halvenemine süvendab survet kasumlikkusele väga kiiresti, eriti kui ehitussektori aktiivsus ei taastu. Sellest olukorrast suudavad edukamalt väljuda need ettevõtted, kes pakuvad kõrgema lisandväärtusega tooteid, investeerivad efektiivsusesse ja jätkavad kulude optimeerimisega.

Varade maht oli valdkonnas eelmisel aastal 1,2 miljardit eurot ja see kasvas aastaga 0,8%. Kuigi suuremad ettevõtted jätkasid kahjumitele vaatamata strateegiliste investeeringutega efektiivsusesse ja digitaliseerimisse, viitab varade mahu kasvu sisuline puudumine olukorrale, kus mõnevõrra väiksematele ettevõtetele polnud samalaadsed investeeringud jõukohased. Meie prognoosimudel viitab varade mahu pöördumisele kahanemisse. See aga tähendaks turu jätkuvat kokkutõmbumist ning konsolideerumist, mida ei saagi praeguses olukorras välistada. Viie aastaga on varade maht valdkonnas kasvanud 22%. Käibevara maht oli valdkonnas eelmisel aastal 803 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1%. Varade rentaablus oli 4,8%. Varade käibekordaja oli 1,53.

 

4. Ettevõtted TOPides

Esimesel kohal müügitulu TOPis on KESKO SENUKAI ESTONIA AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 115,3 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 5,8 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte viies. Kasum oli 891 110 eurot ja see kahanes aastaga 4 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 15. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 496 ja nende arv aastaga ei muutunud. Tööandjate TOPis on ettevõte esimene. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1560 eurot ja see kasvas aastaga 4%. Palga TOPis on ettevõte 39. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 11%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 26 558 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 62,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 849 508 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 58,7 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 941 665 euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et kogu müügitulust andis müük eraklientidele 44% (2023: 41%) ning müük äriklientidele 56% (2023: 59%). Kõige suurema osa äriklientidele tehtud müükidest andis müük ehitusfirmadele. 29% kogu käibest andis üldehitusmaterjalide müük.

Ettevõte investeeris kaupluste seadmete parendusse kokku 813 000 eurot (2023: 557 000 eurot) ja immateriaalsesse varasse 100 000 eurot (2023: 0 eurot).

Ettevõte keskendub efektiivsuse parandamisele igas valdkonnas (toimingutes/protsessides) ja omnikanali müügile pakkudes igat tüüpi klientidele laia valikut tooteid ja teenuseid nende vajaduste katmiseks.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes 4,7%, 2023. aasta 4,1 miljoni eurone ärikasum muutus aastaga 254 285-euroseks ärikahjumiks.

Kaubad, toore, materjal, teenused kulu kahanes 92,2 miljonilt eurolt 89,6 miljoni euroni. See oli proportsioonist müügitulu vähenemisega, kuid muude kulude kasv tühistas selle mõju. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 12,2 miljonilt eurolt 12,9 miljoni euroni. Seda mõjutas üüri ja rendi, mitmesuguste bürookulude, koolitus- ja lähetuskulude ja reklaamikulude kasv. Tööjõukulud kasvasid aastaga 11,8 miljonilt eurolt 12,3 miljoni euroni, töötajate arv samal perioodil ei muutunud. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas samuti veidi ning muud äritulud kasvasid 96 727 eurolt 141 752 euroni, muud ärikulud kahanesid 12 193 eurolt 8334 euroni.

Ettevõtte muud finantstulud olid 1,1 miljon eurot ja see korrigeeris ärikahjumi maksustamiseelseks kasumiks.

Kogu müügitulu tuli ehitus- ja majapidamiskaupade müügist ning valdavalt Eestist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte teine. Selle käive oli 30,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kaheksas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 115,8 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 526 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 15 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1584 eurot ja see kasvas aastaga 9%.

---

Teisel kohal müügitulu TOPis on BAUHOF GROUP AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 113,3 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,3 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte 13. kohal. Kahjum oli 1,3 miljonit, aasta varem oli kahjum 724 002 eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte neljas.

Töötajaid oli ettevõttes 494 ja nende arv kahanes aastaga 11 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte teine. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1608 eurot ja see kasvas aastaga 5%. Palga TOPis on ettevõte 36. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 12%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 23 652 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 77,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 3,9 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 28,7 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 3,3 miljoni euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 4000 tehingut summas 1,8 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 2%.

Ettevõte kirjutab, et aruandeaastale oli iseloomulik tihe hinnakonkurents ehitusmaterjalide ja aiakaupade jaemüügi sektoris, mis tervikuna kahanes 3%. Ettevõte selgitab, et nende tegevust mõjutab arvestatav hooajalisus: kõige madalama käibega on jaanuar ja veebruar ning aktiivsemad on kevad- ja suvekuud, peamiselt tänu aiakaupade müügile. Samuti mõjutab müüki ehitusturu olukord, kuna olulised kliendid on ehitusettevõtted.

Aruandeaastal vahetus juhatus: alates oktoobrist asus ametisse Skirmantas Nevidomskis. Aasta jooksul investeeris ettevõte ligikaudu 600 000 eurot, millest suurimad osad olid suunatud ERP (ettevõtte ressursside planeerimise tarkvara) ja e-poe arendamisse, mõlemale 200 000 eurot.

Tänavu jätkatakse tavapärast majandustegevust. Investeeringute maht on 2025. aastal planeeritud 7000 000 eurot.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 2,9%, 2023. aasta 55 431-eurone ärikasum muutus aastaga 635 292-euroseks ärikahjumiks.

Müüdud kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulu kahanes 90,5 miljonilt eurolt 87,8 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud vähenesid 6,4 miljonilt eurolt 6 miljoni euroni, peamiselt turunduskulude ja energiakulude languse tõttu. Tööjõukulud kasvasid 12,7 miljonilt eurolt 13 miljoni euroni, töötajate arv samal ajal kahanes. Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvasid 7 miljonilt eurolt 7,2 miljoni euroni.

Ettevõtte finantskulud olid 707 497 eurot ja selle mõju süvenes maksustamiseelset kahjumit veelgi. 2023. aastal viisid samas suuruses finantskulud maksustamiseelsesse kahjumisse toonase 55 000-eurose ärikasumi.

Valdav osa müügitulust tuli Eestist, müük mujale ELi kasvas aastaga 531 152 eurolt 840 246 euroni. Jaemüügitulu vähenes 63,6 miljonilt eurolt 60 miljoni euroni. E-poe tulu kasvas 10,4 miljonilt eurolt 10,9 miljoni euroni. Ärimüügitulu kasvas 41,8 miljonilt eurolt 42,4 miljoni euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte esimene. Selle käive oli 35,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte seitsmes. Viimase nelja kvartali koondkäive on 116,3 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 508 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 4 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1636 eurot ja see kasvas aastaga 2%.

---

Kolmandal kohal müügitulu TOPis on OPTIMERA ESTONIA AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 81,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 12,1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte teine. Kahjum oli 1,8 miljonit eurot, aasta tagasi oli kasum 302 674 eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte teine.

Töötajaid oli ettevõttes 383 ja nende arv kahanes aastaga 32 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kolmas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1731 eurot ja see kasvas aastaga 7%. Palga TOPis on ettevõte 32. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 13%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 22 292 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 44,8 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 872 934 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 33,2 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 664 627 euro võrra.

Ettevõte põhjendab oma 2024. aasta majandustulemusi Euroopas ja Eestis toimunud majanduskasvu aeglustumisega. Ettevõtte jaoks oli see aasta kõige olulisem mõjur, mis väljendus nii ehitustegevuse aktiivsuse vähenemises kui ka jae- ja hulgimüügi mahtude alanemises. Ettevõtte äritegevust mõjutavad ka ehitustegevuse hooajalisus ja majanduse tsüklilisus.

Aruandeperioodil investeeris ettevõte materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse kokku 1,2 miljonit eurot, suunates vahendid kaupluste sisseseade uuendamisse ning IT riist- ja tarkvarasse.

Järgmiseks majandusaastaks on Optimera Estonia AS-i põhieesmärk säilitada ja kindlustada oma turupositsiooni ning tõsta ressursside kasutamise efektiivsust. Samas tunnistab ettevõte, et 2025. aasta globaalne määramatus ja Eesti majanduse taastumise kiirus võivad seatud eesmärkide saavutamist mõjutada.

Kasumiaruandest nähtub, et ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 13%, 2023. aasta 34 542-eurone ärikahjum süvenes 2 miljoni euroseks ärikahjumiks.

Müüdud kaupade ja teenuste kulu kahanes 70,2 miljonilt eurolt 60,3 miljoni euroni, see leevendas osaliselt müügitulu languse mõju. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid veidi, 11,8 miljonilt eurolt 11,9 miljoni euroni. Suurim kuluartikkel oli siin üür ja rent, samas vähenesid näiteks kütusekulud ja kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest. Tööjõukulud vähenesid 10,5 miljonilt eurolt 10,3 miljoni euroni, samal ajal vähenes ka töötajate arv. Põhivarade kulum ja väärtuse langus vähenes 1,5 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni. Muud äritulud vähenesid 124 814 eurolt 42 355 euroni, muud ärikulud kahanesid 102 809 eurolt 54 551 euroni.

Ettevõtte finantskulud olid 3417 eurot, intressitulud olid 289 001 eurot. See vähendas veidi maksustamiseelset kahjumit.

Valdav osa müügitulust, 80,7 miljonit eurot, tuli Eestist. Soomest tuli 351 629 eurot ja Lätist 652 656 eurot. Suurima osa moodustas tööstuskaupade müük, mis kahanes aastaga 92,8 miljonit eurolt 80,8 miljoni euroni, muude teenuste müük kahanes 1,1 miljonilt eurolt 979 888 euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kolmas. Selle käive oli 21 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 300 393 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 81,6 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 369 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 11 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1804 eurot ja see kasvas aastaga 6%.

---

Neljandal kohal müügitulu TOPis on DECORA AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 76,4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,4 miljoni euro võrra. Kasum oli 430 368 eurot ja see kahanes aastaga 430 197 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 41. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 280 ja nende arv kasvas aastaga 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte neljas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1868 eurot ja see kasvas aastaga 2%. Palga TOPis on ettevõte 25. kohal.  Tööjõukulu moodustas müügitulust 11%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 31 299 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 23 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 507 473 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 17,1 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 974 509 euro võrra. Ettevõte maksis dividende 410 000 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 130 000 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 4197 tehingut summas 2 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 3%.

Ettevõtte kirjutab, et nende tegevust mõjutasid majanduslangus Eestis, kõrged energiahinnad, ebakindlus turgudel ja jätkuvalt kõrge inflatsioon. Lisaks mõjutab ettevõtte äritegevust ehitustegevuse hooajalisus ja majanduse tsüklilisus.

Aruandeaasta aprillis avas ettevõte Tallinnas köögimööblisalongi ning novembris uue ja kaasaegse kaupluse Põltsamaal. Samuti laiendati nii füüsiliste kaupluste kui ka e-poe sortimenti, lisades veebipoodi kodumasinad ja mööbli.

Tänavu jätkab ettevõte oma kaupluste kaasajastamist, otsib võimalusi sortimendi edasiseks laiendamiseks ning investeerib tööprotsesside automatiseerimisse.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 1,8%, ärikasum kahanes 605 299 eurolt 261 008 euroni.

Ärikasumi kujunemist mõjutasid peamiselt müügitulu langus ning kulude muutus. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu vähenes 68 miljonilt eurolt 67miljoni euroni. Selle kuluartikli sees vähenesid enim müügiks ostetud kaupade kulu ja energiakulud, samas kasvasid näiteks üüri- ja rendikulud ning reklaamikulud. Tööjõukulu kasvas 8,1 miljonilt eurolt 8,3 miljoni euroni. Mitmesugused tegevuskulud vähenesid 892 009 eurolt 775 150 euroni, seda peamiselt “muude” kulude ja pangateenuste arvelt. Suurenes põhivarade kulum ja väärtuse langus 35 995 euro võrra, muud äritulud kasvasid 154 000 euro võrra ning muud ärikulud kasvasid 3000 eurolt 24 000 euroni.

Ettevõtte finantstulud olid 169 360 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit oluliselt ülespoole.

Peaaegu kogu müügitulu, 76 065 306 eurot, teeniti Eestist. Müük Soome turule vähenes 315 656 eurolt 253 011 euroni. Muude turgude mahud olid juba oluliselt väiksemad. Kogu müügitulu tuli üldehituskaupade jae- ja hulgimüügist.

Vandeaudiitori märkuse kokkuvõte: märkuse aluseks on bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu, mille kogusumma on 4,9 miljonit eurot. Audiitori hinnangul sisaldab see kirje ühte 824 000 euro suurust nõuet, mille tegelik väärtus võib olla bilansis näidatust madalam. Selle võimaliku ülehindamise tõttu võivad ettevõtte nõuete väärtus, 2024. aasta kasum ja omakapital olla tegelikkusest suuremana näidatud.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte neljas. Selle käive oli 20,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 260 355 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 77,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 300 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1885 eurot ja see kasvas aastaga 12%.

---

Viiendal kohal müügitulu TOPis on ESPAK AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 71,2 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 5,2 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kuues. Kasum oli 3,7 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 20 180 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte teine.

Töötajaid oli ettevõttes 216 ja nende arv kahanes aastaga 12 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte kuues. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1879 eurot ja see kasvas aastaga 3%. Palga TOPis on ettevõte 23. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 47 600 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 76,7 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3,5 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 44,4 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 5,6 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 534 150 euro ulatuses, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 149 562 euro võrra.

Ettevõte põhjendab oma majandustulemusi üldise makromajandusliku arenguga, sealhulgas konkurentsi tihenemise ja inflatsiooniga. Tegevust mõjutas ka ehitustöödeks sobivatest ilmastikutingimustest tingitud hooajalisus.

Aruandeaastal investeeris ettevõte põhivarasse 306 818 eurot, millest lõviosa kulus uusehitusele. Olulise muutusena sai varem sidusettevõttena tegutsenud Espak Narva ASist seoses aktsiakapitali laienemisega Espaki tütarettevõte. Samuti müüdi osalus sidusettevõttes Treiali 3 OÜ, millest laekus 457 695 eurot, sealhulgas 453 695 eurot kasumit.

Ettevõtte nendib, et Eesti majanduse kasvuootused 2025. aastaks ei ole lootustandvad ning ehitussektoris puudub endiselt aktiivsus, mistõttu ehitusmaterjalide müügi olulist kasvu ei prognoosita.

Sellest hoolimata on ettevõttel konkreetsed investeerimisplaanid. Tõste- ja transpordivahenditesse plaanitakse investeerida 100 000 eurot. Ettevalmistamisel on ehitustegevuse alustamine Tallinnas Veerenni 61, 63 ja 30 ning Veerenni põik 4 ja 6 kinnistutel. Nende planeeringute realiseerumisel investeeritakse erinevatesse ehitus-, arendus- ja rekonstrueerimisprojektidesse kokku ligikaudu 2,9 miljonit eurot. Pärast aruandekuupäeva on tehtud otsus osta kinnistu Haapsalus (Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik), kuhu plaanitakse rajada oma pood.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 6,7% ja ärikasum kasvas 3,3 miljonilt eurolt 2,4 miljoni euroni.

Kulud kaupadele, toormele, materjalile ja teenustele vähenesid 65,9 miljonilt eurolt 62 miljoni euroni, mis on seotud nii müügimahtude languse kui ka varude allahindluse ja mahakandmisega summas 102 102 eurot. Tööjõukulud vähenesid 6,8 miljonilt eurolt 6,6 miljoni euroni. Samal ajal suurenesid veidi muud äritulud, kuid need jäid siiski püsima 1,2 miljoni euro tasemele, seda peamiselt rendi- ja üüritulu kasvu arvelt. Muud ärikulud kahanesid 64 691 eurolt 42 059 euroni.

Ettevõtte kasum sidusettevõtetelt oli 534 202 eurot, intressitulu olid 819 194 eurot ning kasum finantsinvesteeringutelt oli 9180 eurot. See kõik korrigeeris maksustamiseelset kasumit ülespoole.

Valdav osa müügitulust tuli Eestist, kuid see landes aastaga 72,6 miljonilt eurolt, 67,1 miljoni euroni. Müük Saksamaale püsis stabiilsena 2,2 miljoni euro ringis. Olulised eksporditurud olid veel ka Hollandis ja Soomes.

Hulgimüük kahanes aastaga 50,5 miljonilt eurolt 47 miljoni euroni, jaemüük kahanes 25,1 miljonilt eurolt 23,4 miljoni euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte viies. Selle käive oli 20 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,4 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kolmas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 73,4 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 213 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 7 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2001 eurot ja see kasvas aastaga 9%.

---

Kuuendal kohal müügitulu TOPis on DEPO DIY EE OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 56,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 4,2 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte neljas. Kasum oli 1,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 19 561 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kuues.

Töötajaid oli ettevõttes 251 ja nende arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte viies. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1707 eurot ja see kasvas aastaga 9%. Palga TOPis on ettevõte 33. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 12%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 33 366 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 16 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 1,6 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 11,9 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 634 890 euro võrra.

Ettevõtte hinnangul on kaupluse kliendivoog ja tulud plaanidega kooskõlas ning näitavad stabiilset positiivset kasvudünaamikat.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 8%, müüdud toodangu kulu kasvas aastaga 37,3 miljonilt eurolt 40,7 miljoni euroni ja brutokasum kasvas 15,2 miljonilt eurolt 16 miljoni euroni.

Ärikasum oli 1,7 miljonit eurot ja see on sarnasel tasemel aasta varasema tulemusega.

Turustuskulud kasvasid aastaga 12,3 miljonilt eurolt 13 miljoni euroni. Suhteliselt suuremat kasvu näitasid tööjõukulud, logistika- ja transpordikulud, ruumide haldamiskulud ja müügikulud. Samuti oli ettevõttel siin kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest 5644 euro ulatuses, mida aasta varem polnud. Üldhalduskulud kasvasid 1,2 miljonilt eurolt 1,3 miljoni euroni. Ka siin kasvasid tööjõukulud, ent ka haldus- ja raamatupidamiskulud ning amortisatsioonikulud.

Ettevõtte intressikulud olid 150 205 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi allapoole. Siiski oli ärikasum aasta varasemast nii palju kõrgem, et aastaga samuti kasvanud intressikulud maksustamiseelse kasumi osas olulist vahet aasta varasemaga ei saavutanud.

Valdav enamus müügitulust tuli Eestist ning ehitusmaterjalide ja kodukaupade müügist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kuues. Selle käive oli 17,5 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,9 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Viimase nelja kvartali koondkäive on 60,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 257 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1801 eurot ja see kasvas aastaga 16%.

---

Seitsmendal kohal müügitulu TOPis on WÜRTH AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 41,4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 2 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte 20. kohal. Kasum oli 8,3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 610 412 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 201 ja nende arv kasvas aastaga 4 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte seitsmes. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2904 eurot ja see kahanes aastaga 6%. Palga TOPis on ettevõte neljas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 23%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 88 384 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 38,7 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 28,5 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1,4 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 6,1 miljoni euro ulatuses, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 485 096 euro võrra.

Ettevõte toob välja, et nii käive, kasum kui ka investeeringud põhivarasse langesid võrreldes 2023. aastaga, mistõttu ei saa nad 2024. aastat pidada kordaläinuks.

Aruandeaastal vahetas ettevõte tegevusala vahetust varasemalt koodilt 46749 uuele koodile 46842, mis tähistab käsi-tööriistade ja rauakaupade hulgimüüki. Lisaks kolis ettevõte oma Võru esinduse uutesse ruumidesse. Jätkati ka investeeringuid elektriautodesse, kuid ettevõte märgib, et rohkem seda teha ei plaanita, kuna Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vastava meetme lõppemise järel pole sellel enam sisulist mõtet.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 4,5%, ärikasum vähenes 8,7 miljonilt eurolt 8 miljoni euroni.

Müüdud kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulu vähenes koos müügitulu langusega 19,5 miljonilt eurolt 18,6 miljoni euroni. Umbes 74% sellest kulust moodustasid ostud Würth grupi ettevõtetelt. Mitmesugused tegevuskulud vähenesid 4,1 miljonilt eurolt 3,8 miljoni euroni. Vähenemine tulenes peamiselt energia-, telekommunikatsiooni-, IT- ning turustus- ja müügikulude kokkuhoiust. Oluline muutus oli real “kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest”, kus 2023. aasta 80 404 euro suurusest kulust sai 2024. aastal 15 517 euro suurune tulu. Tööjõukulud kahanesid 9,6 miljonilt eurolt 9,4 miljoni euroni, töötajate keskmine arv jäi samaks. Põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenesid 1,7 miljonilt eurolt 1,9 miljoni euroni.

Ettevõtte muud finantstulud olid 379 751 eurot ja see korrigeeris maksustamiseelset kasumit ülespoole.

Valdav enamus müügitulu tuli Eestist ning kinnitusvahendite, tööriistade, autokemikaalide ja sarnaste toodete müügist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kaheksas. Selle käive oli 10,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 336 359 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 41,9 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 202 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3360 eurot ja see kasvas aastaga 4%.

---

Kaheksandal kohal müügitulu TOPis on PUUMARKET AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 39,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 658 226 euro võrra. Kasum oli 266 565 eurot ja see kahanes aastaga 571 315 euro võrra.

Töötajaid oli ettevõttes 93 ja nende arv kahanes aastaga 3 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 11. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2744 eurot ja see kasvas aastaga 13%. Palga TOPis on ettevõte kaheksas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 10%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 46 820 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 17,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 451 631 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 7,8 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 258 045 euro võrra. Ettevõte maksis dividende 700 000 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 200 000 euro võrra.

Ettevõte peab aastat müügitulu kahanemisele vaatamata kordaläinuks, kuid üldine majandussituatsioon ja tarbijate kindlustunde vähenemine mõjutasid tulemust oluliselt.

Ettevõte investeeris Tallinnas asuva Männiku osakonna ehitus- ja remonditöödesse. Kõikides Puumarketi müügiosakondades investeeriti kaubariiulitesse ja väljapanekute parandamisse, et pakkuda laiemat kaubavalikut ning paremat ja kiiremat klienditeenindust. Oluliselt panustati IT-alaste süsteemide, kodulehe ja majandustarkvaraga seonduvatesse arendustesse, et tõhustada äriprotsesse ja andmeanalüütikat. Investeeriti hoonetesse ja uuendati tõstukiparki.

Tänavu on peamiseks eesmärgiks tagada jätkuvalt stabiilne müügitulu ja kasum kõikides osakondades. Ettevõte kavatseb säilitada põhitegevuse üle Eesti ning suurendada väljakujunenud tootevalikut ja sortimenti. Investeeringud on suunatud kaubaväljapanekute ja ladustamise parandamisele Puumarketi laoplatsidel ja müügisaalides. Jätkuvalt on fookuses kodulehe ja kliendikeskkonna mugava kasutamise arendus nii era- kui äriklientidele. Samuti jätkuvad majandustarkvara ja andmeanalüütika arendustööd, et tagada töö- ja äriprotsesside efektiivsus, ning jätkatakse klienditeeninduse kvaliteedi parandamisega.

Kasumiaruanne näitab, et koos müügitulu 1,6%lise langusega kahanes ärikasum 1 miljonilt eurolt 509 048 euroni. Ärikasumi languse tingis mitme kulurea kasv ja müügitulu vähenemine:

Tööjõukulud kasvasid aastaga 3,7 miljonilt eurolt 4 miljoni euroni. Nagu tegevusaruandes märgitud, suurenesid tööjõukulud 9% seoses jätkuva palgasurvega. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu vähenes 33,6 miljonilt eurolt 32,9 miljoni euroni. Peamiselt vähenes müügi eesmärgil ostetud kaupade kulu. Põhivarade kulum ja väärtuse langus suurenes 796 587 euroni (2023: 661 749 eurot). Mitmesugused tegevuskulud kasvasid 1,7 miljonilt eurolt 1,8 miljoni euroni. Kulude hulka kuulusid näiteks territooriumite haldusega seotud kulud, IT- ja sidekulud ning turunduskulud. Samas vähenes kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest. Muud äritulud suurenesid 349 248 euroni (2023: 312 418 eurot), muud ärikulud suurenesid 15 407 euroni (2023: 2017 eurot).

Intressikulud olid 240 766 eurot, muud finantskulud 1717 eurot. Need korrigeerisid maksustatavat kasumit allapoole.

Müügitulu Eestist kahanes aastaga 39,8 miljonilt eurolt 39,4 miljoni euroni. Müük Lätti langes 377 462 eurolt 12 432 euroni. Soome müügitulu kasvas 260 832 euroni (2023: 228 278 eurot). Müük Leetu enam kui kahekordistus ja jõudis 43 190 eurolt 101 368 euroni.

Puidu- ja saematerjalide müük andis 27,4 miljonit eurolt ja muu ehitusmaterjalide müük andis 11,6 miljonit eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte seitsmes. Selle käive oli 12,4 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,5 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte teine. Viimase nelja kvartali koondkäive on 41,7 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 105 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 7 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 2859 eurot ja see kasvas aastaga 8%.

---

Üheksandal kohal müügitulu TOPis on BAUHAUS EESTI UÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 32,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,6 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte kümnes. Kahjum oli 450 218 eurot, aasta varem oli kasum 1,1 miljonit eurot. Kahjumi TOPis on ettevõte kümnes.

Töötajaid oli ettevõttes 162 ja nende arv kahanes aastaga 17 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte üheksas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 1542 eurot ja see kasvas aastaga 5%. Palga TOPis on ettevõte 41. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 12%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 22 264 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 12,3 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 2,7 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 11,6 miljoni euro ulatuses ja see kahanes aastaga 2,9 miljoni euro võrra.

Ettevõtte tegevusaruande kohaselt on Eesti majandus olnud languses ning intresside ja hindade tõus on vähendanud tarbimist, mis omakorda tõi kaasa müügitulu vähenemise.

Vaade 2025. aastale on ettevõttel mõõdukalt positiivne. Prognoositakse majanduslanguse taandumist ning majapidamiste tarbimise kasvu, mida toetavad inflatsiooni aeglustumine ja intressimäärade langus. Ettevõttel on olemas pikaajaline kava Eestis tegutsemiseks.

Kasumiaruanne näitab, ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 9,9%. 2023. aasta 1,2 miljoni eurone ärikasum muutus 550 842-euroseks ärikahjumiks. Selle peamiseks mõjutajaks oli müügitulu vähenemine.

Kaubad, toore, materjal ja teenused kulu kahanes aastaga 22,2 miljonilt eurolt 21,3 miljoni euroni. Tööjõukulud vähenesid 4,3 miljonilt eurolt 4,1 miljoni euroni, ka töötajate arv kahanes samal ajal. Mitmesugused tegevuskulud kahanesid 8,7 miljonilt eurolt 8,3 miljoni euroni. Põhivarade kulum ja väärtuse langus oli 173 985 eurot (2023: 236 948 eurot). Positiivse mõjuna kasvasid muud äritulud 36 004 eurolt 304 462 euroni.

Intressitulud olid 105 288 eurot, intressikulud olid 4664 eurot. Nende koosmõjus maksustamiseelne kahjum veidi vähenes.

Kogu müügitulu tuli Eestist ning ehitus- ja aiakaupade müügist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte üheksas. Selle käive oli 9,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 27 783 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 32,9 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 211 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 5 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 1396 eurot ja see kasvas aastaga 4%.

---

Kümnendal kohal müügitulu TOPis on HENKEL BALTI OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 32,3 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 507 391 euro võrra. Kasum oli 2,6 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 738 200 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte neljas.

Töötajaid oli ettevõttes 49 ja nende arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 19. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 4048 eurot ja see kahanes aastaga 13%. Palga TOPis on ettevõte esimene. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 114 711 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 11,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 926 769 euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 10,8 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 1 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 1,5 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 336 818 euro võrra.

Ettevõte hindab oma 2024. aasta majandustulemust üldist majandusfooni arvestades rahuldavaks. Ettevõtte põhitegevuseks on ehitus-, laiatarbe- ja tööstusliimide hulgimüük Balti riikides ja teistes maades, nagu Liechtenstein, Soome ja Saksamaa.

Ettevõtte müügitulu jäi aasta varasemale alla peamiselt müügimahu languse tõttu. Languse põhjustasid ehitusturu üldine madalseis Baltimaades ning majanduslik ja poliitiline ebakindlus, mis mõjutas majapidamiste investeeringuid kodude renoveerimisse. Samuti avaldas tööstusliimide valdkonnale negatiivset mõju eksportiva tööstuse madalseis. Positiivse poole pealt kasvas Eesti müügikäive 13%, mida ettevõte peab väga heaks saavutuseks.

Tänavuse aasta müügiprognoos jääb konservatiivseks, kuna Ukraina sõda ja maailmamajanduse habras olukord mõjutavad jätkuvalt Baltimaade majanduskeskkonda. Ettevõte prognoosib, et maksutõusud ja kõrged intressimäärad pärsivad sisenõudlust ja eratarbimist, sealhulgas kodude remonti. Vähenenud ehituslubade arv viitab Baltimaade ehitusturu jätkuvale madalseisule ja vähenevale nõudlusele ehitusliimide järele. Kompensatsiooniks oodatakse eluhoonete renoveerimise mahu mõningast suurenemist. Ettevõte eeldab 2025. aastal maksimaalselt 2024. aasta tasemel müügikäivet. Majandusolude paranemist prognoositakse mitte varem kui 2026. aastal.

Kasumiaruandest nähtub, et ettevõtte müügitulu kahanes aastaga 1,6%, müüdud toodangu, kaupade ja teenuste kulu vähenes 25,2 miljonilt eurolt 24,3 miljoni euroni ning brutokasum kasvas aastaga 7,6 miljonilt eurolt 8 miljoni euroni

Ärikasum kasvas aastaga 1,8 miljonilt eurolt 2,6 miljoni euroni. Seda mõjutasid oluliselt turustus- ja üldhalduskulude muutused. Turustuskulud märgatavalt 4 miljonilt eurolt 3,5 miljoni euroni. Selle taga oli peamiselt tööjõukulude langus . Üldhalduskulud samal ajal kasvasid 2,3 miljonilt eurolt 2,4 miljoni euroni, mida vedas tööjõukulude tõus selles kulugrupis. Muud äritulud vähenesid 620 176 eurolt 481 985 eurole, mis oli peamiselt tingitud regionaalse turunduskulu kompenseerimise vähenemisest. Muud ärikulud kahanesid 15 971 eurolt 2830 euroni.

Ettevõtte intressikulud olid 10 100 eurot, -tulud olid 68 488 eurot. See korrigeeris maksustamiseelset kasumit veidi ülespoole.

Leedu oli suurim turg 12,6 miljoni euroga (2023: 13,6 miljonit eurot). Eesti müügitulu kasvas 9,5 miljonilt eurolt 10,7 miljoni euroni. Läti müük langes 4,9 miljonilt eurolt 4,4 miljoni euroni. Müük Liechtensteini püsis stabiilsena, 2,6 miljoni euro tasemel. Saksamaa turg kahanes 803 000 eurolt 663 000 euroni. Müük Soome kasvas veidi, kuid püsis 1,2 miljoni euro tasemel.

Põhilise müügitulu andis keemiatoodete hulgimüük, 30,8 miljonit eurot. Marketingiteenuse müügitulu kahanes 1,3 miljonilt eurolt 1,2 miljoni euroni.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 26. kohal. Selle käive oli 3,2 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 439 650 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 11,8 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 34 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 2 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 5515 eurot ja see kasvas aastaga 15%.

---

Üheteistkümnendal kohal müügitulu TOPis on SCHWENK EESTI OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 26,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 26,6 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 232 765 eurot, aasta varem oli ettevõtte kahjum 626 280 eurot.

Töötajaid oli ettevõttes 2 ja nende arv kasvas aastaga 1 inimese võrra.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 26,4 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 14,1 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 4,9 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 4,4 miljoni euro võrra.

Ettevõte kirjutab, et läbis olulise muutuse, kasvades müügiteenuste osutajast täiemahuliseks müügiorganisatsiooniks. Ettevõtte peamiseks tegevuseks on nüüd kontserni kuuluva SCHWENK Latvija SIA toodetud tsemendi tarnimine Eesti klientidele. Lisaks tegutseb ettevõte kontserni investeeringute valdusfirmana.

Aruandeaasta tulemuste põhjenduseks toob ettevõte välja ärimudeli muutuse, mis tõi kaasa müügitulu hüppelise kasvu, see on seotud üleminekuga täiemahulisele müügitegevusele. Selle tulemusena jõuti ka kahjumist kasumisse.

Ettevõte suurendas oma osalust kohalikus raudbetoonelementide tootjas Framm AS 49,72%ni. Samuti omandati täiendavalt 34,3% kohaliku kaubabetooni tootja Betoonimeister AS aktsiatest, mille tulemusena sai Schwenk Eesti OÜ-st ettevõtte ainuaktsionär. Need investeeringud on ettevõtte sõnul olulised vertikaalse integratsiooni tugevdamiseks piirkonnas.

Ettevõtte tulevikuplaanide osas märgitakse, et kuigi Eesti majandus koges 2024. aastal langust ja olukord ehitusturul püsib 2025. aasta esimesel poolel keeruline, viitavad prognoosid järkjärgulisele taastumisele järgnevatel aastatel. Ettevõte leiab, et on pideva kasvu ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks hästi positsioneeritud.

Kasumiaruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas 152 korda, mis tulenes ärimudeli muutusest. Muutus tõi kaasa järsu muutuse ka kaubad, toore, materjal kuludes, tegevuskuludes, vaid tööjõukulud muutusid suhteliselt vähem, need kasvasid 134 304 eurolt 236 072 euroni. Ka töötajat arv kasvas 1 inimese võrra.

Kogu müügitulu tuli Eestist ning müügitulu lisa kohaselt puidu ja ehitusmaterjali vahendamisest.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 13. kohal. Selle käive oli 6,9 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 140 503 euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 28,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 3 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 7388 eurot ja see kahanes aastaga 14%.