NÄIDIS: Mootorsõidukite müük | aastaraport 2025

1. Juhtide küsitlus: pessimism taandub aeglaselt

Juhtide küsitlus viidi läbi juuli teises pooles ja kokku osales 55 juhti.

Kuidas muutub teie ettevõttes järgmisel kuuel kuul:

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad tänavu kevadel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Juhtide keskmine hinnang sektori seisundile oli 2,52 viiepallisüsteemis, kus hinne 3 väljendab hinnangut neutraalne, püsiv ja markeerib olukorda, kus näitaja ei kasva ega kahane. Tagasivaates võib öelda, et viimase aasta kõige pessimistlikum hinnang oli tänavu teises kvartalis läbi viidud küsitluse tulemus, kus juhtide keskmine hinnang sektori seisundile oli 2,27. Toonane madalseis on tänastes prognoosides ületatud, kuid siiski pole veel ükski näitaja liikunud kahanevast kasvasse. Saame vaid rääkida kahanemise aeglustumisest, see on toimunud kõigi näitajate osas ning täiesti märgatavas suurusjärgus.

Kõige aeglasemat kahanemist prognoosivad juhid toote-teenuse hinnale. Siiski ei saa öelda, et püsiva tasemeni (hindeni 3) pole enam palju jäänud. Toote-teenuse hind jätkab siin aeglast kahanemist, mis omakorda jätkab nii müügitulu kui ka kasumlikkuse survestamist.

Müügitulust veidi kiiremat kahanemist jätkab keskmine töötasu. Kuna siin sektoris mõjutavad müügitulemused olulisel määral keskmise töötasu kujunemist, siis pole müügitulu kasvuta ka keskmise töötasu kuigi jõulist muutust oodata. Iseküsimus on see, kuidas mõjutab sektori töötasu dünaamikat elukalliduse tõus ja millise kvalifikatsiooniga töötajatega ettevõtetel siis leppida tuleb.

Töötasuga sarnast aeglast kahanemist on näha ka töötajate arvus. See on üldiselt teenussektorile omane, et nõudluseta ei kasva töötajate arv. Seetõttu on selle näitaja dünaamika väga ootuspärane.

Müügitulu kahanemine on selles küsitluses tuntavalt aeglustunud, kuid see on jätkuvalt suhteliselt kiire. Tänavusest aastast ei oodata turu nõudluse olulist taastumist ning see peegeldub ka müügitulu prognoosis.

Investeeringute kahanemise prognoos on eelmise kvartali küsitlusega võrreldes samuti aeglustunud. Investeeringud ja kasumlikkus on need näitajad, mille arvelt on aeglustuva müügitulu tingimustes näiteks vastatud palgasurvele. On selge, et selline olukord ei saanuks kesta kuigi kaua. Asjaolu, et ettevõtted on aeglustamas investeeringute kahanemist, tuleb praeguses kontekstis lugeda pigem positiivseks.

Kasumlikkus on, nagu see on olnud ka kahe varasem kvartali jooksul, kõige negatiivsema prognoosiga näitaja ja see trend püsib. Ehkki ka selle näitaja kahanemine on aeglustunud, on see näitajate pingereas siiski jätkuvalt viimasel kohal.

Kuidas muutuvad sisendkulud järgmise kuue kuu jooksul?

Skaala: 1 – kahaneb kiiresti, 2 – kahaneb, 3 – püsib, 4 – kasvab,  5 – kasvab kiiresti.

Punased tulbad märgivad viimast, sinised tulbad tänavu kevadel läbi viidud juhtide küsitluse tulemust.

Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid kaubad, toore, teenused kulule. Selle sisendkulu prognoositav kasvukiirus tundub isegi liiga kiire, mis omakorda põhjendab nii kasumi kui ka investeeringute prognoosi jätkuvalt suhteliselt kiiret kahanemist eelmises küsimuses. Ent arvestades inflatsiooni, on juhid ilmselt koostamas üksjagu konservatiivseid eelarveid, kus arvestatakse pigem kõrgemate kulude ja madalamate tuludega. Kujunenud olukorras on see kindlasti ettenägelik.

Tööjõukulude kasvule prognoosivad juhid samuti kiirenemist võrreldes eelmise küsitlusega. Ehkki keskmise palga osas prognoosivad juhid pigem kahanemise pidurdumist, ei peeta seda ilmselt siiski võimalikuks, et elukalliduse tõus jääks tööjõukuludes kajastumata.

Turunduskuludele prognoosivad juhid jätkuvalt kahanemist, kuigi see kahanemine on nii väike, et loeme seda juba kululiigi püsimiseks senisel tasemel. Asjaolu, et turunduskulule ei prognoosita kasvu, viitab ka sellele, et nõudluse tõusu ei oodata.

Kuidas tunnetate nõudlust oma sektoris praegu?

42% vastanud juhtidest ütlesid, et tunnetavad nõudluse kahanemist, 29% vastanud juhtidest ütlesid, et nõudlus ei muutu. Seega moodustavad juhid, kes ei näe turul praegu nõudluse kasvu, üle 70% vastanud juhtidest. 28% tunnetavad nõudluse aeglast kasvu.

Vaid üks vastanud juht ütles, et tema hinnangul kasvab nõudlus kiiresti. See tuleneb ilmselt konkreetse ettevõtte tooteportfellist ja/või klientuurist.

Kuidas on teie hinnangul muutunud nõudlus järgmiste sõidukite segmentide järele viimase 6 kuu jooksul?

Skaala: vähenenud – jäänud samaks – kasvanud

Kõige enam on viimase viie kuu jooksul kasvanud nõudlus uute sõiduautode järele, sellele järgnevad kasutatud sõiduautod. Nõudlus elektri- ja hübriidsõidukite järele on kasvanud kõige vähem.

Millised on teie hinnangul suurimad riskid, mis võivad mõjutada teie ettevõtte tegevust järgmise 12 kuu jooksul? Palun valige kuni 3 kõige olulisemat.

82% vastanud juhtidest nimetas kõige olulisemaks mõjutajaks seadusandlikke muudatusi, sealhulgas maksutõuse ja keskkonnanõudeid. Teisel kohal on 69%ga inflatsioon ja klientide ostujõu langus, kolmas on nõudluse jätkuv kahanemine, mida nimetas 56% vastanud juhtidest. Esikolmikust jäävad maha geopoliitilised pinged ja sisendhindade tõus, neid nimetasid kolme kõige olulisema mõjuri seas vastavalt 36% ja 33% juhtidest.

Kuidas hindate üldist majanduskeskkonda Eestis järgmise 12 kuu jooksul?

55% vastanud juhtide hinnangul halveneb Eesti majanduskeskkond järgmise 12 kuu jooksul veelgi, 25% juhtide arvates jääb see samaks.

2. Turuosalise kommentaar: Eesti autoturg on tagasi nõuakaajas, kus autoomanik on kulak ja pursui

Eesti autoturu sedavõrd suur langus ei olnud kindlasti ootuspärane ja lisaks automaksule andis turule hoobi ka kõikvõimalike muude maksude enneolematu kaskaad. Selle asemel, et lasta majandusel otsida viise, kuidas idakaubanduse ära kukkumist kuidagi korvata ja töökohti säilitada, maksustatakse ettevõtted ja eraisikud pankrotti. Eriti valus on jälgida seda kontekstis Läti ja Leeduga, kus mõlemas on eraisikute ostud kasvanud 2024. aasta esimese poolaastaga võrreldes 20%.

Elektriautode turg vaagub hinge

Olukord on päris masendav kontekstis, et automaks pidi meid viima roheliste autode poole. See oli põhiline loosung, natuke räägiti ka varamaksust. Aga oleme tagasi nõukaajas, kus eraauto omanikku peetakse kulakuks ja pursuiks.

Oli lootus, et Eestis vähemalt säilib elektriautode ostutoetus ja pigem kasvab. Aga juhtus hoopis see, et jaanuaris kehtestati automaks ja samal ajal uuendati elektriautode ostutoetust nii, et see laieneks ka kasutatud autodele.

See mõte iseenesest on juba absurdne, sest see tekitaks olukorra, kus teistes riikides ostutoetuse saanud autod liiguksid siia ja saaksid siin veel ühe toetuse lisaks. Ehk see alandaks uute elektriautode müüki veelgi ja statistiliselt meie CO2 heide hoopis kasvaks, mitte ei kahaneks. Põhjusel, et CO2 päästu arvestatakse esmaregistreeritud autode pealt. „Õnneks“ see olukord lahenes iseenesest, kuna määruse kehtima hakkamise hetkeks oli fondis juba raha otsas ja juurde pole plaanis seda lisada ei lähemas ega kaugemas tulevikus.

Elektriautode turulangusele on aidanud ka üldine kontekst – kõik võimalikud ja võimatud maksud ja kasvavad hinnad, elektri ja ülekande tasude tõus, mis lööb kõiki valusalt. Elektrihinna võrdlus Soome kolleegiga selle aasta esimesel kuuel kuul näitas, et tema maksis 45% minu makstud hinnast. Ehk enam kui poole vähem. Mõlemal meil on börsipaketid.

Naabritest eeskuju ei taheta võtta

Aga mida teevad naaberriigid? Automaksu kogutakse kõrgema saastega autodelt ning sellega toetatakse elektriautode ostu. Loogiline! Lätlased ja leedukad suurendavad elektriautode ostutugesid, Leedus saab eraisik 5000 eurot tuge, ettevõte saab kuni 50 000 maksvale elektriautole 4000+km tuge ja lisaks saab ka käibemaksu maha arvata. Lätis saab kolme ja enama lapsega pere ligi 7000 eurot toetust kui osta viie- või seitsmekohalise elektriauto või pistikhübriidi. Eestis on tugi eraisikule ja ettevõttele toetus aga 0 eurot.

Sõidukimüüjate seis Eestis üsna nukker. Nii mõnigi kasutatud autode müüja on juba uksed sulgenud, julgen arvata, et üle 80% automüüjatest on esimese poole aastaga kahjumis, vähendavad palku ja koondavad.

Ootused teiseks poolaastaks on sama nukrad. Väike aktiivsuse kasv oli näha mai lõpus-juuni alguses, kus mõned eraisikud ostsid laoauto kiirelt ära senise 22% käibemaksuga, aga seda vaiksem on olnud juuli eraisikute poolel. Aasta kokkuvõttes on langus kindlasti ligi 60%, sest eelmise aasta lõpus registreeriti Eestis tõusvas joones palju uusi autosid, sel aastal aga teine poolaasta on ilmselt sama nukker kui aasta esimene pool.

Sõidetakse järjest vanemate ja vähemturvaliste autodega, elektriautode osakaal veidi alla 6%, mis oli Euroopa keskmisest 2,5 korda väiksem, püsib alla 6%, kuigi ennustati  tubli kasvu. Meil on elektrikaid 6% ja pistikhübriide 11%, kokku 17%. Samal ajal Soomes on elektriautode osakaal 35% ja pistikhübriididel 21%, kokku 56% uutest autodest suudab sõita elektri jõul.

3. 2024. aasta üldine ülevaade

Silmatorkavalt kiiresti on müügitulu õnnestunud kasvatada TOP 16-30 ettevõtetel, selle grupi müügitulu kasvas 16,8%. Ka nende turuosa kasvas 1 portsendipunkti võrra. Oma turuosa kasvatasid ka TOP 30st välja jäänud ettevõtted. Suuremate ettevõtete turuosa vähenes veidi ning ka müügitulu kasv jäi väiksemate ettevõtete näitajatest madalamaks.

Müügitulu TOP 30 ettevõtted

Allikas: Äriregister, Infopank

Sektori näitajate prognoosimisel kasutame masinõppe mudelit, mis prognoosib andmeid arvestades ka trendide ja kvartaalsete näitajate puhul ka hooajaliste mustrite olemasolu. Tegemist on arvutusliku prognoosiga, millesse tuleb suhtuda piisava kriitilisusega. Aastaste näitajate puhul oleme jätnud tegemata töötajakohased prognoosid, sest selleks on vastavad näitajad olnud liiga kõikuvad, mis omakorda tekitab liiga suuri moonutusi.

Sektoris on 593 ettevõtet, neist 489 ületavad 200 000-eurost käibepiiri. Aastaga kahanes käibepiiri ületavate ettevõtete arv 10 ettevõtte võrra. Sektorile ongi iseloomulik üsna suur kõikumine käibepiiri ületavate ettevõtete arvu osas. Varasemate aastatega võrreldes võib näitaja muutust vaid 10 ettevõtte võrra pidada üsna stabiilseks tulemuseks. Viie aastaga on käibepiiri ületavate ettevõtete arv kasvanud 183 ettevõtte võrra. Uusi ettevõtteid loodi eelmisel aastal valdkonda 209. See pole üllatav, kui arvestada, et automaksust räägiti juba mitu aastat ning oli selge, et selle jõustamine toob turul kaasa nõudluse järsu kasvu. See dünaamika innustab kindlasti ka uusi tulijaid sektoris.

2024. aastal oli sektori müügitulu 4,4 miljardit eurot ja see kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 6,4%. Arvestades varasemaid kahekohalisi kasvunumbreid, oli eelmise aasta tõus siiski tagasihoidlik, seda vaatamata aasta lõpus toimunud osturallile. Viie aastaga on valdkonna müügitulu kasvanud 91%. Müügitulu TOP esimene on TOYOTA BALTIC, kelle müügitulu oli üle poole miljardi euro. Kokku on sektoris seitse ettevõtete, kelle müügitulu oli üle 100 miljoni euro ja ELKE TALLINN jäi väga napilt alla 100 miljoni euro piiri. Neist vaid kahe müügitulu kahanes. Siiski tuleb märkida, et aastasest kasvust ligi 75% tuleb kasvu TOPi kahe esimese ettevõtte kasvust.

Meie prognoosimudel näitab sektorile tänavuseks ja tulevaks aastaks 11%list müügitulu kasvu. Arvestades meeleolusid ja turuseisu, mis on iseloomustanud Eesti majandust tänavu esimeses ja teises kvartalis, siis tuleb ilmselt rõõmustada, kui me ei näe koondkäibe kahanemist. Suurt kasvu sellele sektorile lähiaastail prognoosida ei saa.

Sektori koondkasum oli 142,3 miljonit eurot, see kahanes aasta varasemaga võrreldes 5,8%. Tuleb ka märkida, et kasumi kahanemine tuleb eelkõige ühest ettevõttest: VEHO BALTICS tegi viimases majandusaasta aruandes vigade paranduse 2023. aasta tulemuste kohta. See mõjutas ka maksustamiseelset kasumit, mis aasta varasema aruande järgi oli 20,1 miljonit eurot ning pärast vigade parandust kujunes selleks 5,2 miljonit eurot. Jättes välja andmeid parandanud ettevõtte, oli ülejäänud sektori koondkasumi kasv 2024. aastal 4,8%. See jäi küll maha 2021. ja 2022. aasta kiiresti kasumi kasvust, kuid pole siiski kahanemine. 20%line prognoos tuleneb varasemate aastate kiiresti kasumi kasvust, mida praegu pole alust oodata.

Mitme ettevõtte majandusaasta aruannetes tõdetakse, et kulude kasvu tõttu on ettevõtetel tulnud oma kasumiootust allapoole korrigeerida. Kasumi TOPis on vaid kaks ettevõtet, kelle kasum kasvas enam kui kümne miljoni euro võrra: TOYOTA BALTIC ja AUTO 100, vastavalt 30,2 ja 15,8 miljonit eurot. Kahjumi TOPi esimese ettevõtte AUTO BASSADONE kahjum jääb aga alla 3 miljon euro.

Sektori käiberentaablus oli eelmisel aastal 3,3% ja seda võib teiste aastatega võrreldes pidada suhteliselt keskmiseks tulemuseks. Käiberentaablus oli kõrgem 2022. ja 2023. aastal, mil ka müügitulu kasvas väga kiiresti, ent 2020. ja 2021. aastal jäi näitaja eelmise aasta omale alla.

Töötajaid oli valdkonnas eelmisel aastal 4520. Aastaga kasvas 1,3%, viie aastaga on töötajate arv kasvanud 14,6%. Selles sektoris on töötajate arvu muutus üks-ühele seotud nõudluse ja müügituluga. Nii võib öelda, arvestades müügitulu väikest kasvu, on töötajate arvu tõus üsna täpselt proportsioonis. Tööjõukulude kasv sisaldab nii uute töötajate töötasu kui ka palgatõusu ning on üks oluline põhjus, miks kasumlikkuse kasv on aeglustunud.

Valdkonna keskmine töötasu oli 2612 eurot ja see kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 5,6%. See on viimase nelja aasta kõige aeglasem töötasu tõus. Ühest küljest on ettevõtetel keeruline palgasurvele mitte vastata, teisest küljest tõstab palgatõus kulusid olukorras, kus kasumlikkus on nagunii surve all.

Käive töötaja kohta oli eelmisel aastal 967 103 eurot ja see kasvas aastaga 5%. Kasum töötaja kohta oli 31 479 eurot ja see kahanes aastaga 7,1%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 73 416 eurot ja see aastaga oluliselt ei muutunud. Nende kahe efektiivsusnäitaja dünaamika on murettekitav: töötajakohane kasum kahanes teist aastat järjest, lisandväärtus töötaja kohta pole aastaga muutunud. See tähendab, et tööjõu efektiivsus on oluline teema, mis nõuab juhtide tähelepanu. Tööjõud tähendab ka vastavaid kulusid, mis survestab kasumlikkust ja ettevõtete investeerimisvõimekust.

Varade maht oli valdkonnas eelmisel aastal 1,6 miljardit eurot ja see kasvas aastaga 10,3%. Varade maht on viimase kahe aasta jooksul kasvanud ühtlases tempos, veidi üle 10%. Viie aastaga on varade maht valdkonnas kasvanud 73%. Varade rentaablus oli 8,7%. Varade käibekordaja oli 2,68.

4. Uute sõidukite esmane registreerimine

Allikas: Transpordiamet

Tänavu teises kvartalis oli sõiduautode esmane registreerimine enam kui veeranid võrra väiksem aasta varasemast. Seejuures kasvas aga uute sõidukite osakaal 59%ni ja sellest kõrgem oli sama perioodi tulemus vaid 2019. aastal.

Uute tarbesõidukite esmane registreerimine oli tänavu aprillis, mais ja juunis eelmise aasta kolmanda kvartaliga sarnasel tasemel. Madalseis, mis seda segmenti aasta alguses tabas, on suve kuudel möödunud.

Uute sõiduatode esmane registreerimine teises kvartalis varasemate aastate tulemuseni ei jõudnud. Kuigi tänavu teises kvartalis on uute sõidukite registreerimine aasta algusega võrreldes suhteliselt kõrgem, ei luba esimese poolaasta tulemused turu kiiret taastumist oodata.

Elektriautode esmane registreerimine on varasemast kahest aastast siiski madalamal tasemel ning uute osakaal on viimane viie aasta väikseim.

Elektriautode esmane registreerimine kuude kaupa näitab, et kõige vähem viimase aasta jooksul on neid registreeritud mais.

Hübriidautode esmane registreerimine jäi tänavu teises kvartalis alla vaid eelmise aasta tulemusele. Uute osakaal oli 2021. aastaga samal tasemel.

Hübriidautode esmaste registreerimiste arv ületas juunis 1000 sõiduki piiri, see on ühtlasi ka viimase poolaasta parim tulemus.

5. Ettevõtted TOPides

Esimesel kohal müügitulu TOPis on TOYOTA BALTIC AS. Ettevõttel on tavapärasest erinev majandusaasta aruanne. Käeolevas raportis on kasutatud majandusaasta aruannet, mis kajastab perioodi 2023. aasta aprillist 2024. aasta märtsini.

Ettevõtte müügitulu oli 2023. aasta aprillist 2024. aasta märtsini 515,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 129,4 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 30,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 10,4 miljoni euro võrra. Kasumi ja kasumi kasvu TOPis on ettevõte esimene.

Töötajaid oli ettevõttes 44 ja nende arv kasvas aastaga 2 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 26. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 5374 eurot ja see kasvas aastaga 4%. Palga TOPis on ettevõte kuues. Tööjõukulu moodustas müügitulust 1%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 771 906 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 128,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 11 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 16,4 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra.

Müügitulu 33,5%list kasvu põhjendab ettevõte autode müügimahu tõus ja sõidukipargi kasvuga, mis mõjutas positiivselt ka varuosade müügitulu. Kasvas nõudlus hübriid-elektrisõidukite järele, mida peetakse keskkonnasõbralikuks ja praktiliseks lahenduseks autoturu järkjärgulisel elektrifitseerimisel. Hübriid-elektritehnoloogia osatähtsus uute Toyota ja Lexuse sõidukite müügis ulatus 63,5%ni.

Ettevõte märgib, et 2023. aasta Balti riikide autoturu 6,2%list kasvu toetas sõidukite tarnevõimaluste paranemine, sh pooljuhtide kättesaadavuse taastumine pärast COVID-19 pandeemia mõjusid. Toyota ja Lexuse uute sõidukite registreerimiste arv saavutas rekordtaseme – 17 682 sõidukit (aasta varem 15 102). Ettevõtte konsolideeritud turuosa kasvas 20,5%lt 22,6%le.

Müügitulu lisa järgi püsis Leedu püsis suurima turuna (208,2 miljonit eurot), järgnes Eesti (162,8 miljonit eurot) ja Läti (138 miljonit eurot). Kõik need turud näitasid olulist kasvutrendi võrreldes eelmise perioodiga. Kadus müük Jaapanisse ja negatiivne müügitulu on kategoorias „müük väljapoole ELi, muud“.

Ettevõtte järgmise perioodi plaan on kiirendada hübriid-elektritehnoloogia populariseerimist. Investeeringuteks, mis on seotud sõidukite ostuga turundustegevuste ja tootekoolituste eesmärkidel, on ettevõttel planeeritud 1,5 miljonit eurot (võrreldes aasta varasema 1,7 miljoni euroga).

Ettevõte prognoosib järgmiseks perioodiks autoturu nõudluse mõningast jahenemist. Seda mõjutavad nii kõrge inflatsioon, kõrge euribor kui ka valitsuse maksutõusud. Ettevõtte hinnangul väheneb järgmise perioodi netomüük 3-5%. Ettevõte märgib ka jätkuvat tugevat survet müügikuludele, mistõttu võib väheneda netokasum.

Teise kvartali käibe ja kasvu TOPis on ettevõte esimene. Selle käive oli 189 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 71,8 miljoni euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 607,8 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 44 töötajat. Töötajate arv aastaga ei muutunud. Teise kvartali keskmine töötasu oli 5719 eurot ja see kasvas aastaga 17%.

---

Teisel kohal müügitulu TOPis on VEHO BALTICS OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 367,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 161,1 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte esimene. Kasum oli 5,1 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 15 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kaheksas ja vastavas muutuse TOPis 25. Ettevõtte viimase majandusaasta aruande kohaselt ei olnud kasumi tegelik langus nii suur, sest tänavu viis ettevõte oma kasumiaruandes sisse vigade paranduse 2023. aasta tulemuste suhtes ning selle järgi on ettevõtte viimase kahe aasta kasum enne maksustamist olnud üsna sarnases suurusjärgus, veidi üle 5 miljoni euro.

Töötajaid oli ettevõttes 56 ja nende arv kahanes aastaga 5 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 20. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3670 eurot ja see kahanes aastaga 3%. Palga TOPis on ettevõte 12. Tööjõukulu moodustas müügitulust 1%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 151 606 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 159,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 11,5 miljoni euro võrra.

Ettevõtte põhjendab 2024. aasta majandusaasta aruandest müügitulu 30%list langust veokituru jahenemisega Leedus, mis oli tingitud Leedu suurima logistikasektori kliendi ärilistest väljavaadetest Euroopas ja väiksematest investeeringutest veokipargi uuendamisse. Müügitulu tegevusalade lõikes näitab, et kõige rohkem langes aastaga transpordivahendite müük 494,5 miljonilt eurolt 335,58 miljonile eurole. Ka Saksamaa ja Leedu turul vähenes müügitulu oluliselt. Samas kasvas müügitulu Lätis märkimisväärselt 1,3 miljonilt eurolt 24,9 miljonile eurole.

Ettevõte brutomarginaal paranes aastaga 6,1%lt 2023. aastal 6,9%ni 2024. aastal, mis võib viidata paremale hinnastamisele või kulude optimeerimisele. Brutokasum kahanes 32,5 miljonilt eurolt 25,3 miljonile eurole. Ärikasum kahanes poole võrra 20,3 miljonilt eurolt 9,5 miljonile eurole. Kasum enne tulumaksu oli sarnane aasta varasemaga – veidi üle 5 miljoni euro.

Ettevõte on viimases majandusaasta aruandes sisse viinud vigade paranduse. Eelmisel aastal hinnati investeeringud tütarettevõtjatesse alla nende kaetavale väärtusele. Kuna vara väärtuse langusele viitavad asjaolud ilmnesid juba 2023. aasta aruande koostamisel, siis osa allahindlusest jaotati tagasiulatuvalt eelmise majandusaasta kasumisse. Seetõttu korrigeeriti viimases raamatupidamise aastaaruande bilansis ja kasumiaruandes ka 2023. aasta andmeid.

Puhaskasumi  tõusu 1,4 miljonilt eurolt 2023. aastal 5,1 miljoni euroni 2024. aastal selgitab ettevõte eelkõige tütarettevõtete investeeringute allahindluse olulise vähenemisega: kui 2023. aastal oli see 14,9 miljonit eurot, siis 2024. aastal oli see 4 miljonit eurot.

Aruandeaastal dividende ei makstud, 2023. aastal maksti dividendideks 15 miljonit eurot.

Aruanne toob välja, et 2024. aastal investeeriti põhivaradesse 3,7 miljonit eurot (võrreldes 43 000 euroga 2023. aastal). Tegemist oli immateriaalse põhivara soetusega, mis oli seotud maaletoomisõiguse ületoomisega Läti tütarettevõttest Veho Baltics OÜsse alates aruandeaasta aprillist.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte teine. Selle käive oli 86 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 2,5 miljoni euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 353,7 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 56 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4443 eurot ja see aastaga oluliselt ei muutunud.

---

Kolmandal kohal müügitulu TOPis on AUTO 100 AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 366,1 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 34,9 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte neljas. Kasum oli 15,8 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,7 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte teine ja kasumi kasvu TOPis kolmas.

Töötajaid oli ettevõttes 60 ja nende arv kahanes aastaga 20 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 17. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 6007 eurot ja see kasvas aastaga 19%. Palga TOPis on ettevõte kolmas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 2%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 353 032 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 101,6 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 39,7 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 14 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 11,4 miljoni euro võrra.

Ettevõte toob 2024. aasta majandusaasta aruandes välja, et 2024. aasta Škoda müügitulemus Eestis oli erakordne. Seda mõjutas oluliselt alates tänavu juurutatud automaks, mis ajendas paljusid kliente ostma sõidukeid 2024. aasta lõpus. See tehingute laine paisutas Eesti M1 kategooria turgu 2024. aasta viimases kvartalis ligikaudu 3000 ühiku võrra ja kompenseeris jaekaubanduse seisakut, mis oli tingitud üldisest majanduslikust ebakindlusest ja geopoliitilisest olukorrast.

Eelmisel aastal jätkus ka ettevõtte strateegiline laienemine Baltikumis: Eestis avati aasta lõpus uus Škoda edasimüüja Paides, Lätis lisandus kaks uut edasimüüjat ja aasta lõpuks tegutses seal seitse edasimüüjat. Kuigi Lätis realiseeritud Škoda sõidukite arv veidi langes (2668lt 2586ni), kasvas turuosa 14,4%lt 15%le. Leedu turule siseneti 2023. aasta jaanuaris ja 2024. aastal müüdi seal 4576 uut Škoda sõidukit (3563 2023. aastal), saavutades turuosaks 15,2% (2023 oli 12,9%) ja teise positsiooni margijärjestuses.

Vaatamata käibekasvule langesid puhasrentaablus, mis viitab kasumlikkusele vähenemisele müügiühiku kohta. Puhaskasumi vähenemise tingis järsult kasvanud tulumaksukulu. See on seotud dividendimaksega: 2024. aastal maksti omanikele netodividende summas 14,1 miljonit eurot, aasta varem oli see 2,6 miljonit.

Geograafiliselt kasvas müügitulu enim Eestis (156,6 miljonilt 188,1 miljonile eurole) ja Leedus (98,9 miljonilt 105,5 miljonile eurole). Kasvas ka müük Tšehhi (6,7 miljonit eurot 8,9 miljoni euroni). Lätis müügitulu veidi kahanes (65,8 miljonilt 63,5 miljonile eurole). Samuti kahanes “muud” Euroopa Liidu riikide ja väljapoole EL-i riikide müük.

Lõviosa müügitulust Škoda autode müük, mis kasvas 244,3 miljonilt eurolt 288,6 miljonile eurole. Ka Porsche autode, varuosade ja tarvikute ning autode teeninduse müük kasvas. Luksusautode müük langes oluliselt, kuid see muutus on tingitud ettevõtte jagunemisest 2023. aasta augustis, mille tulemusena kajastuvad luksusautode varud ja müük nüüd Auto 100 Premium OÜ bilansis.

Ettevõte kirjutab, et Škoda margiga on Baltikumis jõutud strateegilise laienemise esimese osa lõppfaasi, mille kulminatsiooniks on Vilniuse kolmanda edasimüüja uue hoone valmimine tänavu aasta lõpus. Teises faasis jätkatakse edasimüüjate võrgu tugevdamisega. Tänavu aasta lõpuks saab 90% võrgust uue Škoda korporatiivse disaini. Porschele avati tänavu kevadel ajutine esindus Tartus, kuniks 2026. aastal valmib uus kõikidele nõuetele vastav esindus.

Ettevõte prognoosib käesolevaks aastaks autoturu olulist langust Eestis. Peamiste põhjustena tuuakse välja uus automaks, püsivalt kõrge inflatsioon nii kodu- kui maailmaturul, keeruline julgeolekuolukord ning tarbijate vähene kindlustunne. Eriti kriitiliselt suhtub ettevõte automaksu, hinnates selle mõju sektorile “väga rängaks” ning halvema stsenaariumi korral kahaneb turg poole võrra. Lisaks tõusis suvel käibemaks, mis vähendas ostuvõimet veelgi. Ettevõte leiab, et autoturu taastumiseks puuduvad eeldused ka 2025. aasta teises pooles ja mõju ei kao ka 2026. aastal.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kolmas. Selle käive oli 65,7 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 14,8 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte esimene. Viimase nelja kvartali koondkäive on 328,9 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 42 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 6298 eurot ja see kasvas aastaga 28%.

---

Neljandal kohal müügitulu TOPis on AMSERV GRUPI AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 232,6 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 9,6 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kümnes. Kasum oli 5,4 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 2,4 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kuuendal ja vastavas muutuse TOPis 23. kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 425 ja nende arv kasvas aastaga 7 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte esimene. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2914 eurot ja see kasvas aastaga 8%. Palga TOPis on ettevõte 33. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 58 991 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 55,7 miljoni eurot ja see kasvas aastaga 4,9 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 3,6 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 551 000 euro võrra.

Ettevõte kirjutab oma 2024. aasta majandusaasta aruandes keerulise majanduskeskkonda, millele on jätnud suure jälje Venemaa agressioon Ukrainas, jätkuv majanduslangus ja järsud maksumuudatused, kaasa arvatud automaks. Need tegurid on negatiivselt mõjutanud tarbijate ostujulgust. Hoolimata sellest oli Eesti uute autode müügimahtude kasv 2024. aastal 8,1%, seda suuresti viimase kvartali müügimahtude toel, mis omakorda oli tingitud tänavu jaanuaris kehtestatavast automaksust. Läti turul toimus aga müügi langus 7,6%.

Lisaks laiemale majandusolukorrale mõjutasid kasumlikkust ka tegevuskulude suurenemine. Tööjõukulud kasvasid 2023. aastaga võrreldes 9,4%, ulatudes 19,7 miljoni euroni. Samuti kasvasid investeeringud materiaalsetesse ja immateriaalsetesse põhivaradesse.

Aruandeaasta suurimad investeeringud olid seotud uute esinduste rajamisega Paides ja Pärnus ning Amserv Motors Riia esinduse kaasajastamisega. Kokku investeeriti 4,1 miljonit eurot (2023: 3,1 miljonit eurot), millest suurem osa läks materiaalsetesse põhivaradesse.

Autoturul tervikuna vähenes 2024. aastal elektriajamiga autode müük ja nende osakaal kogumüügis mõlemas riigis, samas kui hübriidajamiga sõidukite müük jätkuvalt kasvas. Amserv Grupi tütarettevõte Amserv Auto OÜ müüs Eestis 2024. aastal 2 836 uut autot, mis oli 3,2% kasv võrreldes 2023. aastaga. Lätis aga langes uute autode müük 21% (2 128 autot).

Kasumiaruanne näitab, et langus on tingitud peamiselt kauba, toorme, materjalide ja teenuste kulude kasvust ning tööjõukulude märkimisväärsest suurenemisest

Tegevusalade lõikes kasvas autode müük kasvas 190,6 miljonit eurolt 196,5 miljoni euroni, kuid selle osakaal kogumüügitulust vähenes (85,5%lt 84,5%ni). Samal ajal varuosade müük ja teenuse müük kasvasid, kusjuures teenuse müügi osakaal kogumüügitulust isegi suurenes (14,2%lt 15,1%ni).

Ettevõtte tänavune eesmärk on majandusliku tulemuslikkuse ja tööalase produktiivsuse olulisele parandamisele. Põhirõhk on pandud erinevate tööprotsesside tõhustamisele, äritegevusega seotud kulude optimeerimisele, tõhusamale laovarude juhtimisele ja käibekiiruse tõstmisele. Samuti on fookuses käibe ja EBITDA suhte jätkuv parandamine, mis eeldab väga läbimõeldud ja aktiivset müügitegevust ning efektiivset järelteenindust.

Ettevõte jätkab ka internetipõhiste lahenduste funktsionaalsuse parendamisse ja uute e-lahenduste väljatöötamisse panustamist.

Investeeringuid planeerib ettevõte tänavuseks aastaks 1,5 miljoni euro ulatuses. Ettevõte plaanib tänavu saavutada piisava käibe, samas hoida kokku kulusid, et tagada eelmise aastaga võrreldav kasumlikkus.

Ettevõtte siin tütarettevõte AMSERV AUTO OÜ on teise kvartali käibe TOPis seitsmes. Selle käive oli 31,4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,3 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte 19. Viimase nelja kvartali koondkäive on 136 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 233 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 11 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3437 eurot.

---

Viiendal kohal müügitulu TOPis on AUTO-BON BALTIC OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 139,6 miljoni eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 27,3 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kuues. Kasum oli 3,9 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 151 224 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte üheksas.

Töötajaid oli ettevõttes 31 ja nende arv kasvas aastaga 4 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 34. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 5049 eurot ja see aastaga ei muutunud. Palga TOPis on ettevõte kaheksas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 2%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 205 590 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 50,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 17,5 miljoni euro võrra.

Ettevõte toob oma majandusaasta aruande tegevusaruandes välja mitu tegurit, mis 2024. aastat mõjutasid: EL CO2 normide karmistumine, mis tõi kaasa tarnija Stellantise tootmisprotsesside ümberkorraldamine ja hinnakorrektsioonid; üldine ebakindel majandusolukord; automaksueelse müügiralli aruandeaasta lõpus. Kaudset mõju avaldasid ka Bassadone grupis toimunud uute brändide ülevõtmised ja muudatused.

Ettevõte müüs aruandeaastal Baltikumis kokku 5847 uut Peugeot ja Citroën sõidukit, mis on 21% kasv võrreldes 2023. aastaga ja moodustas kogu turust 7,1%. Eestis müüdi 2811 uut autot (+25% võrreldes 2023. aastaga). Peugeot’ ja Citroëni turuosa Eestis oli kokku 9,41%. Lätis müüdi 971 uut autot (+4% võrreldes 2023. aastaga). Peugeot’ ja Citroëni turuosa Lätis oli 4,89%. Leedus müüdi 2065 uut autot (+26% võrreldes 2023. aastaga). Peugeot’ ja Citroëni turuosa Leedus oli 6,23%.

Ettevõte kirjutab ka, et strateegiliselt olulisena toetati ka autokaubanduse elektrifitseerumist ja digitaliseerumise hoogustumist.

Kuigi müügitulu kasvas, suurenesid proportsionaalselt rohkem kulud, mis mõjutas ka ärikasumi kujunemist.

Eestis kasvas müügitulu 37,6 miljonilt eurolt 49,9 miljonile eurole – automaksueelse müügiralli positiivne mõju. Leedus kasvas müügitulu 44,5 miljonilt eurolt 53,6 miljonile eurole. Lätis kasvas müügitulu 26,9 miljonilt eurolt 32,1 miljonile eurole. Soomes kasvas müügitulu 3,1 miljonilt eurolt 3,8 miljonile eurole.

Arvestades jätkuvalt ebastabiilset maailma olukorda, on ettevõte on tulevikuplaanides ettevaatlik ning turuprognoos Baltikumile on konservatiivne, kuid dramaatilist volatiilsust ei oodata. Pigem oodatakse stabiilset ja positiivset aastatulemust, sarnaselt 2024. aasta tulemustele. Tänavu aasta esimeses pooles jätkas Eesti turg taastumist automaksueelsest müügirallist. Lähitulevikus eeldatakse, et Läti ja Leedu autoturg tasakaalustab Eesti negatiivset tulemust.

Suuremaid investeeringuid ettevõte tänavusse aastasse ei planeeri.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte viies. Selle käive oli 35,8 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 14,1 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte neljas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 163,4 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 34 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 5732 eurot ja see kasvas aastaga 24%.

---

Kuuendal kohal müügitulu TOPis on KIA AUTO AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 116,7 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 4,3 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kaheksas. Kasum oli 9,2 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 468 638 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kolmas ja kasumi kahanemise TOPis 12.

Töötajaid oli ettevõttes 11 ja nende arv aastaga ei muutunud. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 6551 eurot ja see kasvas aastaga 6%. Palga TOPis on ettevõte esimene. Tööjõukulu moodustas müügitulust 1%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 944 041 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 23,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 2,3 miljoni euro võrra. Käibevara oli ettevõttel 21 miljoni euro ulatuses ja see kasvas aastaga 2,1 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 5,5 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 4000 euro võrra.

Ettevõtte majandusaruande kohaselt moodustasid müügitulust 91,3% sõidukid (2023: 92,8%), varuosade müügi osakaal kasvas 8,5%ni (2023: 7,1%). Müüdud sõidukite arv edasimüüjatele vähenes: 2024. aastal müüdi 4443 sõidukit, võrreldes 4851 sõidukiga 2023. aastal.

Ettevõte on oma tulemustega rahul, sest tihedas konkurentsis suudeti säilitada käike ja kasumlikkus.  Tulemust mõjutas positiivselt hea Ceedi müük C-segmendis ja Sportage’i turuosa säilitamine suurimas linnamaasturite segmendis. Baltikumis müüdi 2305 Sportage’it, mis ületas eelmise aasta tulemust 19% ja andis neljanda koha linnamaasturite segmendis.

Leedus õnnestus müüki tänu tugevale fleet-müügile kasvatada 10%. Eestis ja Lätis langes KIA-de müük vastavalt 7,2% ja 11,9%.

KIA turuosa Baltikumis oli 2024. aastal 6,5% (2023: 6,9%). Märkimisväärne on, et KIA hoiab Eestis 6,5%lise turuosaga neljandat, Lätis 4,7%lise turuosaga viiendat ja Leedus 7,4%lise turuosaga neljandat kohta.

Ettevõtte ärikasum (9,3 miljonit eurot 2024. aastal vs 9,7 miljonit eurot 2023. aastal) langes proportsionaalselt müügitulu langusega. Müüdud kaupade, toorme, materjalide ja teenuste kulud vähenesid samuti, kuid mitte piisavalt, et müügitulu langust täielikult kompenseerida.

Kasum enne tulumaksustamist oli aruandeaastal 9,2 miljonit eurot ja seda mõjutasid finantstulud ja -kulud. Kuigi intressitulud olid 2024. aastal oluliselt madalamad kui 2023. aastal (47 822 eurot vs 145 587 eurot), vähenesid samal ajal ka intressikulud märkimisväärselt (-46 152 eurot vs -138 381 eurot).

Tänavu ootab ettevõte mõõdukat kasvu Lätis ja Leedus, kus majanduskeskkond on soodsam. Eestis oodatakse turu langust, kuna aasta alguses jõustuvad registreerimistasu ja automaks. Ettevõtte põhieesmärk on turuosa säilitamine.

Ettevõte on suunamas pilgu tugevalt elektrisõidukite poole: müügile jõuab elektrikaubikute tootegrupp, lisaks lansseeritakse kaks uut elektrisõidukit – EV4 ja EV5. Aasta lõpus vahetub Ceedi perekond ja Sportage saab poole aasta pealt mudeliuuenduse.

Olulise investeeringuna avab ettevõte Ülemiste tee 2 kinnistul asuvates olemasolevates ruumides (endine KIA-de müügisalong ja teeninduse ruumid) uue KIA EV-de kompetentsikeskuse. See keskus hakkab asuma KIA elektrisõidukite näidissalong koos proovisõidu võimalustega kogu edasimüügivõrgu jaoks. Lisaks avatakse EVsuunitlusega koolituskeskus nii müügipersonali kui tehnikute jaoks.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kaheksas. Selle käive oli 25,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 8,4 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kolmas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 99,1 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 13 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 6926 eurot ja see kahanes aastaga 15%.

---

Seitsmendal kohal müügitulu TOPis on SCANIA EESTI AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 100,3 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 4 miljoni euro võrra. Kasum oli 8,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1,2 miljoni euro võrra. Kasumi ja kasumi kasvu TOPis on ettevõte neljas.

Töötajaid oli ettevõttes 155 ja nende arv kasvas aastaga 1 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte teine. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3482 eurot ja see kahanes aastaga 1%. Palga TOPis on ettevõte 14. Tööjõukulu moodustas müügitulust 9%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 108 163 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 38,2 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 4,5 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 4,5 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,5 miljoni euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 193 tehingut summas 5 miljonit eurot. See moodustas müügitulust 5%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 3 riigihanke lepingut mahuga 1,1 miljonit eurot.

Ettevõte kirjutab oma majandusaasta aruandes, et suurendas oma turuosa 46,5%ni, samal ajal uute raskeveokite (üle 16 tonni) koguturg Eestis 31%. Ettevõte müüs 2024. aastal 374 uut veokit ja 25 uut bussi, võrreldes 370 uue veoki ja 12 uue bussiga aasta varem.

Ettevõtte eesmärk on tänavu vähendada CO2e nii tootmis- kui müügioperatsioonides 50% võrreldes 2015. aastaga. Aruandeaastal müüdi ja tarniti üks täiselektriline raskeveok, mis hoiab ära 20 tonni CO2 tekke võrreldes sarnase diiselveokiga. Lisaks jätkati keskkonnasõbralike gaasiveokite ja busside müüki, mis kasutavad biometaani. Siiski tõdeb aruanne, et gaasiveokite ja -busside müük ei ole 2024. aastal veel täielikult taastunud maagaasi järsust hinnatõusust 2022. aastal.

Veokite ja busside müük kasvas 74,1 miljonilt eurolt 2023. aastal 78,6 miljonile eurole 2024. aastal ka moodustas 78,4% müügitulust. Varuosade ja lisaseadmete müük ning veokite ja busside hooldus ja remont näitasid kerget langust, kuid jäid siiski oluliseks osaks müügitulust (vastavalt 11,8 miljonit eurot vs 9,2 miljonit eurot).

Enamik kaubast ja teenustest müüdi Eestis, kuid järsu hüppe teki müük Poola, see kasvas 1 miljonit eurolt aastaga ligi 8 miljoni euroni. See kompenseeris ka Eestis saadava müügitulu kahanemist ja moodustas olulise osa ettevõtte müügitulu aastasest tõusust. Täielikult kadus müügitulu Serbiast ja Kõrgõzstanist, aasta varem oli sealne müügitulu kokku ligi pool miljonit eurot.

Aruandeaastal tehti investeeringuid summas 1,3 miljoni euro ulatuses. See suunati peamiselt ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse ning IT-süsteemidesse.

Ettevõtte järgmise 5 aasta tegevuse eesmärk on suurendada veokite ja busside müüki. Suurendada soovitakse suurendada keskkonnasäästlike transpordilahenduste osakaalu Eesti raskeveokite ja busside turul.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte neljas. Selle käive oli 45,9 miljoni eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 19,7 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte teine. Viimase nelja kvartali koondkäive on 124 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 151 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 7 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 4395 eurot ja see kasvas aastaga 6%.

---

Kaheksandal kohal müügitulu TOPis on ELKE TALLINN AS. Selle müügitulu oli 2024. aastal 100 miljonit  eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 42,8 miljoni euro võrra. Kasvu TOPis on ettevõte kolmas. Kasum oli 3,6 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 1 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte kümnes ja kasumi kasvu TOPis viies.

Töötajaid oli ettevõttes 131 ja nende arv kasvas aastaga 56 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte neljas. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3071 eurot ja see aastaga ei muutunud. Palga TOPis on ettevõte 26. Tööjõukulu moodustas müügitulust 7%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 76 753 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 17,7 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 7,9 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 2,6 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,6 miljoni euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 108 tehingut summas 503 959 eurot. See moodustas müügitulust 1%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 26 riigihanke lepingut mahuga 1,7 miljonit eurot.

Aruandeaasta alguses ühinesid Elke Mustamäe AS ja Elke Mustakivi AS, mille tulemusena Elke Mustakivi AS tegevuse lõpetas, kogu vara koos õiguste ja kohustustega läks üle Elke Mustamäe ASile, millest sai Elke Tallinn AS.

Ettevõte põhjendab majandusaasta aruandes müügitulu kasvu Eesti autoturul uute sõiduautode ja tarbesõidukite kogumüügi suurenemisega 11,1%, kus oli oma roll ka tänavu aasta algusest kehtima hakanud automaksul. Toyota uute sõidukite müük kasvas aastaga 2,2%.

Elke Tallinn AS-i peamised tegevusvaldkonnad näitasid tugevat kasvu: uute autode müügitulu kasvas 2024. aastal 77,5% (34,2 miljonilt eurolt 60,7 miljoni euroni); kasutatud autode müügitulu kasvas 78,1% (12,5 miljonilt eurolt 22,2 miljoni euroni); hooldus- ja remonttööde müügitulu kasvas 64,2% ja varuosade ja lisaseadmete müük suurenes 60,57% (10,03 miljoni euroni).

Uute autode müük moodustas 61% kogu müügitulust ja kasutatud autode müük 22%. Eesti on jätkuvalt ettevõtte peamine turg, kuid lisaks kasvas ka müük Leetu ja Lätti, uute turgudena lisandusid Belgia ja Itaalia. Lõppes müük väljapoole Euroopa Liidu riike, näiteks Kasahstani.

Ettevõte investeeris Mustakivi esinduse müügisaali renoveerimisse, see viidi vastavusse Toyota uue jaemüügi kontseptsiooniga. Elke Mustamäe esinduses paigaldati Toyota uue kontseptsiooni välised elemendid. Mõlemas esinduses võeti kasutusele 24/7 iseteeninduskapid. Materiaalsesse põhivarasse investeeriti kokku 408 000 eurot.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 12. kohal. Selle käive oli 18,9 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 8,3 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte neljas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 95,5 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 127 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 10 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3066 eurot ja see kasvas aastaga 14%.

---

Üheksandal kohal müügitulu TOPis on VOLVAX BALTIC OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 81,9 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 6,4 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte 18. kohal. Kasum oli 18 887 eurot ja see kasvas aastaga 14 003 euro võrra.

Töötajaid oli ettevõttes 4 ja nende arv aastaga ei muutunud. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3389 eurot ja see kasvas aastaga 10%. Palga TOPis on ettevõte 15. kohal. Lisandväärtus töötaja kohta oli 59 095 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 7,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 3 miljoni euro võrra.

Ettevõttel suurenesid aruandeaastal oluliselt nii müügitulu kui ka kasum, kasvanud on ka bilansi maht. Majandusaasta aruandes kirjutab ettevõte, et ei planeeri olulisi investeeringuid aruandeaasta jooksul ega lähitulevikus. Samuti ei ole teada olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte.

Kasumiaruandest nähtub, et kuigi valdav osa kuludest kasvas, kaupade, toorme, materjalide ja teenuste kulud kasvasid proportsionaalselt müügituluga, mõningast kasvu näitasid ka mitmesugused tegevuskulud ja tööjõukulud, langes oluliselt muude ärikulude maht ja see aitas kaasa kasumlikkuse paranemisele.

Geograafilise jaotuse lõikes kasvas müügitulu kõikides Balti riikides: Eestis 25 miljonilt eurolt 26 miljonile eurole; Lätis 21 miljonilt eurolt 23 miljonile eurole; Leedus 30 miljonilt eurolt 33 miljonile eurole.

Sõiduautode ja väikebusside müük moodustas ligi 90% müügitulust.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 15. kohal. Selle käive oli 14 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 4,5 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte 14. kohal. Viimase nelja kvartali koondkäive on 76,2 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 3 töötajat ja see aastaga ei muutunud. Teise kvartali keskmine töötasu oli 5163 eurot ja see kasvas aastaga 17%.

---

Kümnendal kohal müügitulu TOPis on MOLLER AUTO TALLINN OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 80,7 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 23,4 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte seitsmes. Kasum oli 92 846 eurot ja see kahanes aastaga 256 115 euro võrra.

Töötajaid oli ettevõttes 122 ja nende arv kasvas aastaga 7 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte viies. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 2936 eurot ja see kasvas aastaga 7%. Palga TOPis on ettevõte 31. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 7%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 48 705 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 21,9 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 7,7 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 589 000 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 414 000 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 196 tehingut summas 283 333 eurot.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 7 riigihanke lepingut mahuga 1,6 miljonit eurot.

Ettevõtte uute autode müük kasvas aastaga järsult, 792 autolt 2023. aastal 1445 autoni aruandeaastal. Uute autode müügitulu kasvas 72,9% ja jõudis 45,3 miljoni euroni.

Ettevõtte ärikasum jäi aasta varasemast väiksemaks. Langus oli tingitud turustuskulude 22%lisest kasvust, mis ilmselt kaasnes müügimahu suurenemisega. Samas vähenesid veidi üldhalduskulud. Kuigi finantskulud olid samuti aasta varasemast veidi väiksemad, mõjustasid need oluliselt, milliseks kujunes kasum enne tulumaksustamist. Pärast tulumaksukulu kandmist jäi ettevõte 3000 euroga kahjumisse.

Tänavu ootab ettevõte mõõdukat kasvu.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 14. Selle käive oli 14,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 5,6 miljoni euro võrra. Muutuse TOPis on ettevõte kaheksas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 86,5 miljonit eurot.

Ettevõttes oli teises kvartalis 112 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 6 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3150 eurot ja see kasvas aastaga 12%.

---

Esimesel kohal kasvu TOPis on TOYOTA BALTIC AS.

---

Teisel kohal kasvu TOPis on AUTO 100 PREMIUM OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 78,4 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 64,4 miljoni euro võrra. Müügitulu TOPis on ettevõte 11. kohal. Kasum oli 1,3 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 853 839 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 17. ja kasumi kasvu TOPis seitsmendal kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 52 ja nende arv kasvas aastaga 9 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 22. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 4025 eurot ja see kasvas aastaga 176%. Palga TOPis on ettevõte kümnes. Tööjõukulu moodustas müügitulust 4%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 87 572 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 31 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 4,4 miljoni euro võrra.

Ettevõte tekkis Auto 100 AS jagunemise käigus 2023. aastal ja käesolev majandusaasta aruanne on tema teine aruanne. Ettevõtte esimene majandusaasta kestis maist detsembrini, teine majandusaasta on 12-kuuline. Seega mõjutab ettevõtte tulemusi olulisel määral ka võrdlusbaas.

Ettevõte märgib, et aruandeaasta oli autoturu jaoks muutuste aasta, mida mõjutasid nii maailmas toimunud sündmused kui ka Eesti majanduskeskkonnas aset leidnud maksumuudatused, eriti tänavu  rakendunud mootorsõidukimaks. See kasvatas autoturu aasta viimastel kuudel kahekordseks. Premium-segmendi müüki maksumuudatus oluliselt ei mõjutanud, küll aga elavnes kasutatud autode müük, kus tõusid samuti Premium Selecti müügimahud.

Aruandeaasta sügisel lõppesid uue Lamborghini ja Bentley esindussalongi ehitustööd Pirni tänaval ja salong avati. Porsche Tallinna esinduse renoveerimistööde ettevalmistused algasid samuti sügisel. Aasta lõpus alustati ka ettevalmistustöödega Pirni tänava esinduse II korrusel asuva kasutatud autode müügiala kasutamiseks.

Valdav osa müügitulust tuli Eestist ja 90% käibest andis sõiduautode jaemüük.

Tänavuseks aastaks näeb ettevõte premium-segmendis stabiilset turuolukorda, mis peaks võimaldama keskenduda püstitatud eesmärkide täitmisele.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte kümnes. Selle käive oli 19,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 5,4 miljoni euro võrra. Kahanemise TOPis on ettevõte üheksas. Viimase nelja kvartali koondkäive on 77,2 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 61 töötajat. Töötajate arv kasvas aastaga 11 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3972 eurot ja see kasvas aastaga 4%.

---

Kolmandal kohal kasvu TOPis on ELKE TALLINN AS.

---

Esimesel kohal kahanemise TOPis on VEHO BALTICS OÜ.

---

Teisel kohal kahanemise TOPis on AL MARE AUTO OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 59,1 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 44,9 miljoni euro võrra. Kasum oli 2,6 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 3,6 miljoni euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 12. ja kasumi kahanemise TOPis teisel kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 15 ja nende arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 5606 eurot ja see kahanes aastaga 6%. Palga TOPis on ettevõte neljas. Tööjõukulu moodustas müügitulust 2%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 264 965 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 13,1 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 6,2 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 3,5 miljoni euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,6 miljoni euro võrra.

Kasumiaruandest nähtub, et koos müügitulu langusega vähenesid ka kaubad, toore, materjal ja teenused kulu. Muud kulud vähenesid samuti või püsisid suhteliselt stabiilsetena. Ärikasumi vähenemine tulenes müügitulu kahanemisest. Tulumaksukulu kasvas oluliselt.

Valdav osa müügitulust tuleb Eestist. Mootorsõidukite müük moodustab müügitulust 85%, muu on peamiselt varuosade müük. Mootorsõidukite müük vähenes oluliselt, varuosade ja muude teenuste müük kasvas veidi.

Ettevõte prognoosib, et tänavust aastat jääb iseloomustama esimese poolaasta majandustulemuse suur langus ja väike kasv teises poolaastas.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 29. Selle käive oli 7,5 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1,7 miljoni euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 54,7 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 13 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 1 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 7381 eurot ja see kasvas aastaga 27%.

---

Kolmandal kohal kahanemise TOPis on REVAL AUTO ESINDUSED OÜ. Selle müügitulu oli 2024. aastal 72,8 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 35,4 miljoni euro võrra. Kasum oli 998 918 eurot ja see kahanes aastaga 855 339 euro võrra. Kasumi TOPis on ettevõte 18. ja kasumi kahanemise TOPis seitsmendal kohal.

Töötajaid oli ettevõttes 87 ja nende arv kahanes aastaga 4 inimese võrra. Tööandjate TOPis on ettevõte 13. kohal. Keskmine palk oli ettevõttes eelmisel aastal 3076 eurot ja see kasvas aastaga 4%. Palga TOPis on ettevõte 25. kohal. Tööjõukulu moodustas müügitulust 6%. Lisandväärtus töötaja kohta oli 61 511 eurot.

Ettevõtte varade maht oli eelmisel aastal 8,9 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 8,9 miljoni euro võrra. Ettevõte maksis dividende 994 063 euro ulatuses, see kasvas aasta varasemaga võrreldes 147 903 euro võrra.

Ettevõttel oli eelmisel aastal riigiasutustega 235 tehingut summas 399 605 eurot. See moodustas müügitulust 1%.

Riigihangete registri kohaselt sõlmiti ettevõttega eelmisel aastal 5 riigihanke lepingut mahuga 536 488 eurot.

Ettevõte kirjutab oma majandusaasta aruandes, et automaks ja langev majandus muudavad tänavuse aasta ettearvamatuks. Sellest tulenevalt on tehtud konservatiivsed müügiplaanid, toimub kulupõhine juhtimine ja suuremaid investeeringuid ei planeerita. Lisaks toob ettevõte välja, et nõrgenenud sõidukite järelturg ning ebastabiilne nõudlus üle Euroopa ei anna ka tugevaid väljavaateid kasutatud autode valdkonnas.

Eelmise aasta müügitulust moodustas autode müük 82% käibest, varuosade müük oli 12% ja teeninduse müük 6%. Aruandeperioodil investeeriti põhivarasse kokku 95 000 eurot. Suuremateks investeeringuteks olid: 45 000 eurot reklaamidele seintel, 11 000 eurot laoinventari, 10 000 eurot arvutitesse ja arvutisüsteemidesse, 22 000 eurot töökoja seadmetesse, 7000 eurot kasutatud autode veebirakendusse.

Kasumiaruanne näitab, et müüdud kaupade kulu vähenes proportsionaalselt müügitulu langusega, tööjõukulud püsisid stabiilsena. Kahanenud müügitulu tõttu langes ka ärikasum järsult. Samas kasvasid intressitulud, vähenesid intressikulud ja muud finantskulud. See aitas vähendada ärikasumi languse mõju.

Geograafiliste piirkondade lõikes vähenes nii müük Eestis kui ka mujal täpsustamata ELis. Langus toimud eelkõige sõiduautode ja väikebusside müügis, mootorsõiduki osade ja lisaseadmete müük püsis stabiilsena, mootorsõidukite hooldus ja remont näitas kerget langust, sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent kasvas.

Teise kvartali käibe TOPis on ettevõte 17. kohal. Selle käive oli 11,1 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 1 miljoni euro võrra. Viimase nelja kvartali koondkäive on 65,7 miljonit eurot.

Ettevõttes oli eelmises kvartalis 78 töötajat. Töötajate arv kahanes aastaga 3 inimese võrra. Teise kvartali keskmine töötasu oli 3269 eurot ja see kahanes aastaga 1%.

6. TOPid: müügitulu ja kasum